Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3427 0 pikir 26 Sәuir, 2010 saghat 04:48

Toqtar Áubәkirov: «... Endi oqytushymyn»

Jas qazaq: Áli kýnge Qazaq elinen Talghat Músabaev ekeuinizden keyin gharyshker shyqpauynyng sebebi nede dep oilaysyz?
Toqtar Áubәkirov: «Bizding jolymyzdy bireu qua ma, sonymyzdan ere me, ermey me?» - degen súraq meni kóp mazalaydy. Eki azamatymyz úshugha dayyn edi, biraq aqyrghy sәtte qarjy tabylmay qaldy. Osy jaytty býginge deyin týsine almaymyn.

Jas qazaq: Áli kýnge Qazaq elinen Talghat Músabaev ekeuinizden keyin gharyshker shyqpauynyng sebebi nede dep oilaysyz?
Toqtar Áubәkirov: «Bizding jolymyzdy bireu qua ma, sonymyzdan ere me, ermey me?» - degen súraq meni kóp mazalaydy. Eki azamatymyz úshugha dayyn edi, biraq aqyrghy sәtte qarjy tabylmay qaldy. Osy jaytty býginge deyin týsine almaymyn.

Ózderiniz estip jatyrsyzdar - anda aqsha bólindi, mynda aqsha bólindi, bir bankke 19 milliard tenge bólindi deydi, al shyn mәninde sol 19 milliardtyng qayda ketkenin eshkim bilmeydi. Al búl jerde milliard emes, birneshe million ghana kerek bolatyn. Qazir eki azamatymyz oquyn ayaqtady. Aydyn Qazaqstangha qaytyp keldi. Al Múhtar  oquyn jalghastyru ýshin Resey azamattyghyn alghaly jatyr.  Men ýshin óte renishti jaghday - eki dayyn azamatymyzdyng gharysh kógine samghay almay jýrgeni. Ýkimetke aitarym: múnday jaghday bolmau kerek edi. Búl mәsele tezirek sheshimin tabuy tiyis.
Jas qazaq:  Qazaq gharyshynyng bolashaghyn qalay elestetesiz?
Toqtar Áubәkirov: Qazaq gharyshynyng bolashaghy bolatyn shyghar. Birshama qarajat budjetten bólinip jatyr. Bayqonyrdy da basqaru kózqarasy ózgerdi dep oilaymyn. Ýlken kosmoport salghaly jatyr. 1991 jyldan beri aighaylap kele jatqan mening osy armanym oryndalatyn shyghar degen oidamyn. Jalghyz Resey memleketinde ghana emes, Fransiya, Italiya júmyskerlerimen jana «QazSatty» jasaghaly jatyr. Endi dúrys jolgha týsui mýmkin.
Jas qazaq: Osy siz aityp otyrghan «QazSat» biraz dau tudyrghan joq pa?..
Toqtar Áubәkirov: Men «QazSat» turaly aitqanmyn taghy da aitam. Búl da tehnika bolghandyqtan búzylady. Bәrimiz de mashina minip jýrmiz. Anau Europadaghy  kólik industriyasy myqty damyghan Germaniya jasaghan «Mersedester» synyp jatyr. «Oybay, anau kenistikte «QazSatymyz» synyp qaldy», - deydi. Jasaghany sol bolsa ne isteydi endi. Tehnikalyq qatelik jibergen mamandar qazir óz kinәsin moynyna aldy. Ekinshi «QazSatty» jasaghan kisiler ol qatelikterge jol bermeuge tyrysatyn shyghar dep oilaymyn. Bireuler aitady: ýlken qarajat shygharyp keregi ne bizge osy jer serigining dep. 
Men oilaymyn jana ghylymgha, jana órkeniyetke úmtylmasaq, miymyzdy tәjiriybe jasap oilantpasaq, biz qalyp qoyamyz. Jana zaman aghymyna ilese aluymyz kerek. Jәy ghana qoy baghyp, mal asyrap, biz ýlken memleket bola almaymyz. Áriyne kýn kóru, ýshin sol jetetin shyghar, biraq bolashaghymyzdy oilaugha kelgende búl mәseleler asa manyzdy bolyp tabylady.
Jas qazaq:  Qazaqta talantty jigitter kóp qoy, әli de úshqyshtar shyghatyn shyghar-au, eger qoldau tabylsa?
Toqtar Áubәkirov: Áriyne, men qolymnan kelgenshe, úshqysh bolugha talaptanghandardy qoldaymyn. Kelgen jigit­ter­ding bәrine aqylym­dy aityp, shygharyp salam. Mening tәjiriybeme sýienip aitqan aqylymnyng ózi olargha kóp kómek bolady dep oilaymyn. Jigitterding keybiri biraz jetistikke qol jetkizgen son, ózderi kelip maghan rahmetterin aityp jatady. 
Jas qazaq:  Bar qazaqtyng armany men ýmitin kezinde kókke alyp úshqan sizding enbeginizding kómeskilenip, tirliginizding kólenkede qaluy oilandyra ma? Nege osy «Toqtar aghamyz osynday erlik jasaghan» degen әngime jii aitylmaydy? Enbeginiz ne sebepti elenbey jatyr dep oilaysyz?
Toqtar Áubәkirov: Onyng birden-bir sebebi - mening Ýkimetke qarsy shyqqanym. Meninshe, biylikting keybir әreketteri dúrys bolmady-au. Auyldaghy qarapayym halyqtyng deni ózimizding qara kózder. Basqa últtar ol jaqtan bayaghyda kóship ketken. Qiynshylyq kórip jatqan - qazaqtar. Olargha degen sayasat nege ózgerdi? Nege olargha kómek qolyn sozbaymyz? Qúdaygha shýkir, Ýkimetting búghan shamasy jetedi. Sayasat dúrys bolmaghan son, biraz jerde qatty sózder aitqanmyn. Ýkimet te ózine qarsy aitqan adamdy jaqtamaydy. Ózine qarsy shyqqan adamdy kim jaqsy kórsin? Sonymen qazir men júmyssyzbyn. Deputattyqty taratyp jibergennen keyin birde-bir Ýkimet salasynan qyzmet úsynylghan joq. Júmyssyz jýrgen son, biraz qiynshylyqty da kórdik. Qazaqtyng naghyz azamattary ana jerge, myna jerge júmysqa shaqyrdy. Qazir endi Astanadaghy bir uniyversiytetke oqytushy bolyp júmysqa túryp jatyrmyn.
Jas qazaq:  Bizde aviasiyalyq oqu oryndarynda oqytushy, naghyz mamandar tapshy ekeni bәrimizge mәlim. Sol oryndargha  júmysqa shaqyrmady ma?
Toqtar Áubәkirov: Olardyng bәri Ýkimetting mekemesi bolghan son, shaqyra almady. Ózim de ýkimetke qarsy shyqqan son, barmas edim...

 

Súhbattasqan Abay Aymaghambetov

«Jas qazaq», 23.04.2010

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1534
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3314
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6007