Últtyq kompaniya memleketting budjetinen qarjylandyrlyp otyrghan memlekettik úiym. Sondyqtan, memleket qarjysynan oiyp túryp alyp otyrghan kompaniyalardyng júmysy ýnemi memleketting nazarynda boluy shart. Sebebi, elding bәsekege qabilettiligi osy últtyq kompaniyalardyng júmysynyng nәtiyjeligi men ónimdiligine baylanysty bolyp otyr. 

  Qazirgi tanda últtyq kompaniyalar halyqaralyq kompaniyalarmen birlesken jobalardy jýrgizuge asyruda. Ásirese, búl kompaniyalardyng shiykizattyq emes sektorlardaghy birlesken júmystary erekshe oryn alady. Osy arqyly kompaniyalar ekonomikany әrtaraptandyruda ózindik ról atqaryp jatyr.

Jalpy alghanda, Qazaqstan Respublikasyndaghy baghdarlamalyq qújattargha sәikes el ekonomikasyn arttyru sayasaty jýzege asyrylyp keledi. Degenmen, kóptegen maqsat pen mindetter tolyq oryndalmay otyr. Sol sebepti memleket ekonomikasynda manyzdy ról atqaratyn otandyq últtyq kompaniyalardyng qazirgi damuyn taldau qajettiligi tuyndaydy.  

         Býginde «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasy elimizde múnay óndirisi 26%-dan astam, 83% múnaydy qayta óndeu men 67% múnaydy tasymaldaudy qamtamasyz etedi. Endigi kompaniya josparynda múnay óndirisin 21 mln-nan 35 mln.tonnagha deyin jetkizu bolyp tabylady. Últtyq kompaniya tauarlardy, júmystardy, kórsetiletin qyzmetterdi satyp alu kezinde jergilikti mazmúnnyn kólemin úlghaytty. Mysaly, Atyrau múnay óndau zauytyn modernizasiyalau jobasy boyynsha 78 qosalqy merdigerlik úiymdardyng 72-i qazaqstandyq mazmúndy qúraydy. Biraq kompaniyagha keri әser etetin faktor – kompaniyanyng ornalasqan aumaqtaghy әleumettik mәselelerding qordalanyp qaluy. Kompaniyanyng әleumettik jauapkershilik ayasynda ornalasqan aimaghyna auqymdy qarjyny bóluine tura keledi.    

Elektr jelilerin basqaru jónindegi KEGOC kompaniyasynyng jetistikteri barshylyq. Biraq kompaniya «Halyqtyq IPO» baghdarlamasynda әlsizdik tanytty. Kompaniya qor naryghyna shygha almady. Degenmen, búl kompaniya naryqta monopolist mekemelerding bireui bolyp sanalady.  

         «QazAtomÓnerkәsip» AQ uran óndirisi boyynsha әlemdik kóshbasshy kompaniyalardyng biri. Biraq ta, basqa iri memlekettik kompaniyalardaghyday, osy mekemede qymbat jobalardy iske asyrudaghy sәtsizdikter, beyindi emes aktivter sanynyng úlghangy, jemqorlyq syndy problemalar búl mekemede de joq emes. Kompaniya ornalasqan jerlerinde újymdyq әleumettik jauapkershilik baghdarlamasy boyynsha shyghyndardy qysqartty. Áytse de kompaniya yadrolyq otyn óndirisin damytuda әli de jetistikterge qol jetkizbedi.

         Byltyr «Birikken himiyalyq kompaniyasy» Atyrau oblysynda poliymerlik ýldirlerdi óndiru zauyty qúrylysyna qarjy tartty. Sonday-aq, elimizding ontýstiginde taghy tórt kәsiporyn salynbaq. Búl kompaniyanyng ónimi agrarlyq sektor qajettilikterine baghyttalady. Demek, kompaniya júmysy arnayy tútynushylargha baghyttalyp, olardyng qyzmeti turaly qoghamda kóp esty bermeymiz.

«Kazsatnet» últtyq kompaniyasy «elektrondy ýkimet» jýiesining negizgi  operatory. Yaghny kompaniya qyzmetining әleumettik manyzdylyghy basym. Kompaniya ózining qyzmetining ereksheligine oray qoghamdyq baqylauda bola bermeydi. Búl bir jaghynan olardyng qyzmetin baghalaugha kedergi bolyp otyr. Biz osy kýnge deyin internetke tolyq qol jetkize almay kelemiz.  Qazaqstandyqtardyng internet jýiesine qoljetimdiligi tómengi dengeyde boluy kompaniyanyng basty kedergisi bolyp otyr. «Elektrondy ýkimet» jýiesining qoljetimdi bolmauy da osynday kedergilerden tuyndap otyr.   

«Eyr Astana» kompaniyasy monopolist mekeme bolghandyqtan jyldan jylgha biyletter tariyfin negizsiz kóterudi jastyruda. Kompaniya tarifting kóteriluin әue otynynyng importy jәne «Qazәuenavigasiyanyn» qyzmet kórsetu baghasymen baylanystyrady. Biraqta, dәl sol otyndy paydanalyp, sonday qyzmet kórsetip otyrghan ózge әue tasymaldaushy kompaniyalardyng biyleti arzan bolyp keledi. Biylet baghasynyng qymbattauy  olardyq qyzmetin jaqsarta qoyghan joq. Úshu kidirisi sany kemip, jolaushylargha qyzmet kórsetu sapasy jaqsaryp, últtyq kompaniyanyng jeke úshaqtarynyng sany artpady.  Kompaniyanyng әue parki basqa kompaniyalardan lizingke alynghan jәne olar ofshorlarda tirkelgen. Sondyqtan, búl kompaniyanyng da júmysy әli jetildirudi qajet etedi.    

         «Qazaqstan Injiniring» últtyq kompaniyasynyng júmysy әskery jabdyqtar óndirisi jәne ony modernizasiyalaugha baghyttalady. Sondyqtan da elimizding qorghanys qabiletin arttyrugha baghyttalghan búl kompaniyanyng qyzmeti «jabyq» deuge bolady. Sondyqtan, búl kompaniyanyng qyzmetin taldau mýmkin emes.

Telekommunikasiya jýiesin modernizasiyalau men damytu maqsatynda «Qazaqtelekom» AQ «4G» baylanys jýiesin engizu, magistralidyq jeliler men jergilikti jelilerdi damytu boyynsha júmysyn jalghastyruda. Sonday-aq, telekommunikasiya qyzmetteri tariyfin tómendetuge baghyttalghan sharalar da ótkizildi. Jalpy, 2013 jyly «Qazaqtelekom» óz tabysyn 12% úlghaytty. Áytse de, kompaniyagha qatysty qarapayym azamattardan týsken shaghymdar (baylanys sapasy, jana abonentterdi túraqty jelige qosu jyldamdyghynyng tómendigi, baylanystyng qymbattyghy) sany kemimedi. Yaghni, kompaniya әli de tútynushylarynyng qamyn oilauy qajet. Sekund sayyn halyqtyng esebinen payda kórip otyrghan baylanys operatorynyng júmysy әli de halyqtyng kónilinen shyqpay keledi.

«Qazaqstan temir joly» últtyq kompaniyasy  2013 jyly 117 mlrd. tengeni qúraytyn taza tabysqa keneldi. Qazirgi tanda kompaniya «Qazaqstan – jana Jibek joly» ayasynda tranzit әleuetin arttyrugha, ishki jәne syrtqy kólik-logistikalyq jýieni qalyptastyrugha baghyttalghan iri infraqúrylymdyq jobalardy jýzege asyryp jatyr. Oghan qosa kompany Europa-Aziya baghyty boyynsha 14 konteynerlik poyyzdardyng jýruin qamtamasyz etti.  

Kompaniya aldyndaghy basty problemalary: jyljymaly qúramnyng tozuy (64%), kompaniyadaghy qúrylymdyq qayta jasaqtaudyng ayaqtalmauy, jeke baghyttar boyynsha qyzmet kórsetu sapasynyng tómendigi, beyindi emes aktivterding kóp boluy. Sonymen birge kompaniya tiyesili qyzmet týrlerin autsorsingke berip, olardan qalaghan nәtiyjege jetkize almay keledi. Sebebi búl qazirgi qyzmet kórsetu baghasy men tarifterding qymbattauyna әkeldi.

«Qazposhta» aksionerlik qoghamy qazirgi kezde ishki naryqta halyqaralyq poshta agentterimen bәsekege týse almay otyr. Oghan mysal korrespondensiyalar men sәlemdemelerdi әzirleu jyldamdyghynyng tómendigi jәne ózge kurierlik úiymdargha qaraghanda qyzmetining qymbattyghy. Dese de, últtyq kompaniyanyng alys eldi-mekenderge, auyldyq aimaqtargha baghyttalghan júmysynyng әleumettik manyzdylyghyn atap ótken jón.

Densaulyq saqtau salasyna qatysty «SK-Farmasiya» JShS qyzmet etude. Búl da últtyq kompaniya. Biraq ta, kompaniyanyng jetistikterinen góri qyzmetterine qatysty týrli dau-damaylardy jii estip jatyrmyz. Kompaniya otandyq dәri-dәrmek naryghyndaghy bólisu ýrdisine qatysty daudyng epiysentrinde qaldy. Adamgha qajetti týrli dәri-dәrmekterding tapshylyghyn jong men qamtamasyz etetin kompaniyanyng әleumettik manyzy óte joghary. Búl kompaniya Densaulyq saqtau ministrligining tikeley baqylauynda bolyp, qatang qadaghalauda boluy kerek.

Memleketti ishki azyq-týlikpen qamtamasyz etetin «Azyq-týlik kelisim shart korporasiyasy» últtyq kompaniyasy ótken jyly sybaylas jemqorlyq faktilerine jol berdi. Basqarmanyng eks-tóraghasy B. Qabdrahmanov 2007 jyldan bastap 2013 jylyna deyin 12,5 mlrd. tenge jymqyrghany anyqtaldy. Búl elimizding azyq-týliktik qauipsizdigin qamtamasyz etetin auyl sharuashylyghy salasyndaghy basty úiymnyng bedeline qatty núqsan keltirdi. Sonymen qatar, kompaniya әli de astyq naryghynda barlyq qyzyghushylyq tanytqan qatysushylarmen ózara әrekettestikti ornata almay keledi. Tәuekelderdi týsirip, paydany úlghaytudy oilaghan kompaniya orta jәne kishi fermerlerding mýddelerin eskermey, iri astyq óndirushilerimen ghana júmys isteudi jón kóredi.    

Gharysh kenistigin iygeruge atsalysyp jatqan «Qazaqstan Gharysh Sapary» últtyq kompaniyasynda innovasiyalyq damu jetispey jatyr. Ótken jyly kompaniya keshendi týrde úzaq merzimdi jobalardy jalghastyrdy: joghary dәldikti sputniktik navigasiya jýiesining jerýsti infraqúrylymyn qúru, «KazSat-3» úshyrugha dayarlau, Qazaqstan Respublikasynyng Jerdi qashyqtyqtan zondtau gharysh jýiesin qúru. Kompaniya últtyq ekonomikanyng tolyq baghaly gharysh salasyn qúrugha baghyttalghan joghary tehnologiyalyq sektory retinde negizgi jobalar men is-sharalardy jýzege asyrugha qatysady. Alayda, kompaniyanyng eks-preziydenti Gh. Myrzaqúlovtyng iri kólemde para aluy kompaniyanyng bolashaghyna ziyan keltirgeni aiqyn.

Qorytyndylay kelsek, jogharyda atalghan últtyq kompaniyalardyng etistikterinen góri kemshilikteri basym. Búl kemshilikter kóbine kompaniyagha emes, qarapayym tútynushygha keri әserin tiygizetini anyq.

Qabyldanatyn sheshimderding ashyqtyghy men tәuelsiz baqylaudy qamtamasyz etu ýshin últtyq kompaniyalarda diyrektorlar kenesindegi tәuelsiz diyrektorlar tәjiriybesi óz nәtiyjesin berdi dep aita almaymyz. Sebebi shynayy ómirde tәuelsiz diyrektorlar jaldaushylardyng mýddelerin ghana bildiredi. Sondyqtan da, monopolist mәrtebesindegi últtyq kompaniyalar qyzmetterine qoghamdyq baqylau ornatu qajettigi tuyndap túr.

Sonymen qatar, kompaniya menedjmenti júmysyn úiymdastyru barysynda «kәsiby ortadaghy basshynyng bedeli» ólshemi ýlken ról atqarady. Qazirgi tanda últtyq kompaniyalardaghy basshylyqtyng kóbisi ekonomikalyq bilimdi iygergender bolyp tabylady. Mәselening mәni – kompaniyanyng barlyq satysynan ótip, júmystaghy barlyq nuanstardy jetik biletin basshylar ghana kompaniya ónimdiligi men basqaru tiyimdiligin arttyra alady. 

Áli de bolsa, últtyq kompaniyalar men memlekettik organdar arasynda ózara әrekettestik tolyq ornatyldy deuge bolmaydy. Býgingi kýnde memlekettik organdar últtyq kompaniyalardyng júmysyn sapaly týrde taldau júmystaryn jýrgize almauda. Memlekettik mekemeler kompaniyalardyng bergen baghdarlamalary men jobalaryna saraptama jasau mýmkindiginen airyldy. Onyng basty sebebi – calalyq ministrlikterde joghary tәjiriybeli jәne bilikti kadrlardyng túraqtamauy.   

Qoryta aitqanda barlyq últtyq kompaniyalar kiris kórsetkishterin úlghaytutyp kórsetudi kózdeydi. Búl últtyq kompaniyalaraghy tarifterding qymbattauyna әkeletini anyq. Sondyqtan da, kompaniyalardyng damu paradigmasy auysu tiyis. Olar kompaniyalar qysqa merzimdi tabysqa jetuden góri әleumettik túraqtylyqty qamtamasyz etu mýddesin birinshi oryngha qoi qajet. Sebebi, ekonomikanyng týrli salalarynda monopolist bolyp alghan barlyq últtyq kompaniyalar salyq tóleushilerding qarajatynan qúrylyp otyr. Demek, kompaniya júmysy biznes joba retinde qarastyrylmauy tiyis.

Sonymen, últtyq kompaniyalar elimizding ekonomikasyna qan jýgirtip otyrghan basty qarjylyq qúrylymdar. Olar el ekonomikasynyng jaqsaruyna, sonday-aq tútynushylarynyng qajettilikterin tolyq qanaghattandyrugha qyzmet etuleri qajet. Al biylik jýieli, tolyqqandy júmys isteytin, tiyimdi, әri ashyq qúrylymdardy jasaqtaugha barsha jaghday jasau kerek.

Dәuren Sәkenúly

Abai.kz