Astana. 19 sәuir. QazTAG - Memleket basshysynyng Ókimimen Marat Baqytjanúly Beketaev Qazaqstan Respublikasy Ádilet ministrligining jauapty hatshysy qyzmetine taghayyndaldy, dep habarlady preziydentting baspasóz qyzmeti.

33 jasar M. Beketaev búghan deyin әdilet viyse-ministri qyzmetinde, odan búryn QR premier-ministrining kenesshisi qyzmetin atqarghan.

Eske sala ketsek, M. Beketaev byltyr 471 baptyng 2-shi bólimi - «bekitilgen talap boyynsha alkogolidik, esirtkilik jәne (nemese) toksikologiyalyq maskýnemdikke tekseru turaly ishki ister organ qyzmetkerining zandy talabyn oryndamau» boyynsha sotqa tartyldy. Búl onyng 2009 jyly mausymnyng 19-nan 20-na qaraghan týni baghdarshamnyng qyzyl týsine ótip ketkeni ýshin jol polisiyasymen toqtatuynan tuyndaghan daudan bastalyp edi. Búdan keyin ol, qanynda alikogoli barlyghyna tekseru ýshin  medmekemege aparyldy. Biraq M. Beketaev atalghan proseduradan bas tartty. Búl búzushylyq kólik qúralyn basqaru kuәliginen eki jylgha deyin aiyrady.

Astananyng mamandandyrylghan әkimshilik sotynyng sudiyasy Andrey Digant 23 shildede onyng isinde qúqyq búzushylyq joqtyghy sebepti atalghan qylmystyq isti toqtatty da, oghan jýrgizu kuәligin qaytaryp beru turaly sheshim shyghardy.

Astana. 19 sәuir. QazTAG - Memleket basshysynyng Ókimimen Marat Baqytjanúly Beketaev Qazaqstan Respublikasy Ádilet ministrligining jauapty hatshysy qyzmetine taghayyndaldy, dep habarlady preziydentting baspasóz qyzmeti.

33 jasar M. Beketaev búghan deyin әdilet viyse-ministri qyzmetinde, odan búryn QR premier-ministrining kenesshisi qyzmetin atqarghan.

Eske sala ketsek, M. Beketaev byltyr 471 baptyng 2-shi bólimi - «bekitilgen talap boyynsha alkogolidik, esirtkilik jәne (nemese) toksikologiyalyq maskýnemdikke tekseru turaly ishki ister organ qyzmetkerining zandy talabyn oryndamau» boyynsha sotqa tartyldy. Búl onyng 2009 jyly mausymnyng 19-nan 20-na qaraghan týni baghdarshamnyng qyzyl týsine ótip ketkeni ýshin jol polisiyasymen toqtatuynan tuyndaghan daudan bastalyp edi. Búdan keyin ol, qanynda alikogoli barlyghyna tekseru ýshin  medmekemege aparyldy. Biraq M. Beketaev atalghan proseduradan bas tartty. Búl búzushylyq kólik qúralyn basqaru kuәliginen eki jylgha deyin aiyrady.

Astananyng mamandandyrylghan әkimshilik sotynyng sudiyasy Andrey Digant 23 shildede onyng isinde qúqyq búzushylyq joqtyghy sebepti atalghan qylmystyq isti toqtatty da, oghan jýrgizu kuәligin qaytaryp beru turaly sheshim shyghardy.