Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3500 0 pikir 20 Sәuir, 2010 saghat 03:28

MÚHTAR MAGhAUIYN. ÚLTSYZDANU ÚRANY (JALGhASY)

Ilgeride «Altyn Orda» aptalyghy men «Júldyz» jurnalynda jariya kórgen qazaq әdebiyetining býgingi klassiygi, qalamger Múhtar Maghuinning (surette) әigili «Últsyzdanu úrany» atty publisistikalyq zarly tolghauyn www.abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna qayyra úsynyp otyrmyz. Týpnúsqa «Qazaq alimanaghynan»

(№01 (5) 2010 jyl qantar-aqpan) alyndy.

Abay-aqparat.

 

Últtyq ruhtyng ústyn-tiregi  hәm jarshylary

Últtyq ruhtyng ústyn-tiregi, qaynar kózi jәne kýsh-quaty - sol halyqtyng ózi. Al syrtqy kórinisi - jogharghy biylik. Arghy, kóne  tarihty aitpaghanda, bergi qazaqtaghy Qasym han, Tәuekel han, Esim han, Salqam Jәngir, Abylay handar - dara tughan túlghalar ghana emes, óz túsyndaghy qazaq halqynyng últtyq ruhynyng aiqyn kórinisteri bolatyn. Yaghni, halqy qanday bolsa, handary da sonday edi. Jәne kerisinshe. Elin sýigen, jerin sýigen, aqylgha kenish, erlikke kemel túlghalar óz júrtyn da jana biyikke kóterdi. Úlysynyng irgesin nyghaytty, syrtqy jaulardyng betin qayyryp, úrpaghynyng órisin keneytti. Bar isi últynyng iygiligine júmsaldy. Jәne óshpes ýlgi tastady. Eng jogharghy biylik. Álbette, óz biyligi ózinde túrghan tәuelsiz elde ghana mýmkin bolghan jaghday. Bir qazaqta emes, býkil әlem halyqtarynyng tarihynda.

 

Ilgeride «Altyn Orda» aptalyghy men «Júldyz» jurnalynda jariya kórgen qazaq әdebiyetining býgingi klassiygi, qalamger Múhtar Maghuinning (surette) әigili «Últsyzdanu úrany» atty publisistikalyq zarly tolghauyn www.abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryna qayyra úsynyp otyrmyz. Týpnúsqa «Qazaq alimanaghynan»

(№01 (5) 2010 jyl qantar-aqpan) alyndy.

Abay-aqparat.

 

Últtyq ruhtyng ústyn-tiregi  hәm jarshylary

Últtyq ruhtyng ústyn-tiregi, qaynar kózi jәne kýsh-quaty - sol halyqtyng ózi. Al syrtqy kórinisi - jogharghy biylik. Arghy, kóne  tarihty aitpaghanda, bergi qazaqtaghy Qasym han, Tәuekel han, Esim han, Salqam Jәngir, Abylay handar - dara tughan túlghalar ghana emes, óz túsyndaghy qazaq halqynyng últtyq ruhynyng aiqyn kórinisteri bolatyn. Yaghni, halqy qanday bolsa, handary da sonday edi. Jәne kerisinshe. Elin sýigen, jerin sýigen, aqylgha kenish, erlikke kemel túlghalar óz júrtyn da jana biyikke kóterdi. Úlysynyng irgesin nyghaytty, syrtqy jaulardyng betin qayyryp, úrpaghynyng órisin keneytti. Bar isi últynyng iygiligine júmsaldy. Jәne óshpes ýlgi tastady. Eng jogharghy biylik. Álbette, óz biyligi ózinde túrghan tәuelsiz elde ghana mýmkin bolghan jaghday. Bir qazaqta emes, býkil әlem halyqtarynyng tarihynda.

 

Qazaq Ordasy ydyrady. Keybir úlysta han, barlyq ruda by qaldy. Biraq elding últtyq tútastyghy, ruhany birligi joyylmady. El  ishinde, belgili bir aimaqta bar ókim ózine kóshken jana әmirshilerding barlyghy derlik ata jolyn ústandy, qarauyndaghy halqyna qadyrynsha jaqsylyq jasaugha, úlysyn, ruyn qaterli ótkelden aman alyp shyghugha, basyndaghy baryn saqtaugha tyrysty, jana jaghdayda jana sayasatqa jetikti. Basqa bir zamanda tusa, últynyng úly túlghasy bolugha layyq Arynghazy han, ókimge jeter-jetpes jaghdayda artyna jaqsy atyn qaldyrghan Ghúbaydolla han, tipti, Resey patshalyghy tarapynan saylanyp, bekitilgen Jәngir hannyng ózi zamana orayymen, qadyrynsha, tughan júrtyna qyzmet etti. Olardan arghy-bergi kezende jasaghan, tumysymen emes, bolmysymen ortasynan ozyp, jekelegen ru-taypalardyng biyligin ústap qalghan Bayghara, Torayghyr, Shon, Kengirbay, Jolay biyler, aqyr sony agha súltan Qúnanbay - eng aldymen qarauyndaghy júrtynyn, keleshek úrpaghynyng qamyn oilaghan bolatyn.

 

Mine, osy ordaly júrt mýddesi, úrpaq bolashaghy Kenesary handy kóterdi. Kiriptar halge týse bastaghan últymyzdyng azattyq jolyndaghy eng songhy bolmasa da, eng zor búlqynysy erlik pen eldikting ózgeshe ýlgisi retinde tarihta qaldy. Býgingi toghyshar kózqaras túrghysynan qarasaq, Kenesarygha ne jetpeytin edi? Jany da tynysh, maly da týgel, patsha ókimeti aldynda da ýlken qúrmetke jetip, qartayghansha dәuren sýrer edi. Biraq tynysh jata almady. Ajalyna qarsy shapty. Jalghyz Kenesary emes, namystan jaralghan  qanshama batyr, qanshama súltan, myng san búqara júrt. Aqyry, týgelge juyq, bәrining de basy joyyldy. Ortalyq Aziyadaghy kóshpendi eng songhy memleket - Qazaq Ordasy birjola qúlady.

 

Biraq aqyr sony búl emes edi. Qara ormanday  qalyng qazaq óz ornynda otyrghan. Biyliginen airylsa da biliginen airylmaghan. Úlysy qúlasa da últtyq sanasynan arylmaghan. Búdan bylay, elding ruhany tizgini kórkem sóz biyligine kóshedi. Ejelgi múra  - elding eldigin úmyttyrmaydy. Jana әdebiyet - halyqtyng býgingi ahualyn әigileydi. Týptep kelgende, Búhar jyrau, Mahambetten bastalghan  otarshyldyqqa qarsy úrany, azattyq jyry, Dulat, Shortanbay, Múrat, Áubәkir әigilegen bodandyq ahual, Abay aighaqtaghan janaru, janghyru iydeyasy - últtyng tútastyghyn saqtaghan, onyng ruhyna nәr berip, kókirek kózin ashqan ómirsheng әri airyqsha quatty qúbylys boldy. El esin jiyp, otarlyq keptegi qysyltayang ahualyna oray, jaryqqa jol tabudyng jana bir tәsilderin oilastyra bastady. Aqyry qazaqtyng ejelgi danalyghy ýstine, Europanyng ozyq bilimin ghana emes, ózgeshe sayasatyn da iygergen jana bir top - Alash qayratkerleri qalyptasty. Kenesary hannyng óliminen song arada 60 jyl ótpey, últtyq tәuelsizdik mәselesi taghy da birinshi oryngha qoyyldy. Biraq osy, aghartushylyq úrany, sayasy kýreske toly tónkeris jyldarynyng ózinde últtyq ruhtyng eng auyr әri abyroyly jýgin kótergen -  kórkem әdebiyet eken. Ahan, Jahan, Súltanmahmút, Maghjan, Jýsipbek...

 

Kóp úzamay Alashtyng tamyryna balta shabyldy. Últshyl, kýresker әdebiyeti ózimen birge ketti. Aghartushylyq әdebiyet qana qaldy...

Aghartushy ghana emes, qaraytushy. Kommunist-bolisheviktik iydeyanyng nasihatshysy, otarshyldyq tәrtipting jarshysy. Biraq túsau, tizgin deysiz, typyr etkizbes búghaugha týsken sol әdebiyetting ózi sәulesiz emes-ti. Múhtar Áuezovting jazushylyq jәne ústazdyq qyzmeti, Ghabit Mýsirepovtyng jekelegen shygharmalary, Qalijan Bekhojinning tarihy poemalary men tolghaulary, Qasym Amanjolovtyng azamattyq lirikasy... Tarih ghylymynda Álkey Marghúlan, Ermúhan Bekmahanov, Salyq Zimanov enbekteri, әdebiyettanu salasynda Qajym Júmaliyevting ejelgi epos, Dulat, Mahambet turaly zertteuleri, Beysenbay Kenjebaevtyng qazaq әdebiyetining týp-tamyry turaly baghdarlamasy...

Múnyng bәri - kezdeysoq jaghday emes. Otarlyq qysym, resmy iydeologiya óktemdigine qaramastan, halyq ózining qasiyetin tanugha úmtylghan. Tipti, sosialistik qúrylysqa, orystardyng Otan soghysyna arnalghan shygharmalardyng birazy qazaqtyng qayratyn, qazaqtyng erligin dәriptep, turasyn aitqanda, elding ensesin kóteruge qyzmet etipti. Keyde oilaymyn, shygharmashylyqqa tolyq erik berilse, Múhang búdan da zor biyikke kóteriler edi, Ghabekeng mýlde basqasha jazyp, bar armanyn tauysar edi, al Qasym, Qalijan aghalarymyz qazaq poeziyasyn qanday asqargha shygharar edi dep. Erkindik berilse...

 

 

60-jyldardyng orta sheninde әdebiyetke oqyghan-toqyghan, daryny mol, keudesi biyik jana úrpaq keldi. Jogharydan kenshilik kýtpey-aq, ótken dәuirdi, býgingi bolmysty әigileytin astary mol, sheberligi de kemel shygharmalar jaza bastady, búl - songhy qyryq jylda ólmese de mýlgip jatqan, quat-kýshinen aiyrylghan últtyq ruhtyng qayta tirilui bolatyn. Jana tolqynnyng yqpal-әserimen, osyghan deyin búiyghyp, búghyp kelgen aldynghy aghalardyng keybiri qaytadan qayratqa mindi. Ózderining ómirlik tәjiriybesin, ataq-mansabyn osy jolgha baghyshtady.Ótken tarih pen zamany taqyryptar, jinaqtap kelgende, últtyq múrat tyng arnagha týsip, ghasyrdyng 70-80-jyldarynda qazaq әdebiyeti san jaghynan da búryn bolmaghan dәrejede ósip-órkendedi. Búl dәuirde dýniyege tandauly shygharmalardyng eng ozyq sipaty - әrqily tәsilmen kórinis tapqan últshyldyq úran bolatyn.

 

Zaman eptep algha jyljy berdi. Qazaq әdebiyeti ýshin airyqsha jemisti bolghan jyldar - 80-jyldar ayaqtaldy. Endi, býgingi, jana zaman órinen qayryla qarap, oigha salsaq, shynynda da, sol shiyrek ghasyrlyq ónimdi kezende  ruhany ómirge tyng tynys әkelgen qalamgerlerding keybiri baqilyq bolypty, basym kópshiligi qajymasa da, ózining qayratty jasynan ótip ketken. Keybir iri túlghalar bar jazaryn týgespese de, ala qaghazdan alystaghan, qalamnan qol ýzbegenderding ózi - ótken zaman perzenti, jazuy da, oi-tolghamy da kóshken kýnde qalghan. Búrynghy orta buyn, býgingi alpystyng ýstine shyqqan abyroyly aqsaqaldar qarasyny azaymaghanmen, jazarmandar qauymynyng negizgi qúramy janarmaghanmen, onjyldyqtyng sonynda әdebiy-ruhany orta mýlde basqasha keyipke týsken eken. Aldynghy aghalardyng ókshesin basyp kele jatqan keyingi tolqyn darynsyz emes, alayda dýniyege kózqarasy - basqasha. Teris demeyik, biraq әsireden, romantikadan alys, qatqyl әri naqty. Tirshilikke óte paydaly, al ónerde ýnemi útysqa bastay bermeytin minez. Búlargha da tәuba. Keyingiler... tipti kóp edi. Molshylyqqa jetpese de, tarshylyqty kórmegen, erkindikte óspese de, qytmyrgha týspegen, ómirdegi ghana emes, ónerdegi joly da aldynghy tolqynnan әldeqayda jenil bolghan, bizding bayybymyzsha, әdebiyetting kósegesin kógerter, qazaq sózine tyng tynys әkeler serpimdi kýsh bolugha tiyis-ti. Shynynda da, jekelegen serikteri bar, biraq tútastay alghanda, bәri kerisinshe shyqty.

 

Ónerde qashanda bar týiindi jeke túlghalar sheshedi. Kóp it emes, kók it jenedi. Yaghni, shygharmanyng sany emes, sapasy. Jazarmannyng jalpaq esebi emes,jeke túlghasy. Kópke belgili, әdepki aqiqat.

 

 

Biraq ortalyq keptegi elding ruhany ómirining ózindik ereksheligi mol. Paydaly, paydasyz emes, qajetti, qajetsiz dep aitu da qiyn, tirshilik auqymynan tuyndaghan, úzaq jyldar boyy qalyptasqan jaghday. Sonyng bizge qatysty bir tarmaghy  - qalamger qauymynyng birlesken újymy. Sovettik iydeologiya belgili bir niyetpen qúrghan jәne belgili bir maqsatta kәdesine jaratyp otyrghan. Áytkenmen, tútastay alghanda, ziyandy emes, iygilikti úiym bolatyn. Búl Jazushylar odaghy bizding qazaq jaghdayynda últtyng ruhany úiytqysy, últtyq beyresmy sayasy partiya qyzmetin atqardy der edim. Qazaq sóz óneri ýshin qútty, berekeli úya boldy. Alayda, búl úiym songhy, daghdarys jylyndarynda kóldenennen qanshama jadaghay jazarman qosylyp, qampiyp ósip, ózining shygharmashylyq tútastyghynan airyla bastaghan. Sóz, pikir erkindigi emes, pәtauasyz daugha beyim, eshkimdi eshkim tyndamaytyn, eshkimdi eshkim moyyndamaytyn ózgeshe qúrylymgha ainalghan. Kópting aty - kóp. Qayda búram dese de qolynan keledi. Sóitip últ mýddesi emes, óner múraty emes, tirshilik qamy men jeke bastyng mereyi birinshi oryngha shyqty.

 

Mine, osynday, ishten irigen súryqsyz jaghdayda, bizding taza kónil, adal niyet júrtymyz, búrynghy bir daqpyrtymen, halyqtyng ruhany úiytqysy, ar-namysynyng joqshysy dep biletin Jazushylar qauymy qazaq tarihyndaghy, Resey, býkil әlem tarihyndaghy betbúrys kezeng - almaghayyp 90-jylgha jetti. Sovet memleketi de, kommunistik partiya da óz ornynda. Biraq dýnie asty ýstine týsuge taqap, qúbylyp túrghan zaman. Ýlken dauyl lebi bar. Tynyshtyq joq. Bar tarapta. Tek bizde ghana... berekeli, beybit jaghday. Jazarmandar qauymy da mamyrajay qalypta.Tamaq toq, kóilek kók. Pisken kókirek, quys keude. Toq, kók, pisken әri quys bolatyny - búl kezde, búghan deyin erekshe qúrmette boldy. Sóz iyeleri ózderinen de ýlken ie - asyraushy, baghyttaushy, baghdarlaushy, jinaqtap kelgende, qúldanushy sovet ókimeti men kommunistik partiyagha kerek edi. Olardyng eng negizgi mindeti - býgingi sosialistik qúrylysty madaqtau, ertengi kommunistik qoghamdy nasihattau, jamandy jasyryp, jaqsyny asyryp, joqty bar dep, qisayghandy týzik, qalyqty ozyq etip kórsetu, qayyrshy túrmysty baylyq retinde beynelep, qapas ómirdi azattyq keypinde әigileu, marksizm-leninizm ilimine tabyndyru, ókimet pen partiyany tynymsyz madaqtap, kezekti kósemderge qysqa kýnde qyryq mәrte taghzym etu bolatyn.

 

Ruhany qyzmet salasyndaghy san myng qauymgha osynshama paryz jýktegen jәne búl mindetti mýltiksiz jýzege asyryp otyrghan sovet ókimeti men kommunistik partiya 1991 jyly, Mәskeudegi Avgust býliginen song bir-aq kýnde joq bolyp shyqty. Bayaghy qazaq kolhozyndaghy, moyny bekir-bekimesten múrny tesilip, soqagha jegilip ýirengen,basqa tirlikti bilmeytin egiz januar týren tartylmaghan jerde óz betimen týzu jýre almaydy eken. Kóz ashqannan partiyalyq baghdargha ýirengen bizding qalamgerler qauymy da sol siyaqty, aghash emes, temir moyyntúryqtan bosaghan sәtte qayda bararyn bilmey, mәngirip túrdy da qaldy. Jýikesi berikteri ghana az-azdap es jiya bastady, jan-jaghyna qarandy. Sóitse... Baltyq boyy bayaghyda ketip qalghan, basqa júrt ta, eng ayaghy taudaghy qyrghyz ben qúmdaghy týrikpenge deyin tәuelsizdik jariyalap ýlgergen, júrt iyesi Reseyding ózi jekelenemiz dep jatyr, al Qazaqstan basshylary aram qatqan sovet ókimetin qayta tiriltu jolynda aq ter, kók ter bolyp jýr, qúlap qalghan SSSR endi Qazaqstan sheginde janadan qúrylmaq synayy bar. Dәl osy kezde Jazushylar odaghynyng qúryltayy bola qalsyn. Ýsh kýn boyy aighay-úighay, yryn-jyryn, talas-tartys, qyzu sózder. El taghdyry turaly dersiz. Joq. Júrt bolashaghy turaly dersiz. Joq. Basqa halyqtar alyp jatqan tәuelsizdik qazaqqa da qajet últtyq mýdde degender týske kirmeydi. Ádebiyet taghdyry túrypty ghoy, búl kezde  kitap shygharu isi toqtaugha jaqyn, qalamger qauymnyng túrmys jaghdayy taryla bastaghan, tym qúrysa tanghy tamaq, ertengi kýnkóris tónireginde sóz bolsa ghoy. Múnyng bәri úmytyldy. Sonda ýsh kýngi qyzylsheke dau qaydan shyqty? Jazushylar odaghynyng búrynghy, keudesi kóterinki basshysyn ketirip, jalpy júrtqa jaghymdy jana basshy saylau kerek eken. Múhit aidynynda dauylgha týsken jalghyz keme bar jelkeninen airylghan, týbi tesilgen. Jartylay sugha tolghan, endi birer sәtte qúrdymgha batady, mine, dәl osy kezde keme komandasy jana kapitan saylau turasynda qyrqysyp jatady. Múnday qauymnyng qanday da qatal jazagha layyq ekeni әrkimge ayan bolsa kerek. Halyq taghdyry ýshin sheshushi kezende ózderining últ aldyndaghy mindet-paryzyn úmytqan, elge jón-joba núsqau, úrpaqqa ýlgi kórsetu qayda, jeke basynyng ertengi tirligin oilamaghan, qyryq kýnshilik shólge shyqqaly túryp, jolgha jarym torsyq su ala ketuge týisigi jetpegen kisini kim ayaydy, kim qúrmetteydi?

 

1991 jyly kýzde ótken Qazaqstan jazushylar qúryltayy qalmgerler qauymynyng qadirin týsirgen tarihy oqigha boldy. Sengen qoyynyng qalay kýiseytinin býkil el kórdi, qorqyp jýrgen qúbyjyghyng bos keuek ekenin ýkimet kórdi. Biraq uaqyt auqymyn andamaghan bizding jazarmandar eshtene de kórgen joq, ótip ketken zamandaghy búldyr saghym ishinde jýre berdi. Búl eki ortada sovet ýkimeti qúlaghan, kompartiya taraghan, endi qimge jaghynu kerek, kimdi madaqtau kerek?! Bar nazar el basshysyna audy. Álbette, elbasy - memlekettegi basty túlgha. Almaghayyp kezende júrt tútqasyn ústap otyr. Qoldau kerek. Qostau kerek. Biraq bizding jazarmandar qauymy salqyn qanmen baghalap, sabyrmen sóileuge ýirenbegen. Bir zamanda «Stalinge teng tappay qinalghan» qauymnyng bar yqylasy endi Nazarbaevqa audy. Kóregen dedik, bilgir dedik, dana dedik. Alasha hangha tenedik, Abylay hangha jetkizdik. Ózimiz ghana aitqamyz joq, býkil qazaq júrtyn horgha jeteledik. Respublikalyq baspasóz betinde auyldaghy aqkónil aghayyn atynan: el bolyp otyruymyzda osy kisining arqasy, tu kóteruimizde osy kisining arqasy, ol bolmasa kim bolar edik degen saryndaghy hat-habarlar jariyalana bastady. Kóp úzamay keshegi madaqtyng ózi jayyna qaldy. Qazaqtardyng býkil әlemdik qúryltayy kezinde. Merekelik oiyn-toy ýstinde, shartaraptan jinalghan myng san adamnyng aldynda memlekettik ýlken qyzmettegi bir әdebiyetshi: «Abylaygha tenep jýrsinder, mening Núrekemning qasynda Abylay han degen kim edi?!» - dep saldy. Sóitsek, Abylay handy Amerika júrtshylyghy tanymapty, Abylay han samoletke minip, alystaghy elderge bara almapty... Masqara boldy, úyat boldy, aqyly joq eken desti bizding jazarmandar jerge týkirip. Elge úyat keltirgen, el basshynyng ataq-abyroyyna kólenke týsirgen basqa emes, ózderi ekenin eshkim oilamady. Respublika preziydentin ózderi belgilep qoyghan, aqylgha syiymdy sanaghan dengeyde odan ary madaqtay berdi.

 

Búl eki ortada, kýn ozghan sayyn, osy bir, diriyjersiz hor kapellasynyng túrmys-ahualy auyrlay týsken. Kitap shygharu isi birjola toqtaldy, qalamaqy atymen joq. Búl kezde jalpy jaghday qiynday bastaghan, sonyng ishinde enbekaqysy qúnsyzdanghan qala halqy aldymen taryqty, qala halqynyng ishinde búryn molshylyqqa ýirengen, endi mýlde taqyrgha otyrghan jazarmandar mýlde qayyrshylyq jaghdayda qaldy. Kóp úzamay-aq barlyq tarapta býkil Qazaqstan júrtyn ýlken qiyndyqtar kýtip túrghany aiqyndalghan. 1992, tәuelsizdikting alghashqy jyly. Kýz edi.

 

Jazushylar odaghynda dabúr-dúbyr kóbeye týsti. Obaly ne kerek, elding bolashaghyna alandau, tәuelsizdikti bekemdeu, halyqtyng túrmys-tirshiligi tónireginde. Álbette, әdeby ahual turasynda da әngime kóp. Odaqta bas kóterer ýlkender jinalysyp, tolghaqty mәseleler boyynsha kenesuge respublika preziydentining aldyna súrandy. Elbasy maqúl kóripti. Soghan oray, aqsaqaly, qarsaqaly bar, jiyrma kisiden túratyn beyresmy delegasiya jasaqtaldy. Kenesimiz qúrghaq bolmas ýshin, bar amanatty osy qaghaz negizinde auyzsha jetkizip aitu - tilge sheber, sózge jetik batagóy aqsaqal - qúrmetti akdemiyk-jazushygha jýkteldi. Qalghan әngimeni Jazushylar odaghynyng basshysy tolyqtyrugha tiyis boldy. Jamyramay, sóz tosyp, әueli osy eki kisini algha salugha pәtualastyq.

 

Respublika preziydenti, shynyn aitu kerek, yqylaspen qabyldady, arnayy sóz sóiledi, erkin әngimege jol ashty. Biraq jazushylar odaghyndaghy bizding әuelgi bәtua jayyna qaldy, Aq Ordada algha týsken, tórge shyqqan (býginde bәri baqilyq) aqsaqaldar el taghdyry, әdebiyet ahualy turaly әngimeni úmytty, kezekpe-kezek, úzaq-úzaq sóilep, keybiri eki-ýsh qaytara keneske kirisip, preziydentting bar yqylasyn basqa tarapqa audaryp әketti; últ taghdyry, óner bolashaghy turaly aitudyng ornyna tór iyesin kótere maqtap, ózderining múqtajdaryn tyqpalap, tejeusiz gәpirgen ýlkenderge toqtau salu mýmkin bolmady, qalamgerler qauymynyng bar amanatyn arqalaghan Jazushylar odaghynyng basshysy men qúrmetti teoretik akademiygimiz tartynshaqtay berdi, arada synalap sóilegen jigitterding ýzik-ýzik oilary mәrtebeli súhbat әuenimen ýilespedi, aqyry, ýsh saghatqa juyq úzaq keneste kókeykesti mәseleler kóterilmey, bәrimizde jaqsy bolyp, aman-esen taradyq. Álbette, múnday jappay jaghynghan jinalystan song preziydentimizding jazarman qauymgha degen qúrmet-kózqarasy búrynghydan da tómendegeni sózsiz.

 

Aqsaqaldardyng mamyrajay әngimesin búza almaghan, eng bastysy, preziydentting pysy basqan qarasaqaldar qaytadan búlqynyp, el basshysynyng aldyna ekinshi mәrte súrandy. Arada kóp úzamay, búl az ghana qauymdy viyse-premier qabyldady. Taghy da әldeqaydan payda bola ketken, tórge shyqqan ýlkender algha týsip, maypanday bastap edi, qany qarayghan qarasaqaldardyng biri dauys kóterip tejeu saldy, sodan song jeke adamgha emes, býkil últ mәdeniyetining taghdyryna qatysty auyr әngime ótti. Qatty-qatty sózder aityldy, tipti, tete-premierding jeke basyna qanshama aiyp taghyldy. Tete-premier - oqyghan, әdebiyetke, ghylymgha qatysy bar adam edi, bәrin de (ózi atap aitqanday, myna bizdin: «Eldi esinen aiyru, sanasyz jeteleu, oigha alghan kýmәndi isterindi toqtausyz jýzege asyru ýshin, eng aldymen últtyng ziyalylaryn shetke qaghyp, әdeyi osynday túrmys tarshylyghy men ruhany qyspaqta qaldyryp otyrsandar!» - degen sózimizden basqasyn) kóterdi, osy uaqytqa deyin bilmey kelippiz dedi, oilanamyz, aqyldasamyz, sheshemiz dedi, eng bastysy - osy bolghan әngimeni sol qalpynda el basshysynyng qúlaghyna jetkizemin, bәrin jazyp aldyq dedi, jazyp alghandary ras, jetti-jetpedi - kim bilsin, biyik mәrtebeli eki kezdesudi әdildik ýshin eske alyp otyrmyz.

 

Sirә, basqasy bolmasa da, jazarman qauymnyng túrmys tarshylyghy turaly lepes jerine jetti. Taghy da әdildik ýshin aitayyq, preziydent kóp úzamay qalamgerlerding ýlken bir tobyna, oghan jalghas, óner qayratkerlerine de, arnayy stependiyalar taghayyndady. Álde on, әlde on eki jyl, kýni býginge deyin ýzilmey berilip keledi. Súraghanynyz sol, búdan artyq ne isteu kerek edi? Elding ekonomikalyq jaghdayy týzele bastaghannan beri kitap shygharu isi de jolgha qoyyldy. Anyghyn aitsaq sovet zamanyndaghydan jenilirek. Ári tekseru, tejeusiz. Tek qalamaqy mәselesi ghana kónilden shyqpay jatyr. Uaqyt oza kele olda onalar. Onalmaytyn, astapyralla, onaluy qiyn bir ghana mәsele bar. Ol - sol әdebiyettin, yaghny býkil halyqtyng últtyq ruhy. IYә, ózara dau-damay, aiqay astynda dýrildesip, assa, kýndelikti kýnkóris tónireginde ghana dauryghyp jýrip, bizding jazarmandar qauymy últtyq ruh mәselesin mýlde esten shygharyp alypty. Nemese әuel bastan-aq kiresili-shyghasyly este bolghan. Endi mýlde qajetsiz sanaghan. Óitkeni...

 

Óitkeni, dәl osy rette, bayaghyday, ýkimet pen partiyadan, yaghni, jogharydan «Últynnyng ruhyn kóter!» degen pәrmendi әri naqty jarlyq týspegen.

Álbette, últtyq ruhtyng negizgi ústyn-tiregi - biylik dedik. Búl biylik halyqqa tәueldi (bolugha kerek). Alhalyqtyng qanday auan, niyet-peyilde bolmaghy - jarshylaryna baylanysty. Búl jarshynyng jazarman boluy shart emes. Óner ataulynyng barlyghy da últtyq ruhtyng kórinisi. Jalyndy sózden góri syrly әn men kýiding әseri artyghyraq shyghuy mýmkin. Rasynda da últtyq sana, últtyq tanymnyng nәr alatyn búlaghy - sol halyqtyng ghasyrlar boyy tughyzghan barlyq qazyna baylyghy: óner, túrmys-salt, әdet-ghúryp, din... Biraq sonyng bәrin nasihattaytyn, halyqtyn, әsirese, jas úrpaqtyng kókeyine siniretin... taghy da әrqily sipattaghy jarshylar: - әdebiyet, mәdeniyet qayratkerleri, kitap jәne damyghan elderde «tórtinshi biylik» atalatyn búharalyq aqparat qúraldary - BAQ. Yaghni, qaytkende de jazushy bolar, jurnalist bolar jazarman qauymynyng moynyna eng ýlken salmaq artylady. Jauapkershelikting ýlkeni de solarda. Bizding ruhqa qatysty әngimemizdin  osy tónirekte órbui de zandy bolsa kerek. Bir eskertpe - qazirgi qazaq jaghdayynda, anau - aqyn, jazushy, mynau - jurnalist dep jiktep ajyratudyng ózi qiyn. Taza qalamgerlik qyzmetpen otyrghan jazushylar bar. Jazushylar odaghynyng mýshesi bola túra, taza jurnalistikada jýrgen jigitter az emes. Bir salada basym, ekinshi jaqta kemshin, biraq qaytkende de aralas jaghdaydaghy jastar tipti kóp. Eger adalyn aitsaq, tәuelsizdikting alghashqy kezeni, ekonomikalyq daghdarys, túrmys tarshylyghy jyldarynda últtyq iydeyany nasihattauda, zamannyng shynayy suretin jasauda, uaqyttyng kókeykesti mәselelerin kóterude jazushylar qauymy marghaulyq tanytty da, barlyq jýkti jurnalist aghayyndar atqardy. Biraq uaqyt oza kele olar da biylik ynghayyndaghy kýnkóris qamyna kóbirek oiysty. Áriyne, bәri birdey emes. Kóbi. Al aqyn, jazushylar qauymy týgelge juyq... últtyq múrat jolyndaghy iygilik ataulydan ainydy der edim.

 

Endi qazaq elindegi jappay boykýiezdik nәtiyjesinde qalyptasqan últsyzdyq mәselesining keybir jekelegen sypattary turaly әngimege kóshelik.

(Jalaghasy bar)

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435