TÚRSYN JÚRTBAY. MÚHTAR ÁUEZOVTING ÚLTShYLDYGhY DÁLELDENBEDI... (jalghasy)
Sonymen, SSSR Jazushylar Odaghy basqarmasyndaghy talqylau bayypty ótti: Múhtar Áuezovting últshyldyghy dәleldenbedi, jergilikti jerding aiyptaulary – negizsiz baybalam, ortalyqtyng syny jazushygha emes, synshylargha arnalghan – dep sheshti. Búl jinalystyng sheshimi KPSS Ortalyq komiytetine jiberildi.
M.Áuezov Almatygha qaytpay, Mәskeude qalyp, kýzden bastap Moskva uniyversiytetining professory qyzmetine ornalasatyn bop úigharyldy.
Biraq «qaldyrmasy» qaldyrmady, tura sol kýni «Kazahstanskaya pravda» gazeti búdan da soyqan «syy dayyndap», «Abay» romanyn «halyqqa jat shygharma, M.Áuezovti – últshyl-burjuaziyanyn, alashordanyng iydeologi»,– dep jariyalaghan edi.
Tanertengi saghat onda bastalghan búl mәjilis ótip jatqanda ol habardy Áuezovting estimeui mýmkin edi.
Sol mәjiliske M.Áuezov «Mening qatelerim jayynda» atty «Liyteraturnaya gazetagha» arnalghan búrynghy ashyq hattyng mәtinin qaytadan óndep, oqugha dayyndap apardy. Taghdyrynyng qyl ýstinde túrghandyghyna anyq kózi jetken M.Áuezov búl hatynda «Abay» romanynyng negizgi jelilerinen bas tartugha deyin bardy.
Búl hattaghy pikirler: ómirden týnilgen, jantalasa janyqqan, ruhy úshyp, sýlderi qalghan pendening aldynghy sózderindegi oilardyng janghyryghy, Múhtar Áuezovting ant mezgili edi.
«Liyteraturnaya gazetanyn» redaksiyasyna ashyq hat
Qalyng qauymnyng dana ústazy men tәrbiyeshisi Leniyn-Stalin partiyasy bizding ómirimizdegi kez-kelgen salasynda, eshkimning bet-jýzine qaramastan barlyq qyzmetkerlerding arasynda syn men ózara syndy jan-jaqty óristete otyryp, kenes halqyn sosializm men kommunizmge qarsy jәne oghan jat pighyldarmen ymyrasyz túraqty týrde kýresuge baulyp keledi. Dәl osynday synnyng mening býkil ómirime tiygizgen әseri zor bolghandyqtan da, men ony óte joghary baghalaymyn. Mening jazushy retinde, qayratker retinde qalyptasuyma Kenestik Otannyng jәne kommunistik partiyanyng tәrbiyelik әserining iygi yqpal etkenine jandýniyemmen de, ómirimmen de qaryzdarmyn dep esepteymin.
Jogharydaghy aitqandarymnyng aighaghy esebinde, «Pravda» da jariyalanghan «Synau ornyna madaqtau» atty maqalany, ondaghy kóterilgen naqty mәselelermen mening tvorchestvoma qatysty aitylghan synnyng shenberinde ghana oy qorytqam joq, sonymen qatar maqalada synalghan jaylardy oisha taghy bir sýzip shygha otyryp, óz shygharmalarymda jibergen basqa da qatelikterimdi sanamda saralap shyqtym.
Mening atyma qatysty jekelegen әdeby derekterdi, iydeyalyq búrmalaushylyqtardy ózim ýshin de, oqyrman ýshin de ózimning boyymdaghy barlyq irip-shirigen keritartpalyq, ziyandy qasiyetterimdi aiyptap, syrtqa laqtyryp, ózimdi ózim jazghyramyn.
Ótkendegi ózimning qatelikterimdi osy bas tartuym arqyly kenes oqyrmandarynyng aldyndaghy búdan bylayghy jauapkershiligimdi búrynghydan da tereng sezinuge jәne sosialistik qoghamnyng iygiligine qyzmet etip kelgen ilgeri enbekterime qosa tyng dýniyeler beru arqyly kenes jazushysynyng Otan aldyndaghy qasiyetti boryshyn óteuge tyrysamyn.
Sonday oidyng týiindi úshyghy esebinde men «Pravdanyn» maqalasynda synalghan Z.Kedrinanyng men turaly kitabyna toqtalamyn. Búl kitap «Pravdanyn» maqalada әdil atap ótilgenindey eng basty kókeytesti mәselege jauap bere almaydy. Barlyq kenes jazushylary siyaqty, M.Áuezov te madaqtau men sylap-sipaudy dәme etpeydi, kerisinshe, tabysy men kemshiligin qatar kórsetetin prinsipti jәne әdil syndy kýtedi.
Kitaptyng eng basty kemshiligi – mening ózim 1932 jyly qatty synaghan últshyldyq baghyttaghy әreketterimdi júmsarta kórsetken, sol arqyly qate pikirler bildirip, oqyrmandy aldaghan.
Mening qateligim Kedrinanyng búl enbeginen ózimdi ózim shettetkenimde, al bayybyna salsaq, tiri avtor retinde, mening ómirimning alghashqy kezeni turaly jazylghan tústy partiyalyq qatan, synshyl-әshkereleu túrghysynan jauapkershilikpen qarap shyghyp, Z.Kedrinany óreskel qatelikterden saqtandyruym kerek edi.
Mening Abay turaly romanymdaghy kemshilikterdi eskertken «Pravdanyn» maqalasyna oray ózimning tarihty tanuymdaghy bir-birine tizbektelip, ózara ýilesip jatqan, romanda surettelgen bir ghana jaygha toqtalamyn. Búl jay, birinshi, Kenesary Qasymov qozghalysyna baylanysty mәseleler, ekinshi, «Abay mektebi» deytin mәsele qaqynda jәne ýshinshi, osy atalghandargha jalghas patriarhaldyq-feodaldyq salt-sananyng ókilderi bolyp sanalatyn keybir tarihy túlghalardyng әsirelenip surettelui.
Abaydyng aqyndyq mektebi turaly qate bolyp shyqqan kózqarasymnyng yqpalymen «Abay» romanynyng jalghasy «Aqyn agha» atty kitap jazdym. Búl kitapta men eskishil, reaksioner Kókbaydy romannyng jaghymdy beynelerining biri, aqyn Abaydyng ozyq ónerin boyyna sinire bilgen adam etip kórsettim. Al Kókbay bolsa, qazaqtyng enbekshi halqynyng qas dúspany bolghan Kenesary Qasymov jayynda madaqtap poema jazghan aqyn edi.
1951 jyly jariyalanghan «Pravdanyn» «Qazaqstan tarihy mәseleleri marksshildik-leninshildik túrghydan bayandalsyn» degen maqalasy Kenesary qozghalysynyng qazaq enbekshi halqyna jau mazmúnyn әshkereledi. Ony madaqtaushy burjuaziyalyq-últshyl tarihshylardy tanbalady. Osynyng artynan Qazaqstan Ghylym akademiyasy men Jazushylar Odaghy birigip «Abaytanu» jóninde diskussiya úiymdastyrdy da, sol diskussiyagha qortyndy jasady. Osy atalghan jaylardyng barlyghy «Aqyn agha» romanyndaghy mening qate, zalaldy týsinikterimdi týgelimen qayta qarap týzeuime sheshushi sebep boldy.
«Abay mektebi» jónindegi óz qatelerimdi terendep sezinuding nәtiyjesinde ghana men romanymnyng biraz jerin qaytadan óndeuge mýmkindik aldym. 1951 jyly «Znamya» jurnalynyng betterinde «Abay joly» degen atpen romannyng jana núsqasyn jariyaladym, sol núsqagha segiz baspa tabaqtay týzetuler kirgizdim. Osy songhy kitapta men Abaydyng atynan Kenesary qozghalysy men onyng ómirine, ol turaly poemanyng avtory Kókbaygha da qatty syn aitqyzdym.
Osyghan baylanysty «Abay mektebi» dep aitylyp jýrgen qatelikterimning týp tamyry turaly aita ketudi qajet dep sanaymyn. Búl mәsele bayaghyda, 1933 jylghy abaytanu jónindegi mening qate, bir jaqty pikirimnen bastaldy. Isting jayy bylay: Abaydyng búryn jariyalanbaghan ólenderi men ómirbayandyq derekterin keshigip baryp jinaghandyqtan da, auyz eki tilde aitqan kuәlik sózder men estelikterdi syn kózben qaramay, olardyng mәlimetterine qaltqysyz senimmen qaradym. Men olardyng maghan jetkizgen derekterine der kezinde qatal synshyldyqpen qaray almadym. Kókbaydyng jәne Abaydyng ózge de zamandastarynyng múrasyndaghy halyq mýddesine qarsy jәne bizge jat ekendigin anyqtay almadym.
Sol Kókbay aluandas keybir adamdar jónindegi mening teris týsinigim 1939 jyly men jariyalaghan Abaydyng ómirbayanyna da aralasty. Jәne «Pravdanyn» 30-aqpanda jariyalaghan maqalasynda dúrys kórsetilgenindey, dәl osy jaghday, keybir jalghan «shәkirtter» turaly aitqan mening jaghymdy pikirlerim Abay shygharmalarynyng orysshagha audarylghan basylymynda da oryn aldy. Sol siyaqty búl jaghday osy taqyryp jónindegi keybir júmystarym men resenziyalarymda da qaytalandy.
Abaydyng ómiri men aqyndyghy jónindegi zertteulerime jәne ol turaly romanyma Qazaqstandaghy әdebiyettanu ghylymynda keng oryn alghan birynghay aghym teoriyasynyng yqpalynan da shygha almadym. Múnyng saldary «Abay» romanynyng alghashqy tarauynda, Abaydyng bala kezin surettegende Búqar, Shortanbay siyaqty keritartpa aqyndardy jaghymdy jaqtarynan kórsetuime әkep soqtyrdy. Halyqtyng múrat-maqsatyn jyrlaytyn halyqtyq aqynnyng obrazyn jasau ýshin eshqanday da tarihy derekke sýienbesten, ózimning oiymnan shygharylghan Dulat degen kisi atyn paydalandym. Men búl arada oqu qúraldarynda, jekelegen basylymdarda orynsyz madaqtalyp jýrgen, halyqtyq aqyn delinip kelgen Dulattyng atyna kórsetilgen qúrmetke senip qalyppyn, orynsyz qúrmet kórsetippin.
Jogharyda atap ótkenimdey, әdebiyet zertteushisi esebinde birynghay aghym teoriyasynyng maghan jasaghan yqpaly osy tústa «Abay» romanynyng alghashqy taraularyna teris әser etti.
Abay turaly jazylghan shygharmalarymdy búdan әri úqypty jәne qatal týrde qarap shyghudy, sonday-aq qajet bolghan jaghdayda ony barynsha qaytadan óndeudi ózimning paryzym dep esepteymin. Romandardyng jana basylymynda, Abay turaly romandar jýiesin qorytyndylaytyn songhy «Abay joly» atty kitabimda iydeyalyq-kórkemdik jaghynan barynsha tolyqqandy dәrejege jetkizu barysynda búl mindetti oryndaymyn degen oidamyn.
Qazaq jәne orys tilderinde jariyalanghan mening basqa da zertteu maqalalarymdaghy iydeyalyq-sayasy qatelikterimdi «Pravda» gazetining maqalasy oryndy atap ótken. «Pravda» da basylghan «Qazaqstan tarihynyng mәseleleri markstik-lenindik túrghydan bayandalsyn» atty maqalany talqylau barysynda jәne odan keyingi kezdegi talqylaularda qatelikterimning bir qanshasyn atap-atap bergemin. Búl maqalada ózimning zertteulerimdegi qatelikterimning barlyghyn týsindirip beru mýmkin emes bolghandyqtan da, osy tektes júmystarymnyng barlyghyna ortaq jәne eng basty jaydy ghana maghlúmdaymyn.
Búl mәselening týp tórkini mynau: men әdebiyettanu ghylymyna markstik-lenindik metodologiya salasynan habarym az jәne bilmeytin kezde aralastym. Otyz jyldan astam uaqyt ishinde ómirimning әr belenderinde kóp maqalalar, pikirler, zertteuler jazdym jәne keybir mәseleler jóninde baspasózde birinshi bop pikir bildirdim. Sonyng barlyghyn ekshey kele mening 1932 jylgha deyingi burjuaziyashyl-últshyl iydeyany ústanghan kózqarastarymdy bylay qoyghanda, odan keyin de, ózimning osy ótken kýnderimdi qatty aiyptaghan song da iydeyalyq-tvorchestvolyq túrghydan ilgeri serpile úshqan edim, biraq ta men úzaq uaqytqa deyin (1948-1950 jylgha deyin) asa joghary baghalanyp kelgen, joghary oqu oryndarynda, oqulyqtarda, joghary oqu oryndaryndaghy әdebiyettanu salasyndaghy oqu qúraldarynda iydeyalyq-metodologiyalyq túrghydan qate tújyrymdalyp kelgen, ghylymgha jat burjuaziyalyq obektivti birynghay aghym teoriyasyn kenes ghylymynyng naghyz jetistigi dep týsinip keldim.
Ózimning barlyq qatelikterimdi shyn pighylymmen moyyndaytyndyghyma qaramastan, men, sonymen qatar Qazaqstandaghy keybir ghylymy qyzmetkerlerding maghan qaratyla aitylghan, kózimdi qúrtyp jiberuge baghyttalghan soyqan synymen eshqashanda kelispeymin.
Bir adamnyng 30 jyl boyghy enbegin tútastay talaq etip, dóreki synar ezuley mazaq etuding soraqy núsqasyn elestetu ýshin «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng Habarshysynyn» №4 sanynda basylghan S.Núryshevtyng maqalasyndaghydan artyq tiridey terindi sypyrudyng ózge jolyn tabudyng ózi qiyamet. Ghylymy mekemening kóshbasshysy bola túra, aldyna «Abay tvorchestvosyn zertteudegi burjuaziyalyq-últshyl búrmalaushylyqtyng tamyryna balta shabayyq» – mys-dep baysaldy ghylymy mindetter qoya otyryp jәne ózining derekterining naqtylyghy men pikirining dúrystyghyna esh kýdiksiz sendire sóilese de, búl maqala Abaydyng enbekteri men ómirin zertteu jolyndaghy eng senimdi, tarihy túrghydan moyyn búrghyzbastay dәleldermen dәiektelgen manyzdy derekterdi qasaqana búrmalau jәne qasaqana teris pikir tughyzu pighyly men arandatudy kózdegen.
«Kazahstanskaya pravda» gazetining 1951 jylghy 13-qazan kýngi sanynda abaytanu mәselesi turaly pikir talasynyng qorytyndysy retinde Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng Prezidiumy men Qazaqstan kenes jazushylary Prezidiumynyng birikken qarary basyldy, onda Áuezovting qatelikterin synaumen qosa onyng romany turaly: «Múhtar Áuezovting «Abay» romany kópshilikke keninen tanymal, onda HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy qazaq halqynyng әleumettik-ekonomikalyq ómirining suretteri shynayy berilgen jәne Abaydyng aldynghy qatarly oishyl, aqyn retinde ósuin kórsetken»,– dep atap ótti.
Abaytanu salasyndaghy istegen Áuezovting enbekterinen eshqanday jaghymdy әreketti kórsetpeu ýshin Núryshev búl turaly júmghan auzyn ashpaydy.
Jogharyda atalyp ótken eki prezidiumnyng abaytanu jónindegi birikken qaulysynda tek qana Áuezovting ghana qatesi kórsetilmegen, sonymen qatar Múqanov, Júmaliyev, Ismailov, Jiyrenshin taghy basqalardyng da attary atalyp, qateleri aitylghan. Olar arnayy maqsatty týrde shúghyldanghan taqyryptary boyynsha oqulyqtar qúrastyrdy, ocherkter men programmalar jasady. Abaytanudaghy qatelikterdi týzetuge tyrysqan Núryshev óz maqalasynda olardy sóz arasynda janay atap qana ótuge deyin dәti bardy. Shyndyghyna keletin bolsaq, onyng búl ýnsizdigi tegin emes, qasaqana baqastyq, Abaydyng asyl beynesi ýshin istegen onyng barlyq ong isterin jasyryp, arandatu ýshin onyng búrynghy últshyl ekenin jeleu etip, barlyq kinәni Áuezovke ýiip-tógu ýshin jasaghan.
Ózgeni bylay qoyghanda Núryshev mening Abaydyng shygharmalar jinaghyn túnghysh bastyryp shygharushy ekendigimdi de úmytyp ketedi, yaghni, aqynnyng shygharmalarynyng ýshten biri joghalyp bitken, arhiyvi de, avtorlyq qoljazbasy da saqtalmaghan.
Osy uaqytqa deyin, tipti jekelegen kemshilikteri bolsa da, Abaydyng ómirbayanyn orys jәne qazaq tilderinde de tek mening ghana – aqynnyng jalghyz zertteushisi – mening ghana jazghanymdy úmytyp ketui Núryshevting әdiletsizdigi.
Mening osy enbekterime, dәlirek aitqanda 1939 jyly jariyalanghan Abay turaly maqalama ghana sýienip, Abay turaly mening qalamymnan 36 zertteuding jazylghannyn qasaqana kózge ilmeydi: onyng ishinde mening Abaygha degen tvorchestvolyq kózqarasymdy bildiretin mynaday enbekterim bar: a). «Abay» piesasy (L.Sobolevpen birigip jazylghan) b). «Abay» operasynyng librettosy v). «Abay» kinokartinasynyng ssenariyi g). «Abay» romanynyng birinshi kitaby d). «Abay» romanynyng ekinshi kitaby s). «Abay joly» romanynyng birinshi kitaby.
Abaytanu mәseleleri jóninde ghylymda әli sheshilip bolmaghan problemalar turaly aitylghan mening pikirimning barlyghyn Núryshev ózining maqalasynda ayamay qara boyau jaghyp, masqaralaugha tyrysady, mysaly Núryshevtan kóri Áuezovting basqasha oilauy mýmkin ghoy. Mysaly myna mәseler tóniregindegi: Abaydyng jas kezindegi tvorchestvolyq kezeni, oghan shyghystyq klassikalyq poeziyanyng әseri, «Evgeniy Oneginnin» Abay audarmasyndaghy erekshelikter t.b. qaqyndaghy kózqaras alshaqtyqtary jónindegi mәseleler.
Búl degenimiz, eki jaqtyng pikirleri teng dәrejede baghalanyp, eksheluge tiyisti naqty ghylymnyng problemasy emes pe. Sondyqtanda men ózining dәlelsiz, shala jәne ghylymgha qarsy oidan shygharylghan dolbarlaryn – marksistik kózqaras, al oghan qarsy aitylghan Áuezovting pikirleri – últshyldyq t.b. dep órekpigen Núryshevting kekesini men qaralau baghytyna týbirimen qarsymyn. Orystyng klassikalyq әdebiyetining dәstýri men Abay tvorchestvosynyng arasyndaghy tereng tamyrly baylanystyng bar ekendigi turaly arnayy jazylghan mening maqalalarymdy Núryshevting oqyrmannan jasyryp qaluy kezdeysoqtyq emes jәne olardyng sany bireu emes birnesheu, dәl osy mәselege arnalghan mening biraz enbekterim Moskva basylymdarynda da jariyalanghan.
Qazaq eposy jóninde ótkizilgen 1953 jylghy 13-kókektegi diskussiyada jasaghan bayandamasyn «Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng habarshysynyn» sol sanynda jariyalaghan M.Ghabdullin de osy baghytty ústanghan. Epos jónindegi mening enbekterimnen, tipti mening býkil ghylymy qayratkerligimnen eshqanday jaqsylyq pen jaghymdy sypatty tappay, ózining bayandamasynda birjaqty, asyra qaralaugha tyrysqan bagha beredi.
Ol ózining jәne basqa da zertteushilerding úsaq-týiek qatelikterin tapqan tústy jadaghaylap ótedi de, tura sol mәselege baylanysty mening enbekterimnen burjuaziyalyq-últshyldyq, kontrobandalyq iydeyany qastandyqpen qasaqana kirgizgenimdi «bayqaydy». Tipti M.Ghabdullin qyza-qyza kele qazaq әdebiyetining birinshi tomyn әzirleu barysynda oghan qazirgi kezde burjuaziyashyl-últshyldyghy әshkerelegen Ismailov pen Júmaliyevi qatystyrdyng dep kinә taghady, ol kezde búl ekeui de osy tomdy dayyndap jatqan Til jәne әdebiyet institutynyng beldi qyzmetkerleri edi, al M.Ghabdullinning ózi osy instituttyng diyrektory bolatyn.
Ózining diskussiyada sóilegen sózinde «jazushy Áuezov turaly aityp jatpaymyn» dep M.Ghabdullin qasaqana toqtalmay ketti. Al shyndyghyna jýginsek, epostaghy oqighalardy teatrgha layyqtap jazu barysynda men jazushy, dramaturg retinde tvorchestvolyq túrghydan óndep, ózimining ghalym retinde jibergen qatelikterimdi týzettim ghoy. Áriyne, qanday da bir ýlken júmys bitiru arqyly ózinning býrkemeleuge kelmeytin qateliktering de bolady. Alayda kez-kelgen qatelikti jeleu etip syzyp tastau arqyly әdiletsizdikke jol beretin enbekter de bolady eken.
Men óz qatelikterimdi moyyndap keldim, qazir de moyyndaymyn, biraq ta mening qatelikterimdi eseley ósirip, ózim kinәli emes jaylardy aiyp retinde taqqan jalany moyynday almaymyn. Maghan taghylghan әdiletsiz jalalardy men moynyma almaymyn. Maghan degen kýdikti әr týrli maqsatty kózdegen ishki kýmәndarynan shyqqan jalanyng negizinde M.Ghabdullin men turaly bir kezde ózim aiyptaghan ótken jyldardyng shylauynda, shyrmauynda qaldy dep ýkim shyghardy. Mening enbekterimdi kekesinmen mazaqtay otyryp joqqa shygharugha, bizding partiyamyz ben býkil kenes júrtshylyghy bop bir kezdegi qatelikterim men adasuymnyng shyrmauynan shyghuyma qol úshyn bergen ómir kezenine meni әdeyi zorlap aparyp tanugha úmtylghan múnday әreketterge jandýniyenmen narazy bolyp qarsy shyqpau mýmkin emes. Ózimning ótkendegi ómirimdi ýzildi-kesildi aiyptay otyryp, sodan keyingi jyldary, býgin de, bolashaqta da óz tvorchestvom arqyly kenes halqyna paydamdy tiygizudi shyn jýrekpen kózdedim. Kóp jyldardan bergi mening qoghamdyq júmystardaghy izdenisterim soghan dәlel bola alady.
Ótken on jyldaghy jәne tayau bolashaqtaghy mening tvorchestvolyq qaynarymnyng kózi men negizgi arnasy – qazaq halqynyng jýz jyldyq dәuirin qamtityn mening romandarym bolmaq. Búl tarihtyng alghashqy elu jylyn klassik aqyn – Abaydyng esimimen baylanystyramyn. Óz halqymnyng tarihyndaghy eng jauapty kezendegi damu prosesin tereng beyneli týrde jetkizu ýshin onyng úly túlghasy men qoghamdyq múrat-mýddesin, eski ómirmen alysqan úzaq kýresin, onyng taghdyryn sosializmning kózqarasy túrghysynan beynelemekpin. 13 jastaghy elgezek jәne ózgening qayghysyna ortaqtasa biletin sezimtal jetkinshek kezinen bastap úly oishyl aqyn dәrejesine jetkenge deyingi Abaydyng birte-birte ósu jolyn, óz halqynyng baqytty bolashaghy ýshin kýresken kýresker Rossiyadaghy barlyq aldynghy qatarly jәne úly iydeyalarmen odaqtasa jýrip jýzege asyrghandyghyn beyneley otyryp, men eski ómirding iydeologiyasyna, salt-sanasyna, islam dinining qalyptasu kezenderine, últshyldyqtyng reaksiyashyl baghyttaryna jәne de basqa kórinisterge degen kózqarastarymdy qayta qaraymyn. Búl rette men tek mening ótkendegi ózimning qatelikterimdi ghana qaytadan ekshep qoymaymyn, sonymen qatar halyqtan shyqqan halyqtyng ruhany maqsatynyng shamshyraghyna ainalghan Abaymen birge jarty ghasyr ishindegi qazaq qoghamynyng әr týrli qatparlaryndaghy iydeologiyalyq, túrmystyq, sayasy reaksiyalyq, artta qalushylyq siyaqty barlyq qayshylyqtardy aiyptaymyn. «Abay» jәne «Abay joly» atty eki roman osy bir eng qiyn әri úzaq dәuirdi qamtugha arnalghan. Biyl «Abay jolynyn» ekinshi kitabyn tәmamdaymyn, sonymen revolusiyagha deyingi romandar jýiesin ayaqtaymyn.
Odan keyingi sosialistik zaman túsyndaghy qazaq halqynyng tarihyn beyneleytin tórt romandy jana jýiege kóshemin.
Ómir qúbylystarynyn, adamdardyng taghdyrynyng keninen qamtyluy jaghynan «Abaymen» ýndesip jatady. Birinshi kitapta baydyng qoyyn baghyp jýrgen jalshy bala tórtinshi kitapta asa iri ghylym qayratkeri dәrejesine kóteriledi. Jas júmysshy-shahter, asa iri injener-qúrylysshy, akademik atanady.
Búl keyipkerlerding taghdyrlary arqyly qazaq sosialistik últynyn, qazaq halqynyng tarihy jolynyng qalyptasuyna kósemderimiz Leniyn-Stalinning syzyp bergen jolymen aziattyq orta ghasyrdan kommunizmning tabaldyryghyn attaghan, bir úrpaqtyng jarty ghasyrlyq nemese qyryq jyldyq ómiri qamtylady. Óz halqynyng úly aqyny, dana perzenti naqty kórinbegenimen, biraq onyng halqynyng ortasyndaghy ómiri ózi armandaghan sózi arqyly ýnemi birge jýredi. Kenes dәuirin beyneleytin tórt romannyng ishinde Abay dәuirining bizding zamanymyzdaghy tiri kuәsi bolyp búl kýnderi shau tartqan, bir kezde jany jas bir kezdegi Abaydyng eng sýiikti jas dosy, erkeletip ósirgen, tәrbie bergen Dәrmen qatysady. Abay ólgen kezde onyng ólenderin amanatqa alghan ol búl jyrdy revolusiyagha deyingi qaranghylyqtan alyp shyghyp, kenes halqyna jetkizedi. Onyng beynesi birte birte romannan romangha auysyp, Stalindik zamannyng danqy men jenisining úly jyrshysyna ainalady.
Sonymen Úly Otan soghysynan keyingi odaqtas tuysqan halyqtardyng baqyty men ainymas dostyghyn jyr etken toqsan jastaghy Dәrmen obrazymen qazaq halqynyng jýz jyldyq tarihyn qamtityn songhy romannyng songhy sәtteri ayaqtalady.
Abaydyng әkesining búiryghymen týiening órkeshine dargha asyp óltirgen Qodardyng ólimimen bastalghan ótken dәuir turaly romandar jýiesi Abaydyng aqyndyq dәstýrin Dәrmenning amanatqa aluymen ayaqtalady (Kinәsiz dargha asylghan Qodardyng nemeresi). Al romandardyng ekinshi jýiesi barlyq tuysqan halyqtardyng ótken dәuirden úmytylmay kelgen danyshpan úldarynyng ólmes múrasy siyaqty Abay jyrlaghan múqym halyqtyng baqyty turaly әnmen ayaqtalady, búl jýz jyldyq merzimdi qamtityn romandar jýiesi – halyqtyng ansaghan asyl múratyn tughyzghan jәne sonyng saltanatyn jyrlaghan әni turaly bolmaq.
Qazir romandardyng birinshi jýiesinen ekinshisine ótetin kópir ispetti «Abay jolynyn» ekinshi kitabyn jazu barysynda men bolashaq romanymnyng keyipkerlerine ainalatyn revolusiyanyng alghashqy kýnderinen bastap bizding zamanymyzgha deyingi aralyqta ómir sýretin ýlken tarihy joldy jýrip ótken, patriarhaldy-feodaldyq dәstýrdegi dalanyng taghylyghynan bosanyp shyghyp partiya qayratkerine, ghalym dәrejesine jetip, dәl býgingi bizding dәuirimizdegi tarih ghylymyndaghy burjuaziyalyq últshyldyqty әshkereleytin qazaq әielining obrazyn dayyndap jatyrmyn. Áriyne, onyng taghdyry Qazaqstandaghy asa iri kezendik oqighalarmen qosa óriletini ózinen ózi belgili. Bizding revolusiyalyq tarihymyzdyng qaharmandarynyng epikalyq shejiresine sholu, tvorchestvolyq barlau retinde әzirshe tek qana osy әielding beynesine toqtalamyn. Al romannyng kelesi jýiesinde búl әiel obrazy ózge de әr týrli jastaghy keyipkerler men әleumettik ortalardaghy oqighalargha aralasyp otyrady.
Mine, mening tvorchestvolyq ómirimning negizin anyqtaytyn, ómirlik maqsattarymnyng kýre tamyryn kórsetetin isim men oilarym osynday.
Kimde kim mening asqan tvorchestvolyq qúshtarlyqpen kenes halqyna qyzmet etuge úmtylghan enbegimdi eskergisi kelmese jәne mening barlyq enbek jetistikterimdi esepten shygharyp tastaghysy kelse – men oghan shyn niyetimmen senemin – onda ol adam tek maghan ghana kesirin tiygizip qoymaydy, odan da ýlken, eshkimning qol súghugha qaqysy joq odan da ýlken, bizding dauly maqalalarymyzdan da joghary qasiyetterge núqsan keltiredi. 1953 j. 18 mamyr, Moskva».
Múndaghy pikirler – Múhtar Áuezovting ózining shyn kónilinen shyqqan pikirler emes, qysymnan qútyludyng kezekti bir amaly ghana siyaqty edi. Sebebi, búl hattaghy tújyrymdar boyynsha M.Áuezov ózining býkil shygharmashylyghynan bas tartty.
Ókinishtisi, jantalasa jýrip «Abay» romanynyng әuelgi jelisi men kórkemdik iydeyasyna kóptegen ózgeristerdi engizip ýlgerdi. Qazir de sol ózgergen qalpynda jariyalanyp keledi. Búl ózgerister bizding «Besigindi aya!..» jәne «Qúnanbay» atty әfsanalarymyzda tolyghymen salystyryla zerttelgendikten de oghan toqtalmaymyz. Óitkeni búl basylymnyng maqsaty kenestik jazalau talqysyn derekter men qújattar arqyly әshkereleu.
Sonda M.Áuezovti qadir tútatynday ne qaldy ózi? Eshtene de. Tek qúr sýlderi qaldy. Jazalaugha negizdelgen iydeologiya ýshin qajeti de sol tiri sýlderin qaldyru edi.
(jalghasy bar)
Abai.kz