Qazir qanday óner salasynda bolmasyn, «jana taqyryp joqtyng qasy...» syndy pikirler kóbeyip ketkeni ras. Men búnymen tolyq kelispeymin. Bizding býgingi kýndelikti ómirimizde ýlken oryn alyp jatsa da, tiyisti dәrejesinde ne búqaralyq aqparat qúraldarynda, ne shygharmashylyq óriste kórinis tappay jatqan taqyryp barshylyq.

       Shamamen 15 jyl búryn «elektronika kezeni» dep ataugha keletin ghasyr da emes, tútastay bir mynjyldyq, býtin bir dәuir bastalghan bolatyn. Býgingi «Netbuk» syndy yqsham kompiuterden bastap, eng jana planshetke deyin qanshama aqparattyq-tehnikalyq janalyqtar bizdi óz sanaluandyghymen jyldan jylgha quantyp kelude. Tipti, keshe jaqyn ghana tansyq bolghan «internet» degen úghym býginde «mikrotolqyndy pesh» nemese «teledidar» siyaqty ýirenshikti zattardyng birine ainalyp ketti. Qazirgi tanda, osynday ómir sýruding formasynyn, kóbinese jaghymdy jaqtaryn ataydy. Ol, eng aldymen, jyldamdyq pen ynghaylylylyq. Alayda, búl biz oilaghannan nemese oilaghymyz kelgennen әldeqayda tereng әri nәzik mәselening ekinshi túsy da bar. Kez-kelgen qúral (әsirese býgingi jahandanu ayasyndaghy quatty aqparattyq-elektrondy jýie) ótkir pyshaq ispettes. Ony saq paydalanbasa qauip tughyzuy mýmkin.

        Mening aitqym kelgeni, ónerde bolsyn, baspada bolsyn әdiletsiz týrde nazardan tys qalyp jatqan bir tarihy aqiqat bar. Ol 90-shy jj. birinshi jartysynda Qazaqstanda tuylghan úrpaqtyng (jahandyq ýrdiske ilesken elder arasyndaghy) «elektrondy emes» dәuirdi kórip ýlgergen «songhy buyn» ekendigi. Nelikten osy manyzdy jayt óner salasynda originaldy shygharmalar men tyng iydeyalar retinde kórinis tappay jatyr? Sujetterding kóbisi taza melodramalyq nemese «batystyq» ýlgidegi «ekshn» sarynyna elikteu baghytynda bolyp túr.

       Qúrdastarym eske týsirse, bizding balalyq shaq әldeqayda tabighy jәne bayandyraq edi. Osydan 15-20 jyl búryn aulany sayabaq nemese balabaqsha alanqayyna kóbirek úqsas bolatyn. Al qazir jas buyn aulany tek avtotúraq retinde qabyldaugha mәjbýr. Jastar qazirgidegidey ghalamtordaghy dayyn ónimdi oilanbastan kóshire salmay, qajetti aqparatty sóredegi oqulyqtardan zeyin sala izdeushi edi. Al ruhany azyqty 100-den astam «kommersiyalyq» arnasy bar teledidardan emes, kóbinese ata-anasy saqtaghan kórkem әdebiyetten izdeushi edi. Jalqylyqqa jәne «qanisherlikke» baulyghan virtualdy oiyndardyng ornyna taza auadaghy salauatty oiyndar men ýstelde oinaytyn intellektualdy oiyndar paydaly da qyzyqty edi. Ári újymda qarym-qatynas jasaugha jәne dostyqqa tәrbiyeleushi edi. Uaqyt-saghatymen ghana baghdarlamalar kórsetetin bar-joghy 5 arnada bir kýnde bir ret kenestik bolsa da, «meyirimdi» mulitfilim kórsetushi edi. Eshqanday «úsqynsyz әri aqymaq teniz ósimdikterin» keyipker etip alghan  shetelding 24 saghattyq arnalary joq bolatyn. Bos uaqytta jәne merekelerde ata-әjesine, tuystaryna jәne barlyq kórshilerge qonaqqa baru nemese solarmen birge qydyru siyaqty jaqsy «dәstýrler» bolatyn. Mine, búghan deyin osynday «virtualdy emes» ómir bolghan.  Nege!? Osy uaqytqa deyin bizding suretkerlerimiz osy mәseleni kórmeydi, nege sezinbeydi, búl taqyrypty óz dengeyinde nege kótermeydi?

         Eng bastysy, ol kezde adamnyng (әsirese, jastar men balalardyn) jeke uaqyty men kenistigi, jeke nazary men qyzyghushylyghy ózining ghana «menshigi» ispettes bolatyn. Al qazir sol «menshiktin» kóp bóligin elektrondyq-aqparattyq tehnikalyq qúraldar: úyaly telefondar, internet, әleumettik jeliler, sputnikting telearnalar, aifondar jәne t.b. «úrylauda». Búl ýrdis kýsheide. Demek, bizding zamandas adamnyng beynesi 15 nemese 20 jyl búrynghy adam beynesinen góri oi-sanasy, psihikalyq (tipti fizikalyq) jәne aqparattyq immuniytet jaghynan әldeqayda әlsiz jәne qorghansyz bolyp shyghatyny týsinikti. Osynyng barlyghy bolashaq әdebi, dramaturgiya, teatr nemese kino sujetteri ýshin asa manyzdy, әri qúnarly óris.

       Soynymen, toqsan auyz sózding tobyqtay týiini: әzirshe búl mәseleni sheshe almasaq ta, uaqytty artqa jyljyta almasaq ta, lajy bolmasa osy shyndyqtardy negizge ala otyryp, taqyryp ete otyryp, óner tuyndylaryn nege jasamasqa!? Erekshe, neghúrlym qyzyqty, naqty jaghynan nege osy oidy jetkizbeske!? Tilshiler aitsa... úmytylar. Sayasatkerler aitsa... úmytylar. Óner adamdary aitsa... mәngi baqy el esinde qalar.

Batyrbek Ýristembekov

Abai.kz