Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2279 0 pikir 13 Sәuir, 2010 saghat 07:03

Ýlken jenisting alghashqy qarlyghashy

Jeksenbi kýnge josparlanghan jastardyng «Biz ózgeristi qalaymyz!» atty jalpyúlttyq jiyny ótken joq. Sebebi, odan eki kýn búryn biylik jastardyng talabyna oray jauap qatyp, Almaty qalalyq әkimshiliginde jiyn ótkizgen bolatyn. Oghan qala әkimining orynbasary Serik Seydumanov, Bilim jәne ghylym viyse-ministri Aydar Jaqypov, birqatar jogharghy oqu oryndarynyng rektorlary jәne 11 sәuirge josparlanghan mitingini úiymdastyru komissiyasynyng qúramyna kirgen jastar qatysty. Jiyn qorytyndysynda jastardyng barlyq talaby oryndalyp, mitingini ótkizuding qajetsizdigi jóninde sheshim qabyldandy.

Jeksenbi kýnge josparlanghan jastardyng «Biz ózgeristi qalaymyz!» atty jalpyúlttyq jiyny ótken joq. Sebebi, odan eki kýn búryn biylik jastardyng talabyna oray jauap qatyp, Almaty qalalyq әkimshiliginde jiyn ótkizgen bolatyn. Oghan qala әkimining orynbasary Serik Seydumanov, Bilim jәne ghylym viyse-ministri Aydar Jaqypov, birqatar jogharghy oqu oryndarynyng rektorlary jәne 11 sәuirge josparlanghan mitingini úiymdastyru komissiyasynyng qúramyna kirgen jastar qatysty. Jiyn qorytyndysynda jastardyng barlyq talaby oryndalyp, mitingini ótkizuding qajetsizdigi jóninde sheshim qabyldandy.

Jiynnan keyin jurnalisterge týsinikteme beruge «Ruh pen til» klubynyng jetekshisi Janbolat Mamay, «Erkin internet ýshin» qozghalysynyng ókili Almas Kósherbay, Almaty qalasy әkimining orynbasary Serik Seydumanov, Bilim jәne ghylym viyse-ministri Aydar Jaqypov shyqty. Olar jinalghan BAQ ókilderine jiynda aitylghan kelisim jóninde jәne mitingini ótkizbeu turaly sheshimning qabyldanu sebepterin týsindirdi. Alghashqy bolyp sóz alghan Janbolat Mamay, ózderining múnday sheshimge kelu sebepterin bylay týsindirdi: «Biz búl bastamany kótergen uaqyttaghy negizgi maqsatymyz miting ótkizu emes edi. Jastardyng da óz aldyna sayasy kýsh ekenin, biylikting olarmen sanasuy qajettigin úqtyrghymyz keldi. Sheneunikter jastardyng janayqayyn estise eken dedik. Eger talaptarymyzgha oray naqty jauaptar berilip jatsa, onda dialogqa dayyn ekenimizdi de ait­qanbyz. Mine, býgin sol dialogqa keldik. Al miting basty maqsat emes, maqsatqa jetudegi bir qúral ghana bolatyn. Biz talaptarymyzdy oryndatqannan keyin mitingini ótkizuding qajettigi joq. Sebebi, biz jiyn úiymdastyrugha deyingi biylikke joldanghan eki hatymyzgha resmy týrde jauap aldyq. Biylik ókilderin dialogqa shaqyrghan bolatynbyz, ol da býgin ótti. Sondyqtan, biz jeksenbige josparlanghan jastardyng jalpyúlttyq jiynyn ótkizbeu turaly sheshim qabyldadyq. Jaqyn uaqytta qala әkimshiligi janynan komissiya týzilip, ýlken úiym qúrylatyn boldy. Sol úiymnyng qataryna kóptegen jastar úiymdary shaqyrylyp, bizdi qoldaytyndary qosylady. Sonda ózimizdi mazalap otyrghan, studentterdin, jastardyng talaptary, qoghamnyng ózekti mәseleleri boyynsha óz oiymyz ben kózqarasymyzdy aitatyn, sony biylikke jetkizip, yqpal etetin bir ortalyq qúramyz degen toqtamgha keldik. Ol bolashaqta óz jemisin beredi dep te ýmittenemiz. Biylikting jauap qatyp, osynday ortalyqtyng qúryluyn jastardyng jenisi dep baghalaymyz. Biraq, biz bir jiyngha bola aldanyp qaldyq degen sóz emes. Eger jiyn­da aitylghan mәseleler tek sóz jýzinde qalyp, biylik óz sózinde túrmaytyn bolsa, azamattyq qarsylyqty jalghastyra beretinimizdi mәlimdeymiz. Kórshi eldegi jaghdaydy bәrimiz kórip otyrmyz. Odan da alatyn sabaq bar. Sondyqtan mitingini әzirge toqtattyq. Alayda, búl týpkilikti kelisimge keldik degen sóz emes.»

Rasymen, búnday jiynnyng ótip, әsheyinde esh selt etpeytin biylikting jas­tardyng talaptary boyynsha jauap beruin jastardyng ýlken jenisi dep baghalaytyndar az emes. Qazirgi uaqytta eki jaqqa da tiyimdi sheshim qabyldandy. Ony Bilim jәne ghylym viyse-ministri Aydar Jaqypov ta aitty. «Men bizding kózqarastarymyzdyng birqatar tústary sәikes kelgenin atap ótkim keledi. Ministrilik te jastar siyaqty JOO basqaru qataryn­da­ studentterdi kóbeytudi kózdeydi. Biz jastargha qatysty ózekti mәseleler talqylanatyn jalpy respublikalyq dialog alanyn qúru turaly sheshimge keldik. Meninshe búl eki jaqqa da tiyimdi. Ayta ketu kerek, jastar mәlim­demesinde kórsetilgen basty mәseler­ding biri - kedendik odaqqa qatysty edi.­ Ol alda qúrylatyn dialog alanynda talqygha salynatyn alghashqy taqyryp bolmaq», - dedi viyse-ministr. Jastardyng múnday sheshimge kelgenin estimey qalghan jәne jay ghana ne bolaryn bilgisi kelgen bir top adam jeksenbi, 11sәuir kýni eski alannan tabyldy. Olardyng arasynda jastardy qoldaudan góri, kinә artqandary basym edi. Ákimshilikte bolghan kelisimdi jastardyng jenisi emes, jenilisi retinde baghalaghandar da úshyrasady. Biraq, búl bizdinshe qate pikir. Múnday súraq qoydyng ózi - qatelik. Búl bәribir jenis! Sanadaghy jenis! Nege? Nege biz búny jenis dep qabyldaymyz. Sebebi, búghan deyin de jastar biylikke ashyq hat, eskertpe hat jazu arqyly talaptar qoyghan. Biraq, onyng birine de jauap bol­ghan emes. Al búl joly Aqorda shyn mәninde ýrikti, esi shyqty. Jastargha jauap qatuyna tura keldi. Jenis - jas­tardyng osy joly júmyla júdyryq bolyp biriguinde. 11sәuir kýngi jiyndy úiymdastyru tobyna negizinde últshyl, patriot jastardyng basynyng qosyluynda. Biylikke batyl týrde talap qoya biluinde. Biylikti yrqyna kóndire biluinde. Búl jenis qoy? Jenis! Sondyqtan, ol jastardyng bolashaghyna senimmen qaraugha tiyispiz. Biylik miting ótkizu jónindegi úiymdastyru komissiyasyn qúrghan kýnnen bastap olardyng arasyna iritki salyp, qorqytu-ýrkitu sharalaryn jýrgizdi. Biraq, jastar oghan da moyyghan joq. Songhy kýnge deyin alangha shyghugha dayyn ekenderin aitty. Talaptaryna oray jauap bolghandyqtan ghana bas tartty. Student jastardyng әleumettik, túrmystyq, qúqyqtyq mәseleleri 20 jyldan beri óz sheshimin tappay keledi. Biylik búny da sheshuge mәmlege keldi me? Keldi! Búryn-sondy múnday týsimizge kirmeushi edi ghoy? Al jastar biylikti ózderimen sanasugha mәjbýrledi. Uәdesin aldy. Eletti, eskertti. Múnyng ózin shynayy jenis retinde qabyldaugha tiyispiz.

 

Siz ne deysiz?

Ermúrat BÁPI, qogham qayratkeri:

 

- Búl jerde basty әngime Qazaqstan jastarynyng biylikke talap qoya biluinde bolyp túr. Múnday bastama arqyly jastar qoghamgha ózderining sayasiy-әleumettik kýsh ekenin kórsetti. Ol kýshting qoyatyn sayasy talaptary bar ekenin de aiqyn dәleldedi. Ol talaptaryna oray naqty jauap ala bildi. Osy túrghydan alghanda mitingining ótu-ótpeui ekinshi kezektegi әngime. Jastar óz aldyna jýrgen tobyr emes, eldegi sayasiy-әleumettik jaghdaygha alandaytyn, onyng jaqsaruyn talap ete alatyn kýsh ekenin tanytty. Búl mәselelerdi alanda bolsyn nemese dóngelek ýstel basynda bolsyn ashyq aita alatyndaryn dәleldedi. Osy túrghydan alghanda men jastardyng búl ózgeriske degen úmtylysyn qúptaymyn. Razy boldym. Al ekinshi jaghynan alghanda, jastardyng talabyna Almaty qalasynyng orynbasary men ministrding orynbasary dengeyinde jauap berilui ókinishti-aq. Preziydentke qoyylghan talaptargha tikeley Aqordanyng ózi jauap beruge tiyis edi. Endi jastar osy betinen taymay, talaptaryn ýdete týsip, Astanadaghy Esilding sol jaghalauynda otyrghan biylikti jauap beruge mәjbýrleydi dep oilaymyn.

 

Ámirjan QOSANOV, sayasatker:

 

- Meninshe, búl jastardyng kótergen mәselesi - kókeykesti, ózekti. Uaqyt talabyna say. Olardyng sózi - oryndy. Sondyqtan, biylik nazar audarugha mәjbýr boldy. Jastardyng qaytpastyghy, qaysarlyghy, әsirese úiymshyldyghy biraz qoghamdyq kýshterge ýlgi bolarlyqtay. Jastardyng talaptaryna oray jauap aluy kýresting basy ghana dep oilaymyn. Sebebi, biylik ózine belgili bir dәrejede mindettemeler aldy. Endi jastardyng sol mindettemelerding oryndaluyn talap etuge tolyq qúqyghy bar. Búny men ýlken jenisting alghashqy qarlyghashy dep baghalaymyn.

IY.Erghayypqyzy

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440