Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi:

- Kesheli beri bolyp jatqan biyliktegi taghayyndaulargha baylanysty qanday pikirdesiz?

- Songhy bir jarym jyldyng ishinde elimizding ekonomikalyq-qarjylyq mәselesi qúldyrap ketti. Áyelderding zeynet jasyn úzartu, zeynetaqy qorlaryn bir jerge toptastyru, әrtýrli salyqtardyng kóbengi osynyng bәri qazynanyng jaghdayy qiyn ekenin kórsetti. Atalghan mәselelerdi sheshe almaghan son, Ahmetov ýkimetining ketui әbden mýmkin edi.

Ekinshiden, Ahmetov Mәsimovten qalghan isti jalghastyrdy. Mәsimovti «ózing bastaghan isti ózing ayaqta» dep әkelip qoyghan siyaqty. Bizde әrbir ministr jana reforma bastap, ayaqsyz qaldyryp kete beredi ghoy. Mәsimov te ayaqtamaghan isin bitirui tiyis.

- Mәsimovtyng Ýkimet basshysy bolyp taghayyndaluyna baylanysty qoghamdaghy narazy kónil-kýidi qalay týsindirer ediniz?

- Mәsimov kelse de, Ahmetov bolsa da jana reforma bolmaydy. Bizde reformalyq kýsh joq. Onday top avtoritarlyq jýiede bolmaydy da.

Mәsimov últtyq baghyttaghy qazaqtardy qabyldamaydy. Ony moyyndauymyz kerek. Ol búryn da bes jyl Ýkimet basqarghanda ekonomikalyq órleu, halyqtyng túrmysyn jaqsartugha eshqanday jaghday jasalghan joq. Sondyqtan Mәsimov Ahmetovten jaqsy maman dep aitudyng qajeti joq. Mәsimovtyng taghayyndaluyna narazy kónil-kýiding bir úshy – Ahmetovtyng adamy túrghydan ózin ústauy elge jaqqan siyaqty. Onyng mәdeniyettiligi, júmsaqtyghy, eshbir sayasy mәselege aralaspaytyndyghy kemshiligi boluy da yqtimal. Mәsimov uaqytynda neshe týrli sayasy jobalardy jýrgizgenin bilemiz. Sonday sayasy dýniyeler qayta qozady degen qauiptenu de bar boluy mýmkin.

- Reseymen yqpaldastyqty arttyru, Euraziyalyq odaqqa enu qarsanynda Mәsimov taghayyndaldy degen boljamdargha ne deysiz?

- Kez kelgen Ýkimet basshysy Preziydentting baghytyn iske asyrushy ghana.

- Nyghmatullin – Preziydent әkimshiliging jetekshisi, Jaqsybekov – memlekettik hatshy bolyp taghayyndaldy. Búl taghayyndaular turaly ne aitasyz?

- Múnday adamdardyng lauazymdy qyzmetterge kelip-ketuinen eshqanday ózgeris bolmaydy.

Qaytalap aitam, bir adamnyng kózqarasy, baghyty ghana sheshushi ról atqaratyn avtoritarlyq biylikte oryndaushylardyng auysuy qoghamgha janalyq әkelmeytini aidan anyq.

Abai.kz