Ótken aptada birqatar internet-sayttarda belgili sayasatker Serik Ábdirahmanovtyng el preziydenti atyna jazylghan haty jariyalanghan edi. Onda býginderi «Ádilet» partiyasy tóraghasynyng orynbasary bolyp jýrgen qayratker elde oryn alghan kóptegen kelensizdikterdi atap, olardy jónge keltiru ýshin býtkil saylau jýiesin janartyp, әdil saylau ótkizu, sottardy saylap qoygha mýmkindik beretin jana zang qabyldau jәne biylikting tapsyrysy boyynsha sottalghan Ákejan Qajygeldiyn, Múhtar Jәkishev, t.b. sayasatkerlerdi aqtau qajettigin sóz qylghan-dy.

Bir eskerte ketetin jayt - sayasatker óz sózinde oryn alghan olqylyqtargha 20 jyldan beri biylik basynda otyrghan Núrsúltan Nazarbaev emes, onyng tóniregindegiler kinәli degen tújyrym tanytty. Bir kezderi «Núr Otan» partiyasynyng beldi mýshesi bolghan, Mәjilis deputattyghynyng mandatyn eki-ýsh shaqyrylym boyy uysynan shygharmaghan sayasatkerding preziydentke jazghan hatyna qoghamgha tanymal qayratkerler qanday pikir aitady - tómendegi saualnamagha kónil audarynyz.

Baltash TÚRSYMBAEV:

Ótken aptada birqatar internet-sayttarda belgili sayasatker Serik Ábdirahmanovtyng el preziydenti atyna jazylghan haty jariyalanghan edi. Onda býginderi «Ádilet» partiyasy tóraghasynyng orynbasary bolyp jýrgen qayratker elde oryn alghan kóptegen kelensizdikterdi atap, olardy jónge keltiru ýshin býtkil saylau jýiesin janartyp, әdil saylau ótkizu, sottardy saylap qoygha mýmkindik beretin jana zang qabyldau jәne biylikting tapsyrysy boyynsha sottalghan Ákejan Qajygeldiyn, Múhtar Jәkishev, t.b. sayasatkerlerdi aqtau qajettigin sóz qylghan-dy.

Bir eskerte ketetin jayt - sayasatker óz sózinde oryn alghan olqylyqtargha 20 jyldan beri biylik basynda otyrghan Núrsúltan Nazarbaev emes, onyng tóniregindegiler kinәli degen tújyrym tanytty. Bir kezderi «Núr Otan» partiyasynyng beldi mýshesi bolghan, Mәjilis deputattyghynyng mandatyn eki-ýsh shaqyrylym boyy uysynan shygharmaghan sayasatkerding preziydentke jazghan hatyna qoghamgha tanymal qayratkerler qanday pikir aitady - tómendegi saualnamagha kónil audarynyz.

Baltash TÚRSYMBAEV:

Qazaqta «Aytylghan sóz - atylghan oq» degen bar. Sondyqtan qanday jaghday bol­ghanda da,  Serik Ábdirah­manovtyng hatynda qazirgi kezdegi sheshimi tabylmaghan barlyq nәrse ashyq aityl­ghan. Odan sayasy astar izdeu­ding esh qajeti joq. Hatta aitylghan jayttardyng sayasatqa qatysy bar ma, joq pa - odan halyqqa kelip-keter payda joq. Eng bastysy, Serik Ábdirahmanov ózining azamattyq ústanymyn bildirip, osylaysha ashyq hat joldauyn qoldaghanymyz maqúl dep oilaymyn.

Dos KÓShIM:

Meninshe, búl hatty joldau  arqyly Serik Ábdirah­manov eki týrli pozisiyany ústanghan siyaqty. Birinshisi, kýni keshe  sayasattyng bel ortasynda jýrip, aita almaghan talay mәselelerdi shygharatyn uaqyttyng jetkenin moyyndap, rasynda, qazirgi jaghdaygha alandauy da mýmkin. Deputat bolyp túrghanda, búlaysha kóp nәrsening aqiqatyn aituyna mýmkindik bolmady ghoy. Sondyqtan endigi jerde osylay óz oiynda qoralanghan jayttardy ashyq hatqa týsirgisi kelgen de siyaqty. Al, ekinshi jaghynan, ol ózining osy haty arqyly sayasy alanda belgili bir imidj jasap qaludy maqsat tútqan siyaqty. Qalay bol­ghanda da, Ábdirahmanovtyng búlaysha preziydentke ashyq hat joldauy - qúptarlyq jayt ekeni dausyz.

Núrlan ERIMBETOV:

Mening týigenim - Serik Ábdirahmanov ózining jan dýniyesining dramasyn osy hat arqyly bildirgen siyaqty. Keshegi Kenes dәuirinde, odan beri elimiz tәuelsizdik alghan jyldarda sayasat alanynda bolghan Serik myrza ózining payymyn ashyq bildirgisi kelgen-aq. Onyng búl qadamgha baruy endigi jerde sheginerge jol joqtyghyn anghartsa kerek. Búl hat arqyly «Ádilet» partiyasynyng sayasy astarly maqsaty boluy mýmkin emes. Jalpy, atalmysh partiyanyng oppozisiyalyq bolugha úmty­luy­na da sebep joq. Qysqasy, Serik myrzanyng búl hatyn bir auyzben oryssha aitqanda, «krik otchayaniya» dese bolady.

Serikbay ÁLIBAEV:

Men Serik Ábdirahmanovty búrynnan bilemin. Búrynnan-aq biylikke óz oiyn ashyq bildi­retin­derding biri bolatyn. Sonymen qatar elbasyna degen peyili erekshe jan. Ábdirahma­nov­tyng preziydentke joldaghan ashyq hatyn, әriyne, qoldaymyn, biraq bir aita keterligi - hat preziydentke emes, qalyng úiqydaghy halyqqa joldanuy kerek edi. Eldegi kelensiz mәselelerdi qolgha alu, qoghamda jana reforma jasau preziydentting emes, tek halyqtyng ghana qolynda. Jiyrma jyl boyy eshqanday qoghamdyq reforma jasamaghan preziydentti endigi jerde elde ózgeris jasaydy degen - bos sóz. Búl hatta tyng oi, jana pikir aitylmaghan. Osy kýnge deyin elimizding oppozisiyalyq partiyalary qazirgi biyliktegilerge qoyyp kele jatqan talaptary qaytalanghan. Sekeng osylardy bir jýiege salyp, jinaqtaghan dese de bolady.

Hatty oqy otyryp týigenim: Sekeng әli de bolsa, preziydentten kóp nәrse kýtedi, yaghny әdil saylau ótkize alatynyna, әleumettik mәselelerdi dúrys shesherine, sayasy reforma jasaytynyna t.b qatty senedi. Alayda, meninshe, búl mýmkin emes. Hattaghy keltirilgen jayttardyng týiinin sheshse, tek búqara halyq sheshe alady! Sonday-aq, hatta eshqanday astar bolmauy da mýmkin. Biraq osynday ústanymdaghy Serik Ábdirahmanov sonynan halyq ertken eli­mizding oppozisiyalyq partiya­larynyng birine ótip, elmen birge qazirgi rejimge qarsy  kýreskeni әldeqayda abzal is bolyp sanalar edi. Búl hatqa biylikten jauap bolady degenge kýmәnim bar, eng dúrysy - halyqpen birge júmyla kótersek, jýkting auyrlyghy bolmaytynyn Sekeng bilse eken.

Saualnama salghan -

Meruert HÚSAYYN,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 14 (51) ot 7 aprelya 2010 g.