Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2224 0 pikir 15 Sәuir, 2010 saghat 05:02

Sottaghy soraqylyqtar jalghasyp jatyr

Astana qalasyndaghy №2 Saryarqa audandyq sotynda «Qazatomónerkәsip» últtyq kompaniyasynyng búrynghy basshysy Múhtar Jәkishevting isi boyynsha sot prosesi jabyq esikting arghy jaghynda ótip jatyr. Alayda, Múhtardyng qorghaushysy Núrlan Beysekeevting aituynsha, sensasiyalyq sotta qaralyp jatqan qylmystyq isting birde-bir qújatynda «asa qúpiya» degen mór joq kórinedi. Eng soraqysy sol, osy «qúpiyalyqtyn» kesirinen M. Jәkishevting oqqaghary Talghat Qystaubaevtyng qorghaushysy Hamida Aytqaliyeva sottyng esigi týgili, tesiginen de syghalay almay jýr. Óz әreketinen týk shyqpaghan son, ashynghan Aytqaliyeva qúzyrly memlekettik organdardyng ókilderining ýstinen sotqa shaghymdanatynyn mәlimdedi.

 

Sottaghy sәikessizdik

 

Astana qalasyndaghy №2 Saryarqa audandyq sotynda «Qazatomónerkәsip» últtyq kompaniyasynyng búrynghy basshysy Múhtar Jәkishevting isi boyynsha sot prosesi jabyq esikting arghy jaghynda ótip jatyr. Alayda, Múhtardyng qorghaushysy Núrlan Beysekeevting aituynsha, sensasiyalyq sotta qaralyp jatqan qylmystyq isting birde-bir qújatynda «asa qúpiya» degen mór joq kórinedi. Eng soraqysy sol, osy «qúpiyalyqtyn» kesirinen M. Jәkishevting oqqaghary Talghat Qystaubaevtyng qorghaushysy Hamida Aytqaliyeva sottyng esigi týgili, tesiginen de syghalay almay jýr. Óz әreketinen týk shyqpaghan son, ashynghan Aytqaliyeva qúzyrly memlekettik organdardyng ókilderining ýstinen sotqa shaghymdanatynyn mәlimdedi.

 

Sottaghy sәikessizdik

 

Búghan deyin belgili bolghanynday, ÚQK Múhtar Jәkishevke «Elimizdegi uran kenishterining 60 payyzyn memleket baqylauynan shygharyp, sheteldegi jalghan firmalargha arzan baghamen satyp, birneshe mlrd. dollar payda tapqan» degen aiyp taqty. Al Bas prokuratura: «Múhtar Jәkishev Avstriyanyng astanasynda «Qazatomónerkәsiptin» zansyz bólimin ashyp, Rahat Áliyevting tuystaryn qyzmetke alghan. Sonday-aq, Jәkishev memlekettik satyp alu bayqaularyn óz mýddesine paydalanyp, qaltaly merdigerlerden asa iri kólemde para alyp kelgen» dep kinәlap otyr. Sottaghy sәikessizdik sol, Núrlan Beysekeevting aituyna qaraghanda, sotta ÚQK-ning aiyptaulary emes, Bas prokuraturanyng taqqan aiyptary qaraluda.

 

 

Sottaghy ótinish

 

«Jәkishev isinin» basqa sottardan bir aiyrmashylyghy, sot prosesinen jurnalisterge aqpar jetkizetin eki-aq adam bar. Biri - qorghaushy N. Beysekeev, ekinshisi - Múhtardyng júbayy Jәmila Jәkisheva. Núrlan Beysekeevting aituynsha, sәrsenbidegi mәjiliste Múhtar Jәkishevting isting qúpiyalyghyna qatysty ótinishi oqylypty. «Men ózimdi qorghaugha ÚQK jibergen advokat Bolat Isataevtyng osy prosesten shettetiluin súraymyn. Sebebi sol, búl advokattyng qyzmetine aqy budjetten tólenedi» dep jazypty óz ótinishinde «Qazatomónerkәsiptin» búrynghy basshysy. Sonday-aq, Múhtardyng adal qorghaushysy Astana qalalyq sottar әkimshiligi bergen mәlimetterde Bolat Isataevtyng memlekettik qúpiya istermen tanysugha rúqsat qaghazy joqtyghyn aitady.

 

Sottaghy senimsizdik

 

Ótken aptada Núrlan Beysekeev sottaghy soraqylyqtardy toqtatu ýshin «Jәkishevting isine» qazylyq etip jatqan sudiya Núrjan Joldasbekovke senimsizdik bildirip, qalalyq sotqa ótinish joldaghanyn mәlimdedi. Qorghaushynyng aituynsha, ýshinshi biylikting ókili Múhtardyng densaulyghynyng nasharlyghyna eshqanday nazar audarmay otyr. Basty aiyptalushynyng búghan deyingi sot otyrystarynda qan qysymy qatty kóterilip, jedel jәrdemning kómegine jýgingeni mәlim. Oghan qosa, Múhtardyng halining mýshkildigin Almatydan arnayy shaqyrylghan tәuelsiz kardiolog-dәriger Aleksandr Babarygin de ashyq aitty. Ol M. Jәkishevke ÚQK taghayyndaghan dәriger Ghalym Qaliyevting kәsiby biliktiligine senimsizdik bildirdi. Biraq... bir anyghy N. Beysekeev pen A. Babaryginning sózine eshkim qúlaq asyp jatqan joq.

 

Sottaghy shaghym

 

Múhtardyng júbayy Jәmila tergeu abaqtysyndaghy kýieuine jibergen sәlemdemelerining tolyq jetpeytinin aityp, shaghym jasauda. «Men kýieuime birneshe ret osy sot turaly jazghan tәuelsiz gazetterdi berip jiberdim. Biraq, ol gazetterdi jetkizbey, men satyp almaghan «Kazahstanskaya pravdany» aparatyn kórinedi. Ol ol ma, gazetti aitpaghanda, men aparatyn tamaqtyng ózin orta joldan alyp qalady eken. Sebebi, ol  «Meni nege kartoppen ghana tamaqtandyrasyndar?» dep súrapty. Al, men bolsam әr kýni әrtýrli tamaq dayyndap aparamyn», - deydi ol. Bir tang qalarlyghy, Jәmilanyng kýieui ylghy da sabyn, tis pastasy men shetkasyn súratatyn kórinedi. «Men osydan ýsh kýn búryn ghana Múhtargha pasta men shetka, sabyn berip jibergenmin. Biraq, ol osy zattardy taghy súratypty. Sabyn men pasta 3 kýnde tausylmaydy ghoy. Demek, ol zattardy júbayyma bermey qoyghan» dedi ol. J. Jәkisheva hanymnyng aituynsha, abaqtynyng basshylyghy osy aptada qamaudaghy adamgha sýt taghamdaryn jiberuge tyiym salypty.

Osy mәsele jóninde biz ÚQK-ning baspasóz qyzmetining bastyghy Kenjebolat Beknazarovpen sóilestik. Onyng aituynsha, Jәkisheva hanymnyng sózderining bәri shyndyqqa janaspaydy. «Men búl jóninde abaqtynyng basshylyghymen sóilestim. Jәmila Jәkishevanyng óz kýieuine әkeletin zattarynyng barlyghy jetkiziledi. Ony orta joldan eshkim alyp qalugha qúqyghy joq. Tipti, Múhtardyng ózi abaqtynyng basshysyna «Mening sәlemdemelerge (tamaq, gazetter jәne túrmysqa qajetti zattar) qatysty eshqanday shaghymym joq» dep aitypty. Bólmesinde tek teledidardyng joqtyghy ras eken. Yaghni, Jәmilanyng sózderining bәri shyndyqqa sәikes kelmeydi» dedi ol «Jas qazaqqa» bergen jauabynda.

 

Tólen TILEUBAY, Astana.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5496