«Anyz adam» jurnalynyng Adolif Gitlerge arnalghan nómiri 8-nshi sanyna qatysty dau qoghamgha dengeyde qyzu talqylanyp jatqany belgili.

Osy mәselege oray býgin Últtyq baspasóz klubynda «Anyz adam» jurnalynyng bas redaktory Jarylghap Qalybay jәne bir top qazaq ziyalylary arnayy baspasóz mәslihatyn ótkizdi.

Baspasóz mәslihatyna qatysushylar óte kóp boldy. Onyng ishinde jurnaldyng oqyrmandary, qoghamdyq úiymdar ókilderi, sarapshylar, aqyn-jazushylar boldy.

Sonday-aq, «Anyz adam» jurnalyn órtep, aksiya ótkizgen aughan soghysy ardagerleri de kelipti.

Baspasóz mәslihatynyng minberinde Asanәli Áshimov, Múhtar Shahanov, Mәmbet Qoygeldiyev, Jasaral Quanyshәliyn, Maqsat Núrypbaev qatarly azamattar otyrdy.

Áuelgi sózdi jurnal redaktory Jarylghap Qalybay aldy. Ol óz sózinde baylanys jәne aqparat komiytetinen jurnal redaksiyasyna resmy týrde jazbasha eshqanday eskertu kelmegenin atap ótti.

Tómende baspasóz mәslihatyna qatysushylardyng sóilegen sózderining negizgi tústaryn berip otyrmyz.

Jarylghap Qalybay, "Anyz adam" jurnalynyng bas redaktory:

- Biz ony (Gitlerdi.red) dәriptep otyrghan joqpyz. Álemde bizden basqa 200 ge tarta memleket bar. Sol elderding bәrinde Gitler turaly kóptegen kitaptar jaryq kórgen. Tipti Reseyding ózinde 1992 jyly «Mayn kamp» resmy týrde kitap bolyp shyqqan. Al bizde kishkentay bir jurnalgha shyqqan eken sonyng suretinen qorqyp shu shygharyp otyr. Bolmaghan nәrseni boldy qylyp otyr. Men qylmys jasaghan joqpyn. Jәne ony eshkim dәleldegen joq. Biraq, syrtymnan baylanys jәne aqparat komiytetine aityp, búl әleumettik, dini, últaralyq janjal tughyzyp otyr, 12 jylgha sottaluy mýmkin dep jariyagha jar salyp jatyr.

Janjal tughyzyp otyrghan men emes, jurnaldy oqymay jatyp, bizdi aidap salyp jatqan orys sayttary men «KTK» arnasy. Arandatushylyq bolsa, sol jaqtan shyghyp jatyr.

Búl sanda biz pikir alghan ghalymdar, mamandar RF preziydenti Putindi Qyrymdy basyp alghannan keyin Gitlermen salystyra aitty. Sodan keyin Putinning biylik basyna keluimen Reseyde skinhedtter deytin neofashistter qaptap ketti. Slavyan emes halyqtyng ókilderin úryp-soghyp, tipti óltirip ketip te jatqanyn júrt biledi. Osynday mәselelerdi aitqanymyz ýshin biz jazaly bolsaq, onda biz Qazaqstanda ómir sýrip otyrmyz ba, Rossiyada ma?

Jarylghap Qalybaydan keyin sóz alghan akter Asanәli Áshimov, qazaqtyng qanday da bir jarq etip kórinip, algha ozghan dýniyelerining bәrin bas salyp talap, «halyq jauy» etip kórsetu ejelden kele jatqanyn aityp, múnday basylymdy Resey jurnalistterine qorghau kerektigin sóz etti.

Asanәli Áshimov, halyq әrtisi:

-  Búl tanymdyq jurnal. Men dau bolyp jatqan sanyn týgel oqyp shyqtym. Ol jerde basylymdy halyq jauy etip kórsetetindey eshnәrse joq.

Jirinovskiy men Limonovtar jazyp jatady, sony shygharghan orys jurnaldaryn jappaydy ghoy. Olar Qazaqstan turaly neshe týrli nәrse aityp jatady. Erteng bizge auyz salmasyn qaydan bilemiz?! Al, olardyng aityp jýrgenderi óte qauipti. Men Rossiyanyng Ukrainagha jasap otyrghan dýniyesine qarsymyn.

«Anyz adam» jurnaly shyndyqty aityp otyr. Resey jurnalistterinen qorghau kerek. Olar jurnaldaghy dýniyelerdi búrmalap, basqasha týsindiredi, oqymaghan adam soghan senedi.

Múhtar Shahanov, "Memlekettik til qozghalysynyn" tóraghasy:

- Jurnalda Gitlerdi madaqtaghan jer joq. Jurnal búl sanynda Gitlerding zúlymdyghyn jazyp otyr. Aqty – aq, qarany – qara dep otyrghan jurnalgha osynday minez kórsetuge bola ma? Búl – baryp túrghan aqymaqtyq qoy.

Keshe telearnalardan oibay Gitlerdi nasihattapty dep on minut boyy kórsetti. Mynanyng qay jeri nasihat, qaydaghy nasihat. Oqu kerek qoy, qazaq tilindegi jurnal ghoy.

Búdan keyin sóz alghan Jasaral Quanyshәlin jurnaldyng búl nómiri der kezinde jәne býgingi kýnning kýrdeli mәselesimen baylanystyra jaryq kórgenine toqtala kelip, Putinning Ukrainagha qatysty ústanghan sayasatynan keyin «Putler», «Putin - fashist» degen sózder eng әueli Reseyding óz ishinde qoldanysqa engenin jәne býkil әlem solay aityp jatqanyn atap ótti.

Jasaral Quanyshәliyn, sayasatker:

- Qazir kerisinshe, jurnalgha jәne redaksiyagha jala japqandardy jauapqa tartu kerek. Olar jazyqsyz adamdardy qaralap, oqyrmany men taralymy óte kóp belgili jurnaldy japtyrmaq niyette. Biz býginnen bastap Putlerlik Reseyding sayasatyna qarsy túrmasaq, erteng orny tolmas ókinishte qalamyz.

Al, tarihshy Mәmbet Qoygeldiyev qaybir jyly Óskemendegi orystildi gazet Mústafa Shoqay turaly derekti filim týsirgen Qasymhan Begmanovty fashist Shoqaydy nasihattady dep sotqa bergenin jәne Qaraghandy qalasyndaghy ortalyq kóshege Á.Bókeyhanov esimin beru turaly mәsele kóterilgende de jergilikti orys basylymdarynyng biri «Bokeyhanov - terrorist» dep maqala shygharghanyn aita kelip, jalpy fashizmdi nasihattady dep jala jabushylyq songhy jyldary orys baspasózi tarapynan jii kórinis berip kele jatqanyn aitty.

Mәmbet Qoygeldiyev, tarihshy:

- Jurnaldyng búl sanynda fashizmdi nasihattaytyn birde-bir dýnie joq. Sondyqtan orystildi jurnalistterdi әr nәrsege kózderinizdi ashyp qaranyzdar, kózderinizdi ashynyzdar degim keledi jәne soghan shaqyramyn.

Abai.kz