Asqar JÚMADILDAEV, akademiyk. Madaq emes, mazaq
Maqtanshaqtyq - qazaqtyng qadirin qashyruda. Ataq aqshamen ólshenip jatyr. Keybir qular qazaqtargha bir japyraq maqtau qaghazyn berip: «Sen myqtysyn, keremetsin, bәlensin, týgensin, tanymalsyn», - dep kópirtip maqtap, ózining shotyna pәlenbay dollardy audartyp alady.
Maqtanshaqtyq - qazaqtyng qadirin qashyruda. Ataq aqshamen ólshenip jatyr. Keybir qular qazaqtargha bir japyraq maqtau qaghazyn berip: «Sen myqtysyn, keremetsin, bәlensin, týgensin, tanymalsyn», - dep kópirtip maqtap, ózining shotyna pәlenbay dollardy audartyp alady.
«Pәlenshe «әlem adamy» boldy, týgenshe «jyl adamy» boldy», - dep basylym bitkenning bәri jarysyp jazyp jatady ghoy osy. Bәri - bos sóz. Eger әlem sizdi moyyndaytyn bolsa, aqsha sizge óz ayaghymen keledi. Demek, olar aqshany sizge tóleydi. Al qoltyghynyzgha su býrkip, maqtap, madaqtap, aqshany sizden alatyn bolsa, onda ol - adamdyq emes, aqymaqtyq is. Ony bizding keybir dókeyler qosh kórip otyr ghoy. Ataq, danq, shen-shekpenge qúmar qazaqtar osyghan mәz. Madaq emes, mazaq bolyp jatqanyn ózi bilmeydi. «Oybay, ol Niu-York akademiyasynyng mýshesi», - dep jer-kókke syighyzbay maqtaytyndar kóp. Niu-York akademiyasynan Qaskeleng akademiyasynyng aiyrmashylyghy qanday? Ayyrmashylyghy: Niu-York akademiyasyna kez kelgen adam mýshelikke qabyldana alady. Súraghan aqshasyn berse boldy. Al basqa jerge siz ghylymsyz óte almaysyz. Aqymaqtardy aldap, aqshasyn alu qulardyng әdetine ainaldy. Dúrys. Aqymaqty nege aldamasqa?! Men Amerikanyng grantyn talay útyp aldym. Dýniyejýzinde mynaday prinsip bar. Eger siz Amerikanyng grantyn alsanyz, mysaly, million dollardan qaltanyzgha týsetini - jýzden bir payyzy ghana. Qalghanynyng bәri Amerikanyng ózinde qalady. Úshsanyz, AQSh-tyng úshaghymen úshuynyz kerek. Kompiuter satyp alu kerek bolsa, japondikine, qytaydikine jolamaysyz. Eger osy talaptargha kónbeseniz, әlgi grant berilmeydi. «Auzy qisyq bolsa da, ózimizding adamdar sóilesin», - deydi. Sodan keyin qalghandary. «Bireudi «jarylqasan» eng aldymen ózinning memleketinning qamyn oila», - degen prinsipti ústanady. Álem osy erejemen ómir sýredi. Tek bir ghana el osy prinsipten auytqyp otyr. Ol - Qazaqstan. Bizdiki kerisinshe. «Eng aldymen sheteldikterding qamyn oilayyq», - deydi. Sheteldikterding shashbauyn kóterip jýrgenimiz sondyqtan. Shash alsaq ta, sheteldik mamandardy shaqyramyz. Sheteldiktersiz mәsele sheshilmeytindey. Men ony týsinbeymin.
Basy bar, ayaghy joq bastamalar
«Qazaqstanda halyqaralyq dengeyde oqu orny ashylady», - dep jahangha jar salyp jatyrmyz. Meyli ashylsyn. Men ýshin eki súraq manyzdy: qanday múghalim sabaq beredi, ol ghylymmen ainalysa ma, joq pa? Ekinshiden, ol jerden qanday student bilim alady? Osy ekeuinen basqasy - bos sóz. Qazir «innovasiyalyq, intellektualdy mektep, bәlen mektep, týgen mektep», - degen aty «darday» mektepter ashylyp jatyr ghoy. Men Qazaqstanda eki-aq mektepti moyyndaymyn. Olar - O.Jәutikov atyndaghy fizika-matematika mektebi, týrik liyseyleri. Olimpiadada sol mektepterding balalary ghana ozady. «Aydaghany bes eshki, ysqyryghy jer jaratyn» mektepter shetelge elikteydi. «Innovasiyalyq, industrialdyq, birdene, shirdene mekteppiz», - dep. Al artynda týk joq. Bizding kemshiligimiz mynada: matematikada ýzdiksizdik degen úghym bar. Eger tehnologiyalyq prosesti 1000 amalgha oryndau kerek bolsa, onyng bәrin oryndap shyghuynyz tiyis. Eger 999-yn oryndap, bireuin qaldyryp qoysanyz, odan týk shyqpaydy. Qalghany bos sóz bolyp, bosqa ketedi. Bizding әreketimiz osyghan úqsas. Bir jerden kórip keledi de, onyng «basyn» alady. Ózgening jýiesine elikteydi de, onyng ortasyn alady. Búdan shyghatyn qorytyndy: bizding tirligimizding basy bar da, ayaghy joq. Áytpese, kerisinshe: ayaghy bar, basy joq. Bolmasa ortasy joq. Týsiniksiz birdeneler. Bilim salasynyng bylyghy shyghyp, jýiesiz bolyp jatqany sondyqtan. Eng tәuir bilim jýiesi - kenestik bilim jýiesi. Onyng bir kemshiligi - qoghamdyq ghylymdardyng iydeologiyamen baylanystyrylghany. Al jaratylystanu ghylymyndaghy orys pen nemisting bilim jýiesin әlem әli kýnge deyin moyyndauda. Biz odan bas tartyp, keyin qaray ketip jatyrmyz.
Bir mysal aitayyn. Massachusets tehnologiya institutynyng bir fakulitetindegi kafedranyng bir jyldyq budjeti - 1 milliard dollar. Bizding Qazaqstannyng budjeti qansha? Kóp bolsa, 10 milliardtyng ar jaq-ber jaghy shyghar. Endi esepteniz, shetelding bir ghana kafedrasynyng budjeti Qazaqstan budjetining 10 payyzyna jetip otyr. Býkil bilim men ghylym sol jerde. Al bizding uniyversiytetterding qazirgi jaghdayy Massachusets tehnologiya institutymen salystyrghanda qanday? Jer men kóktey. Bizdegiler ghylymmen aqsha tappaq týgil, dúrystap sabaq ta bere almaydy. Men ghylymdy iygeru mәselesin qozghap otyrghan joqpyn. Birinshiden, adam, ekinshiden, uaqyt tappaydy. Men studentterge sabaq berip jýrmin ghoy. Azannan keshke deyin qaghaz súraydy. «Anany toltyr, mynany jaz, esep ber», - dep. Odan keyin onyng qoly qaydan tiysin?! «PhD jýiesine ótsek, bәrin qaryq qylamyz», - dep jýr. Bos sóz. Ol jýie bizge kelmeydi. Kelmeytin sebebi - ol jýieni tolyq almauymyzda. Kafedralarymyzdyng budjeti bir milliard bolmasa da, kem degende bir million dollar boluy kerek. Biraq ol bizde esh uaqytta bolmaydy.
Qazaqsha Windows-qa
súranys 1-aq payyz
Biz bos sózge ýiirmiz. Joq jerden mәsele tudyrghymyz keledi. Talaspaytyngha talasamyz. Bizde isten góri sóz kóp, daqpyrt, úzyn-sonar jinalys, órge-tómenge aghylghan jansyz qaghaz, arqauy bos maqtanshaqtyq, qúrghaq pәlsapa, qyzyl sóz kóp. Kózboyaushylyqqa birtaban jaqynbyz. Ghylymmen ainalysyp jýrgender az. Ghylymmen ainalysu ýshin aldymen ghylymnyng ózi boluy kerek. Búl - besbarmaq jasau ýshin aldymen et bolu kerek degen sóz. Et bolmasa, besbarmaq qaydan bolsyn? Sol sekildi, ghylymnyng ózi bolmay, oghan dúrys kózqaras qalyptaspay, biz bәrinen ozamyz deu - beker әngime. Qazaqtyng qazir tilinen, salt-dәstýrinen basqa problemasy joq. Mening oiymsha, múnyng bәri - bos sóz. Tetigi joq bos әngimening bizge týkke keregi joq. «Sen nege qazaqsha sóilemeysin?» - deydi. Óitkeni, ol adamda sózdik qor joq. Qoldanys joq. Qazaq tilinde sóileytin tehnologiyanyng ózi joq. Osydan keyin ol qazaq tilinde sóilep nege әure boluy kerek? Jaqynda qazaq tilin ýirengen bir kisining internette maqalasyn oqyp qaldym. Sonda ol: «Men qazaq tilin ýirenip shyqtym. Biraq «qazaqsha» tilimdi qayda júmsarymdy bilmey otyrmyn. Ne isteymin? Qoldanys joq. Beker ýirenippin. Uaqytym bosqa ketipti. Qazaqqa súraq qoysam, oryssha jauap beredi. Qazaqqa kerek emes til maghan ne ýshin kerek?», - dep otyr. Mening oiymsha, qazaq tilin poeziyada tek eki jaghdayda ghana paydalanugha bolady: onymen bireudi maqtaysyn, bireudi jamandaysyn. Boldy. Basqa eshtene emes. Juyrda internetten tanghalarlyq janalyq oqyp qaldym. Microsoft-tyng Qazaqstandaghy bas diyrektory Gunter Dam degen azamat Windows-ty qazaqshalaghanyn aitady. Windows-ty qazaqshalau - ghylymy problema emes. Álgi azamat aitady: «Qazaqstanda qazaqsha Windows-qa súranys 100 payyzdyng 1-aq payyzyn qúrady». Búl neni kórsetedi? Búl bizding bos sózge ýiir ekenimizdi kórsetedi. «Oybay, qazaqsha sóilender», - deydi. Al sóiledik. Nege ony qoldanbaydy? Óitkeni ghylymnyng ózi joq. Bizding qazaqtardyng Word-ta bes-alty sóilemdi basqannan basqa qoldarynan týk kelmeydi. Osyny bilip alady da kompiuterdi mengerdim dep shygha keledi. Búl bayaghy Kolbinning «qúrmetti joldastardy» ýirenip alyp, qazaq tilin «iship» aldym degenimen birdey ghoy. Búl keybir adamdardyng Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshiligin» oqyp alyp, «men jazushymyn» degen sózimen birdey.
Mәselen, Estoniyada bir-aq million halyq túrady, al Latviyada adam sany eki-ýsh million ghana. Naghyz «kompiuterbasty» adamdardy sol jerden tabasyz. Al 10 milliongha juyq qazaqqa qajet qazaqsha Windows bir-aq payyz. Búl - qazaq tili qajet emes degen sóz. Namys qayda? «Anau qayda, mynau qayda?» - dep kelgen sózimizding bos ekenine dәlel búl. Namys degen ne ol? Qazaqsha sayrap túrsyn. Al qayteyin...
Shyndyqty búrqyratqan Búqargha Abylay han «әi» demegen.
Men bala kýnimde Múhtar Shahanovtyng ólenderin oqyp óstim. Onyng til, últ janashyry bolyp, shyr-pyr bolyp jýrgen әreketterin qoldaymyn. Jazushylardyng ishinde osy kisini ghana qúrmetteymin. Alayda ol strategiyalyq mәselede qatelesedi. Shahanov tek jalang ruhty qozghay beredi. Ruhany baylyq osy dep sanaydy. Búl - qate. Kerisinshe, qazaqtyng kemshiligi - «kompiuterbasty» adamgha ainala almauynda. Gumanitarlyq qogham ókilderining ereksheligi - joq problema jayynda joq әngime aitady ghoy.
Ótkenimizge qarayyq. Abylay han qalmaqtarmen soghysqan, olardyng qolynda tútqynda bolghan. Qalmaqtan qatyn alghan. Biraq jinalysty qalmaq tilinde ótkizbegen. Tek qazaq tilinde sóilegen. Onyng qasynda Búqar jyrau babamyz boldy. Ol Abylay hannyng býkil kemshilikterin aityp otyrghan. «Sen mening kemshiligimdi aittyn, ýitip aittyn, býitip aittyn», - dep Abylay han Búqargha esh uaqytta ókpelemegen. Abylay hannyng qasynan aqyndardyng atyn tabasyn. Batyrlardyng atyn tabasyn. Biraq Abylay hannyng qasynan jaghympazdardy tappaysyn. Shyn sóileytinderdi ghana tabasyn. Mine, әngime osynda.
Bizge esi dúrys
«esekter» kerek
Qazaq ózin-ózi moyyndatu ýshin aldymen is bolu kerek. Múhtar aghamyzdyng iydeyasyn, qoghamdyq qúbylystargha degen emosiyasyn men qoldaymyn. Biraq bәrin ruhaniyatqa telu - dúrys emes. Nemisti nemis etken ne? Olarda dәldik bar. Sirkuli sekildi ólsheuish qúraldardyng bәri bar. Qazaqtyng ózining sózi bar: «Qúryqqa syryq jalghau» degen. Bizde dәldik joq. Shegi joq birdeneler... Sheshilmeytin týiinder...
Qazaq ghylymy damysa, qazaqty bәri moyyndaytyn bolady. «E, biz de bireuge kerek ekenbiz ghoy. Bosqa jer basyp jýrgen joq ekenbiz ghoy», - deytin bolamyz. Til, dil, dәstýr, taghysyn taghylary ghylymnyng saldary ghana. Esekti arbanyng artyna emes, aldyna qong kerek. Esekting eti - aram, enbegi - adal. Esek - tehnologiya, ghylym, bilim desek, al tilimiz, mәdeniyetimiz - arba. Arbadaghy qúndylyqtarymyzdy jýrgizu ýshin esi dúrys esek kerek. Al bizde esi dúrys «esek» joq. Biz bireuding emes, ózimizding basymyzben oilauymyz kerek. «Oybay, shetelding myna jýiesi keremet eken», - degen sóz jay әngime. Oidan-qyrdan qashqan, zeynet jasyna shyghyp alyp, ne isterin bilmey jýrgen eresek «esekter» bizge kerek emes. Bizge «auzy qisyq bolsa da» ózimizding mamandarymyzdy tartuymyz kerek. Ózimizding jastardy júmysqa júmyldyruymyz qajet.
«Adal» adamdar -
aram adamdar
Biz keshe ghana Kenes ókimetin qoldap kelgen adamdar edik. Milliondaghan adamdar 70 jyl boyy kommunistik iydeologiyagha adal bolyp keldi. Al Kenes tarqaghanda bireui kóshege shyqpady. Bireui: «Ne bolyp ketti ózi?», - demedi. Búl neni kórsetedi? Demek, búl ótirik aityp, ósek taratugha etimizding ólip ketkenin kórsetedi. Al qayda keshegi «adal» adamdar? Mine, osy jaghday bizding elde de qaytalanyp jatyr. «Namys qayda?» - deydi. Al namysyng kýshti. Ne istey alasyn? Jeme-jemge kelgende, erteng birdene bolsa, bәri tyghylyp qalady. Onday ótirik sózderdi aityp, uaqyt ótkizuding kimge keregi bar? Joq jerden últtyq nyshan izdey beruding qajeti joq. Bәrin birden istep qalghysy keledi. «Oybay, qazir aityp, aiqaylap qalayyq, qazir istep qalayyq», - deydi. Qazaq qúddy 5-10 jyldan keyin ómir sýrmeytindey. Qyzbalyq qajet emes. Ol bizge jaraspaydy.
Men ylghy matematika bayqaularynda әdilqazy mýshesi bolamyn. Sonda bayqaghanym: qatysushy 10-20 súraq boyynsha jauap berui kerek. Onyng ishinde bәri bar: kiyim kiyinui, sóileu mәneri, últtyq nyshany, Preziydent joldauyn bilui, taghysyn taghy. Biraq esh jerinde «ekini ekige qossa qansha bolady?» degen súraq joq. Ol ekini ekige qossang qansha bolatynyn bilmeydi. Sonda qalghanynyng bәri ne әngime? Bizding kemshiligimiz osynda. Joq jerden birdeneni qisaytyp shygharyp, súmdyq bir patriot bola qalghymyz keledi. Ol bolmaydy.
«Na vsyakiy sluchay...»
Ghylymy ataq alghandar kóp, biraq ghylym az. Qazirgi ghalymdar - keshegi Kenes dәuirinen shyqqandar. Tәuelsizdik alghannan keyin shyqqan ghalymdy men kórgen emespin. Mýmkin endi shyghatyn shyghar. Biraq men ony bayqap otyrghan joqpyn. Tyghylyp, kórinbey jýrgender bar shyghar. Ghylymgha tek kedey, ýii joq, sorly, beysharalar keledi. Ghylymgha bir millionerding balasynyng kelgenin әli kórgen emespin. Baylardyng balasynyng eng jamany joq degende bankke basshy bolady. Búl mening biletinderim ghana.
Ghylymy ataqty «na vsyakiy sluchay» dep alghandar kóp. «Alda-jalda júmystan quylyp ketkende, bir jerge baryp, kafedra mengerushisi bolamyn», - dep oilaydy. Onyng basqa sharasy joq. Ári-beriden song onyng ghylymdy damytugha shamasy da kelmeydi.
Ghylymy ataqty kórinu, kóterilu maqsatynda alatyndar azaymay otyr. Sóitip, biylikke bedel ýshin barady. Qaltana qarjyny, qazyny tyghyp qoyatyndardyng qarasy sonda kóbeyedi. Akademik bolsan, kim sizdi elep, eskeredi? Kim sizge sәlem berer eken? Jazushynyng mereytoyy bola qalsa, júrt shuyldap qoya beredi. «Oybay, pәlenshe pәlen jasqa kelip qalypty», - dep. Ákimi bar, basqasy bar, iyghyna shapan jauyp, «Djiyp» mingizip jatady. Al siz bir ghalymgha osynday qúrmet kórsetilgenin kórdiniz be? Mysaly, bir matematikting mereytoyynyng toylanyp jatqanyn kórdiniz be? Joq. Anda-sanda әr jerden aiqaylap qoyghanda ghana bayqaydy...
«Jas qazaq» aptalyghy, 09.04.2010