Aytayyn Attilanyng qylghan isin,

                                                 Siqyr dep oilaghan júrt qayrat-kýshin.

                                                 Aziyany týgel biylep, Europanyn

                                                 Kóbi aughan Attiladan qoryqqany ýshin...

                                                                                                Shәkәrim

 

Ghúlama Á.H.Marghúlan ghún totemderin, «ghún» sóz – úghymynyng tek tórkinin saralaydy. Ghúndar tarihy Skandinaviya halyqtarynyng jyrlarynda, german eposynda, «Úly Edda», «Kishi Edda» shygharmalarynda negizgi arqauy bolghandyghyn saraptaydy.

«Úly Eddada» shyghystan shyghatyn pilge shabatyn arystan ispetti azuly er, ataqty qolbasshy, aituly mәmileger, erlikti on eki jasynda kórsete bilgen Edil batyr túlghasy jyrlanatyndyghyn, múnda jylqy, qymyz әserli suretteletindigin, batyrdyng tolqyndy toptyng aldynda qúryshtan qúiylghan naqyl sózderdi sheshendikpen tógilte tolghaytyndyghyn tәptishtep jazady.

Ári qaray ghún әmirshisi Edilding dýniyeden ozuy, joqtau aitylghandyghy, iyesin kóksep, túlparynyng kózinen jas saulaytyny, mәiitti iyiskeui, sәuegey jyraudyng tereng sezimmen tolghanatyny, sybyzghyshylardyng kýy tartuy, qoyshynyng saryny jýie-jýiesimen bayandalady. Úly dalanyng ruhyn, kóshpelilerding dýniyetanymyn, mәdeniy-tildik bolmysyn, dildik oilau mәnisin aina-qatesiz tanytady.

Fransuz ghalymy, filosof Jan-Jak Russo: «Ádiletti Attila»  nemese Aleksandr Duma: «Qúdiretti tәnirim, meni әrqashan qoltyghymnan demep, әr kez algha jeteleydi Attila» degen. Shәkәrim men Súltanmahmút ta Attilagha asa joghary bagha bergen.

Akademiyk-jazushy Sәbit Múqanov «Qazaq qauymy» deytin tarihi-etnografiyalyq enbeginde 1961 jyly Vatikan muzeyinde Edilding (Attilanyn) portretin kórgenin jazypty.

Attila jauyngerlik dәstýrlerdi, qaru-jaraqtar tilin, tetigin minsiz mengergen, on eki jasynda kepildikke alynyp, Gonoriya sarayynda Rum memleketining ishki jәne syrtqy sayasatymen jetik tanysqan, bilimpazdardan nebir danalyq dәristerin múqiyat tyndaghan, úrpaqtardyng taghdyr-talayyna bayypty kózqarasy qalyptasqan.

Adamzat tarihynda, әlem әdebiyetinde, naqtyly aitqanda, latyn, ispan, italiyan, aghylshyn, fransuz, nemis tilderinde Attila beynesi jan-jaqty somdalghanyn atap kórsetedi. Attilany kórgen grek jazushysy Prisk, got jazushysy, aghylshyn men fransuz ghúlamalary onyng bolmys-bitimin bylaysha surettepti: «onyng bet-әlpetin kórgender naghyz aziat ekenin aitpay-aq biledi. Basy ýlken, ózi orta boyly, myghym deneli. Kózderi qysyq, biraq qaraghan jerin oiyp týserdey ótkir, jýrisi shiraq, sóilegende dauysy kýmistey synghyrlap óte jaghymdy estiledi...».

Kóregen Attila ghúndardyng últtyq mýddesin әriden oilap-tolghap, boljap, Aziya men Europany baghyndyryp, Afrikagha deyin yaghny segiz qiyr shartarapty uysyna ústaghysy kelgen. Ol óz qarauyndaghy daryndylargha danghyl jol ashqan.

Attilanyng tanghajayyp túlghasyn ony qalay jerlengeninen kóruge bolady. Ghúndardyng astanasy Etseliburgting basty alanyndaghy biyik túghyrgha mәiiti qoyylghan. Mensiz qara at qúrbandyqqa shalynghan. Joghary dәrejeli abyz Qama ghúndardyng әruaghyna qúrmet kórsetip, olardan qalay jer qoynyna tapsyrudy súraydy. O jaqtan mynanday әuez estilipti: Attilany ýsh qabat tabytqa saludy úigharypty. Bireui – kýndey jarqyraghan altyn tabyt, ekinshisi – qúiryqty júldyzday kýmis tabyt, ýshinshisi – Attilanyng ózindey temir tabyt. Sonan song Tissa ózenining aghynyn búryp, onyng shynyrau týbine tabytty jayghastyryp, qaytadan ózenning aghysyn tabighy arnasyna búryp jibergen. Búl әreket – Attilanyng asyl sýiegin bolashaq qauip-qaterlerden qorghau ýshin istelgen.

Attila jayly anyz-әpsanalar kóp. Sonyng biri mynaday: kók maysanyng ishinde jerge shanshylghan otty semserdi Attila kóruge keledi. Attila qolyn sozghanda otty semser onyng alaqanyna ózi úshyp qona ketedi. Ol barlyq shayqastarda osy bir ghajap semsermen shyghady.

Úly qolbasshy Attilanyng danalyq oilary men tolghanystary ghasyrlar boyy qúnyn joymay, bizding zamanymyzgha tot baspay jetip otyr. Sondyqtan da onyng aforizmderin túnghysh ret orys tilinen qazaqsha sóiletip, oqyrmandargha úsynyp otyrmyn.

 

ATTILANYNG AFORIZMDERI

 

Kenes jәne ósiyet

* Jazbasha habarlamalar qajet-aq, eger de tek ony patshagha layyqty týrde oqyp berseniz.

* Patsha ózine qarsy shyqpaytyn taypa kósemderinen layyqty ortasha aqyl-kenes alady.

* Aqyldy kósem jaghymsyz habar jetkizgen ghúndy esh uaqytta óltirmeydi. Kerisinshe dana kósem jaghymsyz habar jetkizbegen ghúndy jer jastandyrady.

* Jauap estigisi kelmeytin dana kósem tekke súraq qoymaydy.

 

                                                   Minez-qúlyq

* Ghúnnyng úlylyghy últ iygiligi ýshin shalynghan qúrbandarymen ólshenedi.

* Kósem úsaq-týiekten joghary boluy kerek jәne de búghan basqa ghúndardy da mәjbýrleui tiyis.

* Ózin-ózi ústauyn joghaltqan kósem jeniliske dushar bolady. Óz kýshine ghana senui tiyis, sol kezde jenilis tapqannyng ózinde de, bar mýmkinshilikti qoldanghanynnan habardar bolasyn.

* Tabystargha jetu ýshin, kósemning ataqty boluy mindetti emes. Biraq ózining jәne óz últynyng jaularyna qarsy túru ýshin – jenisterge degen qúshtarlyq, óz isining dúrystyghyna berik senimi, ruh, qajymas qayrat, erlik ataulyny tudyratyn qasiyetter boluy tiyis.

* Tobasynan janylghan, menmen jәne baqayqúrt jetesiz kósemder naghyz úlylyqqa siyrek jetedi, onyng esesine kisi kózinshe ózin úlyqtaydy.

* Úly kósem ózin eshqashan da úlyqpyn dep eseptemeydi.

* Degdar kósem ymyragha keludi jón kórmeydi, ol jaghdaylargha beyimdeledi.

* Óz ghúndarymen birge ishkilikke salynyp jýrgen kósem olargha tughanynday bolyp ketedi, biraq kósem boludan qalady.

* Álsiz kósemning ainalasyn dәrmensiz ghúndar qorshaydy.

* Myqty kósemning ainalasyn myqty ghúndar qorshaydy.

* Kósem tolaghay tabysqa jetkende, ishtarlardyng qyzghanyshtary kýsheyedi.

 

                                                           Aybyn

* Ghún býkil ghúmyr boyynda qiyndyqty tolyq enseru ýshin tәjiriybening tendessiz mәnin tyrnaqtayynan tereng úghyp-týsinu abzal.

* Joly bolghysh ghún qiynshylyqty jenu men qatelikterdi týzetuge qúshtar.

* Ghún – qarymta qaytaru mýmkindigi bolsa, óz degenining bәrine qol jetkizedi. Biylik basynda bәsekelestik sonshalyqty ótkir de kýrdeli emes.

 

Sheshim qabyldau

* Kez-kelgen sheshim tәuekelmen baylanysty.

* Uaqyt – patshagha nemese onyng ghúndaryna әrqashan da ong әserin tiygize bermes.

* Eger de pikir aitu men sheshim qabyldaudy tasyr, topas adamgha tapsyrsa, onda orasan zor qatelikterden qútyla almaysyn.

* Ýstirt qabyldanghan sheshimder әrdayym sәtti bola bermeydi. Ekinshi jaghynan, sylbyr qabyldanghan sheshimder de dәl solay.

* Kósem eshqashan da aldy-artyn oilamay óz basynan sekirip taytalasqa týspeui tiyis.

* Kósemning óz sheshimine berik senimdiligi – ghúndardyng sol sheshimdi qoldauynyng kepili.

* Eger jenis alapat shyghynmen keletin bolsa, onda kósem ózining ghúndaryn soghystan irkip ústap, saqtap qaluy tiyis.

* Kósemning el qatarly ghúnnan aiyrmashylyghy – kýrdeli sheshimpazdyq qabilet-qarymynda.

 

Ókilettikti tapsyru

* Dana kósem eshqashan da óz ghúndaryn әlsiz jaghy kýshti jaghynan artyq bolatynday jaghdaygha dushar etkizbeydi.

* Meyirli ghúndar әdette óz kósemining ýmitin aqtaydy.

* Dana kósem óz ghúndarynyng mýmkindiginen artyq nәtiyjege dәmelenbeydi.

* Dana kósem әrqashan tapsyrmalaryn abyroymen minsiz atqaratyn ghúndaryna beredi.

* Ókilettiginen bosau – onyng tapsyryluy emes. Ókilettiginen bosau - әlsizdikting belgisi, al tapsyru ­– myqtylyqtyng belgisi.

 

Kósemderdi tәrbiyeleu

* Myqty kósemning de әdette osal tústary bolady. Kósemning tegeurindi qasiyetterin ýstemeleu – patshanyng paryzy.

* Ghún ýshin sәtsizdik jetistikten góri әldeqayda taghylymdy sabaq úsynady.

* Kýizelis jaghdayynda ghúndar әldeqayda shapshang ýirenedi.

* Qayyrly kósem balghyn ghúngha «jetekshilik tәjiriybe jinasyn» dep ókilettigin tapsyrghanda tәuekeldilikke bel buady.

* Kósemning mindetin atqara alatynday ghúndardy tәrbiyeleu ýshin, ózderining bilimin keneyte, terendete alatynday Ghúndardyng tanymyn tizbektep jarqyratyp jinap qoi kerek.          

* Eger de ghúngha birinen keyin birinen sabaqtas jauapty tapsyrmalardy berip otyrsa, ol kósemdik maqsatta múzday qarulanugha dayyn bolady.

* Kósemning júmysy qarapayym bolsa, onda barlyghy kósemdikke barar edi.

* Qiyn tapsyrmasyz ghún ózining mýmkindikterin kórsete almaydy.

* Kósemderdi tәrbiyelegen shaqta tiyisti jazasyn beru qajet-aq.

 

Diplomatiya men sayasat

* Sayasy shiyeleniske kiriskende, ghún mindetti týrde tyldaghy shabuyldan qauiptenui tiyis.

* Ghún jenisining mәnisi «Qayda?» jәne «Qashan?» deytin súraqtardyng astarynda jatyr.

* Ghúndar jeniske jete alatynday soghystargha qatysuy tiyis.

* Ghúndar sәtsiz diplomatiyanyng nәtiyjesinde soghysqa qatysuy mýmkin; alayda, soghys ta diplomatiyagha kóshu ýshin kerek boluy ghajap emes.

* Ghún ýshin shiyelenis - әdettegi tabighy jaghday.

* Kelisim-sózben keletin zatty ghúndar eshqashan kýsh kórsetumen almaydy.

* Qonaqjaylylyq, jyly shyraylyq jәne sypayylyq meyirimsiz dúshpannyng ózin de baurap әketetinin kósem esten shygharmauy tiyis.

* Kósemderdi kóbinese senimdi adamdary taqyrgha otyrghyzyp ketedi.

 

                                                     Maqsattar

 

* Mәnsiz maqsattar maghynasyz nәtiyjege әkeledi.

* Eger de ghúndar últtyq maqsattardy jeke basynan joghary qoyghanda, onda el bolyp biz әldeqayda ýlken tabystargha jeter edik.

* Tabysqa jetu ýshin ghún «eng aldymen» patshanyng oiyn oqyp týsinu kerek.

* Ghúnnyng maqsaty әrdayym onyng enbegin aqtauy tiyis.

* Maqsatynan habarsyz ghún, soghan tap bolghannyng ózinde de, soghan jetkenin sezinbeydi.

* Ghúnnyng kóngishtigi (júmsaq minezdiligi) kýtken nәtiyjege әrdayym әkele bermeydi.

* Kósem «auyrdyng ýstimen, jenilding astymen jýrgendi» qanaghattanghannan góri әrqashan joghary maqsat qoyyp, asqaq biyiktikke úmtyluy jón.

 

Qolbasshylar jәne qolbasshylyq

* Patsha әrqashanda basshylyqqa ýzdik ghúndaryn taghayyndauy tiyis, qalay bolghanda da  oghan sol oryn qajet-aq.

* Kezdeysoq adamdardy eshqashan taghayyndamanyz. Basshylyqty daryndy ghúngha tapsyrynyz, ókilettik pen jauapkershilikti jýkteniz, sodan keyin odan talap etuinizge qúqyghynyz bar.

* Kóregen kósem sәttilikti eshqashan arqa tútpaydy, óz bolashaghyn әrqashan auyr enbek, tózimdilik, tabandylyq jәne optimizmmen jasaydy.

* Dana kósem óz ghúndarynyng bereketi ýshin jauapty ekenin biledi, sondyqtan layyqty is-әreketke moyynsúnady.

* Qolbasshynyng qyzmetimen birge kósemge jalghyzdyq ta keledi.

* Áreket qylugha úigharghan kósem tek qana jeniske jetuge tiyis, itjyghys nemese ymyragha kelu mýlde bolmauy tiyis.

* Óz ghúndarymen birge ortaq tәuekelge bel bughan kósem, olarmen qarym-qatynasyn nyghaytady.

* Myqty kósem óz ghúndaryn berekeli әreket etuge qozghau salady  әri ruhtandyrady.

* Ýzdik kósemder der kezinde súraq qoy sheberligin damytady.

* Eger de kósem kóshting sonynda kele jatsa, onda ol eshqanday qolbasshy emes.

 

Qabyldau men abyroy

* Alasapyran uaqytta halyq kósem retinde albastyny (jeksúryndy) tandaydy.

* Tym kisimsingen ghún parasatty boludan qalady.

* Ghúnnyng kózqarasy – onyng aqiqatshyldyghy.

* Eger de ghún qoly bos emes bop kórinse de, búl onyng júmys istep jatqanynyng belgisi emes.

* Eng dúrysy, dosynnyng da, jauynnyng da sen turaly pikiri: eshbir pikir bolmaghannan  jaman pikirding ózi jaqsy, óitkeni ghún turaly esh pikir bolmasa, onda ol onyng eshqanday jetistikke jetpegeni.

* Kópshilik kósemderding pikirine qaramastan, seni shyn jetken jetistiktering ýshin emes, elding arasyndaghy taraghan qaueset arqyly este saqtaydy.

 

 Jeke jetistikter

* Áperbaqan kósemnen góri qatardaghy jaqsy ghún bolghan abyroyly.

* Basqalargha týsken auyrtpashylyqtardy eng ayaghy rumdyqtardy óz bastarynan keshiruge kýshteri jetedi.

* Býkil ghúndar soqyr bolghanda, jalghyz bir kózdi jauynger patsha bolar edi.

* Úly kósemder manyzdy isterde jetistikterge jetu ýshin, shamaly ghana sәtsizdikterge boy úsynady.

* Kez-kelgen ghún óz ghúmyrynyng jaghdaylary men tәjiriybesin tabysqa ainaldyrugha jauapty: ózi mәn bermegen jaghdayda eshbir basqa ghún, eshbir rumdyq ony istep bere almaydy.

 

Mәseleler men sheshimder

* Ghúndardyng zeyinderin mәselelerge emes, qolayly mýmkindikterge nazar audaruyna ýiretu kerek. 

* Keybir ghúndar eshbir qiyndyqsyz sheshim shyghara alatynday qasiyetke iye.

 

                                                       Marapat jәne jaza

* Bilgirsiz kósemdi ornynan jyljytqanda, basshylyqqa onyng qol astyndaghylardyng ýlkenin siyrek qoyady, óitkeni kósem sәtsizdikke úshyrasa, onda qol astyndaghylary da qabilettilik tanyta almas.

* Eger de ghúndy tapsyrmany oryndamaghannyng ózinde madaqtap qoysa, onyng kónildi jýrui kópke barmaydy, ókinishtisi sol, kelesi joly enbegi aqtalghannyng ózinde maqtalsa, oghan ol senbeytin bolady.

 

 Shydamdylyq

* Kez-kelgen ghúnnyng belgili bir layyqty orny bar, eng bolmaghanda nashar ýlgisi ýshin.

* Bilgirsiz kósemdi taghayyndaghanda basty qatelik – ol basqa ghúndardyng iyeliginde biylikti qaldyru.

* Kósemning kýshine arqa sýieu ýshin, onyng keybir osal tústaryna kóz júmyp qarau kerek.

* Darynsyz, biraq senimdi ghúngha shydandar. Al, bilgir, biraq senimsiz ghúngha shydaugha bolmaydy.

 

Oqyp-ýiretu

* Soghysta ghúndardy aldyn-ala tiyisti jattyghulargha ýiretpey is tynbaydy, sondyqtan beybit ómirde sony eskermeuge bolmaydy.

* Ýiretuge bolatyn daghdyny (bilimdi) ghúndardy tәrbiyeleu ýshin kerek. Ýirenuge qajet daghdy (bilim) kósemderge arnalghan.

* Ghúndardy layyqty oqytyp ýiretpey, olardan siz kýtken nәtiyje shyghady dep kýtpeniz.

Orysshadan qazaqshalaghan S. NEGIMOV.

Serik Negimov – L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory. Qazaq әdebiyeti tarihyn zertteushi, últtyq sheshendik ónerding tarihy men  teoriyasyn zerdeleushi, ólentanushy, audarmashy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

«Mangilik El» halyqaralyq ghylymiy-kópshilik tarihy jurnaly

№ 2 qarasha,2013 jyl