Baqytgýl BABASh: Samarqaulyghymyz týbimizge jete me dep qorqamyn

Atyraulyq aqyn Baqytgýl Babash – elge tanylyp kele jatqan talantty qyz. Ókinishtisi sol – el ishindegi osynday óskinderding óner qúdiretin dәripteuge kemshin kezding kesirin tartyp jýrmiz. Degenmen, Baqytgýl búiyrghan ataqtan da qúralaqan emes: halyqaralyq «Shabyt» festivalining bas jýldegeri. Býginde birneshe ballada jazyp, ólenderi әnmen órnektelip, respublikalyq әue tolqynynan tarap jýrgen Baqytgýldi jalpaq júrtty mazalaghan biraz saualmen sózge tartyp, «DAT!»-qa shaqyrghan edik.

– Baqytgýl hanym, el ishinde jýrsiz ghoy: eng әueli jergilikti jerdegi qazaqtardyng túrmys ahualy qalay? – sózdi osydan bastayyq. Respublika boyynsha eng jogharghy mólsherde jalaqy alatyn múnayly aimaqtaghy halyqtyng qaghanaghy – qarq, saghanaghy – sarq dep aita alamyz ba?

– «Bәri birdey keremet» dep, jauyrdy jaba toqymay-aq qoyayyn. Biraq elding jaghdayy onalyp qalghany da ras. Oblysta Azghyr ónirinen basqa eldi mekenderding bәri de tabighy gazben, taza auyz sumen qamtylghan. Qazir naryq zamany, kenestik kezennen qalyptasyp qalghan masyldyq psihologiyadan arylu kerek. Mening oiymsha, baspanang bolmasa, bala-shaghannyng kiyimi tozsa, júmyssyz jýrseng – kinәni aldymen ózinnen izdegening jón. Izdengen, talaptanghan adamgha jaqsy ómir sýruge mýmkindik bar. San týrli memlekettik baghdarlamalar jýzege asuda. Biraq  issaparmen auyldardy aralaghan kezderde, auyl júrtynyng osy memlekettik baghdarlamalar jóninde habarynyng azdyghyn jii angharasyz. «Biznes» degendi shaghyn dýken ashu dep qana úghady kóp el. Mal sharuashylyghyn óristetuge degen niyet әli de kemshin. Búl – memlekettik baghdarlamalardyng nasihattaluy az degen sóz.

Atyrauda jalaqy kólemi basqa aimaqtardan joghary bolghanymen, qymbatshylyq ta bar. Sondyqtan elding bәrining birdey kónil-kýii keremet dey almaymyn. 300 myng tenge jalaqy alatyndar da, 30 myng tenge alatyndar da bir sudy iship, bir nandy jep otyr. Al olardyng qaysynyng qanday su, qanday nanmen qorektenip otyrghany – bólek әngime.

– Ózimizdiki bar, sheteldigi bar, qaptaghan kompaniyalar múnay óndirip jatqan aimaqta júmyssyzdyq bar degen ýilesimsizdikke ilanasyz ba? Búl jaghday tipti ýilesimsizdik qana emes, jergilikti halyqqa jasalyp otyrghan әleumettik әdiletsizdik bolsa kerek...

– Júmyssyzdyq ghalamdyq mәselege ainalyp túr ghoy. Álemde júmys taba almay jýrgen jastardyng sany 75 millionnan asady eken. Búl problema Atyrau jastaryn da ainalyp ketip túrghan joq. «Jastar tәjiriybesi», «Jol kartasy» syndy baghdarlamalar bolghanymen, nәtiyje kónil kónshitpeydi. Mysaly, ótken jyly «Jastar tәjiriybesimen» týrli mekemelerge barghan 1356 jastyng 139-y ghana túraqty júmysqa alynghan. Basqasynyng bәri alty aidan keyin júmyssyzdar qataryn tolyqtyrdy. Sosyn júmyssyzdyq dengeyin ólsheu – tek arnayy organdargha júmyssyz retinde tirkelgen azamattardyng sanymen ghana belgilenip jýr. Eger shyn mәninde júmyssyzdar sanyn esepteytin bolsaq, qazir aitylyp jýrgen mólsherden birneshe esege kóbeyip keter edi. Biz qaghaz, qújat degen dýniyelerge әli salghyrt qarap kelemiz. Oqu bitirip kelgen jas maman әke-sheshesining ýiine baryp jatyp alady. Oghan auyldyng әkimi kelip: «Mine, júmys, kele ghoy» dep aitatynday. Ári jatady, beri jatady, «Osy auylda pәlenning balasy uniyversiytet bitirip kelip edi, júmysty ne qyldy eken?» dep, oghan bola alandaytyn әkimdi armandamay-aq qoyynyz. Aqyry mәselening bәri tamyr-tanystyqqa kelip tireledi. Kimning tiregi myqty, tanysy bar – sonyng joly bolady. Búl jastargha ghana tәn mәsele emes, ýlkenderding júmysqa túruy tipti qiyn. Sondyqtan jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq pen tamyr-tanys arqyly jolyndy ashu tyiylmayynsha, júmyssyzdyq ta joyylmaydy.

– Ótkende bizding gazette Atyrauda jergilikti sharua qojalyqtary óndiretin etti Reseyding Qalmaq avtonomiyaly respublikasy jaqtan keletin arzan import yghystyryp tastady degen habar bolghan edi. Bazardaghy osy jaghday sizding dastarhanynyzdan sezile me? Mәselen, syrttan kelgen su tatyghan et Atyrau alqabynyng qara jusany men betegesin jegen jergilikti maldyng etimen salystyrugha kele me?

– Áriyne, kelmeydi! «Maldyng sýti – tilinde». Qúnarly jerding kók maysasyna jayylghan maldyng eti de, sýti de bólek bolatynyn bilmeytin qazaq joq. Biraq, shynymdy aitsam, bazardan et satyp alyp kórmeppin. Auylda inimning sharua qojalyghy bar, apta sayyn et pen sýt sol jaqtan kelip túrady. Biraq auyly, auyldaghy aghayyny joqtargha qiyn. «Bir keli siyr eti 1200 tenge túrady» – dep, bir qúrbym Qúdaydyng zaryn qylyp otyrady, әiteuir. Et jemese túra almaytyn qazaq ýshin, әsirese jalaqylary tómen júrt ýshin búl onay emes. Konservidegi etke de qol jetkizu keybireuler ýshin qiyn bolyp túr.

– Aymaqtyng ekologiyasyna keri әserin tiygizetin ónirlik mәselelerge jurnalist retindegi aitar uәjiniz qanday?

– Ekologiya taqyrybyn «Jas qazaq», «Alash ainasy» gazetterinde menshikti tilshi bolyp jýrgenimde óte jii jazdym. Biraq sening jazghanynnan eshkim selt etpese, tiyisti oryndar men lauazymdy adamdar qalyptasqan ekologiyalyq auyr jaghdaydy solay boluy tiyis jayt siyaqty qabyldasa, oghan qylar qayran bar ma? Mening jazghanym sóz be eken – Atyraudyng bas ekology, akademik Múftah Diarov: «Atyraulyqtar bir týnde úiqylarynan oyanbay qaluy mýmkin» dep dabyl qaqqanda, «Kaspiy tabighaty» ýkimettik emes úiymynyng tóraghasy, ekolog Mahambet Hakimov: «Qashaghannan qauip mol» dep jan dauysyn jetkizgende, olardyng sózin kim tyndady? Kim eledi? Biz әuelden jau ketken song qylyshyn tasqa shabugha beyimdeu halyqpyz ghoy. Osy samarqaulyghymyz týbimizge jete me dep qorqamyn. Onyng ýstine Ukrainadaghy oqighanyng salqyny bizding elding shetine tiyip túrghan synay sezemin...

Alysqa ozbay-aq, ekologiya turaly óz basymnan mysal aitayyn. Men qala irgesindegi Himikter kentinde túramyn. Búl kent Atyrau múnay óndeu zauytyna jaqyn manda ornalasqan. Ásirese kóktem, jaz mezgilderinde tynys taryltatyn jaghymsyz iyis qolqany qabady. Tangha jaqyn tipti súmdyq – shirigen júmyrtqanyng iyisimen oyanasyn. Jasymyz otyzdan endi assa da, auyrmaytyn jerimiz joq. Búl óndiris oshaghy qala auasyn býldirushilerding aldynghy qatarynda túrghanyn bilemiz. Biraq jergilikti halyqtyng kinәsi ne? Zauytqa jaqyn ornalasqan túrghyn ýilerde túratyndardyng densaulyqtarynda kinәrat kóp, әsirese balalar tynys alu organdary aurularymen kóp syrqattanady. Osylay eken dep, halyqty oilap, olardy basqa jerge kóshiru jóninde auyz ashyp jatqan eshkim joq. Tek zauytqa óte jaqyn mandaghy tórt ýy ghana kóshiriledi eken. Búl qiyanat qoy! Ótken jazda osy Himikter kentinde kýkirtti sutegining auagha taraluy rúqsat etilgen dengeyden 1,8 esege asyp týskenin mamandar aitty. Múnday mysaldardy kóp keltiruge bolady. Bir zauyt azday, búrynghy himiya zauytynyng ornyna taghy bir kәsiporyn iske qosyldy. Al týrli dertke tap bolghandar sany jyl sanap kóbeyip keledi. 2011 jyly 11 846 adam tynys alu organdary auruy retinde tirkelgen edi, songhy jyldardyng ózinde ghana qan ainalymy búzylghandar sany alty esege artqan. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy aurudyng 23 payyzy qorshaghan ortagha baylanysty ekenin aitady. «Bolashaq» múnay-gaz kesheni men oblys ortalyghynyng arasy otyz shaqyrym ghana. Jel shyghystan soqqanda, kýkirtti sutegi qalagha 15 minutta jetip keletinin mamandar algha tartady, al bizde jel kóbinese shyghystan túrady jәne birneshe kýnge sozylady. Múnay óndeu zauyty men basqa da kәsiporyndardyng atyraulyqtardyng densaulyghyna әseri jóninde keshendi tekseru júmystary bir kezderi qolgha alynghanday bolyp edi, onyng da sony siyrqúiymshaqtanyp ketti. Kýkirt sutegin rúqsat etilgen mólsherden 140 esege deyin artyq jútyp otyrghan elding densaulyghy jayly anau-mynau әngime aitu artyq ta ghoy.

– 2011 jyly oryn alghan Janaózen qyrghynynan keyin birli-jarym últ ziyalylary men el aghalary búl qantógiske ózderining kózqarastaryn ashyq bildirgenin bilemiz. Solardyng ishinde siz de boldynyz. Biraq sondaghy óz ústanymynan ainyp ketken aghalarymyz da bolghany, ókinishke oray, jasyryn emes. Al siz sol kózqarasta qaldynyz ba?

– «Ár qazaq – mening jalghyzym» (Sabyr Aday). Ómirde kórmesem de, tanys bolmasam da, bir qazaqtyng balasy jylap, anasy anyrap, әkesi kýiinip jatsa, nemqúrayly qaray almaymyn. Janaózen oqighasy kezinde teledidardan kórgen kórinister janymdy auyrtty. «Janaózen. Jetim qyz turaly balladama» sol taqyryp ózek boldy. 

– Almaty men Astana jaqtaghy óner adamdary qarjy tapshylyghynan alys aimaqtargha gastrolige shygha almaymyz dep, zar iylep jýrgenin jii estiymiz. Al ýlken ónerding jergilikti jerge jetpey jatqan kendeligi Atyrauda sezile me?

– Atyrauda qazir mәdeniyet salasyna degen ong kózqaras bar. Ras, edeni syqyrlap, qabyrghasy qúlap jatqan klubtar, auyldaghy kafening bir bólmesin panalap otyrghan mәdeniyet ýileri әli de joq emes. Biraq songhy jyldary búl salada seng jýrdi. Jergilikti aqyn-jazushylardyng keshterin úiymdastyru, mәdeniyet kýnderi syndy sharalar qolgha alynyp jatyr.

– Songhy kezderi qazaq estradasyndaghy әn mәtinderining ozyghy men tozyghy jayly birshama synnyng aitylyp jýrgeni belgili. Birneshe әnderge sóz jazghan avtor retinde búl turaly siz ne aitar ediniz?

– «Torghaydy soysa da, qasapshy soysyn» degen qanatty sóz bar. Án mәtinine jenil qaraushylyq beleng alyp ketkeni shyn. Qazir ot pen sudan jýz adamdy arashalap, halyq qaharmany atansang da, atyng әigili bolmauy mýmkin, dastan jazsang da, aqyn dep, elding bәri tany bermeui mýmkin, biraq bir әndi kompiutermen óndetip, óitip-býitip sahnagha shyqsan, atyndy el jattap alady. Búl bir jaghynan ónerge degen bizding halyqtyng erekshe mahabbatynan da shyghar. Al ekinshi jaghynan alyp qaraghanda, búl әnshilerge ýlken jauapkershilik jýkteydi. Ár әnshi aitqan sózine, shyrqaghan әnine, kiygen kiyimine, ishki mәdeniyetine sondyqtan da jete mәn berui tiyis. Ásirese balalar men jasóspirimderding kópshiligi qazir әnshilerge qarap boy týzep keledi. Aqyndar arasynda әnge sóz jazatyndardy mensinbeushilik, «pesenniyk» dep qaraushylyqtyng da baryn jasyrmaymyn. Biraq әnge sóz jazu arqyly onyng da onay júmys emes ekenin bildim.

– Ólenderinizding birsypyrasyna әuen jazghan belgili sazger-әnshi Roza Álqoja ekeuinizding shygharmashylyq tandeminiz jalghasyn tauyp jatyr ma?

– Qazaqtyng qara sózining qasiyetin tanyp ósken, әr әnining mәtinine erekshe kónil bóletin Roza Álqojamen әli de shygharmashylyq baylanystamyz. Birge birneshe әnder jazdyq. Ári qaray da bizding tandem tabysty bolaryna senemin.

– Byltyrghy jyly Atyrauda ótken «Saghynysh qaldy kózimde...» atty shygharmashylyq keshiniz osy kýnge deyingi jighan-tergen enbeginizge bayghazy bolarlyq baghasyn aldy ma?

– «Altyn topshy» shygharmashylyq birlestigining jetekshisi, aqyn Artur Yahuda oblys әkimdigi, oblystyq jastar sayasaty jónindegi basqarmanyng qoldauymen әdemi bir keshimdi ótkizdi. Áriyne, halyqtyng baghasy, qoshemet-peyili mereyindi tasytady, biraq toqmeyilsip ketpeu, elinning saghan degen mahabbatyna adal bolu syndy biraz jauapkershilikti de sezindirdi. Kelgender quanyp, kelmegender ókinip qalghan sol keshim mening ómirimning bir sәuleli sәti bolyp qaldy.

– Al el-júrt aldynda sonday esep beru keshin Almaty men Astanada úiymdastyrugha batylynyz bara ma?

– Mening batylym barady. Psihologiyalyq jaghynan da dayynmyn, lirikalarymnan әdemi bir muzykalyq kompozisiya, muzikl jasalsa ghoy dep armandap ta qoyamyn. Biraq Almaty men Astanada kesh ótkizu bir mening armanyma baylanysty emes qoy. Búl jerde materialdyq-moralidyq qoldau bolmasa, onday sharany jýzege asyru óte qiyn. «Kesh ótkizeyin dep edim...» dep, bastyqtardyng esigin toryp jýru – әdetimde joq nәrse. Ózi bolatyn dýnie bolsa, onyng da sәti bir kýn tuar degen ýmitpen jýrmin. Qalauy qiylysqan kýni qar da janar...

Qozybay QÚRMAN,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 15 (239) ot 17 aprelya 2014 g.