«Kazak bolghan qazaqtar». Búl «Abay» portalynda biraz uaqyt búryn kóterilgen mәsele bolatyn. Blogshy Núrbol Qaby búl taqyrypqa qayta oralghan eken.  Alash azamattarynyng ne ýshin «kazak» bolghanyna taghy bir nazar audaryp kórelik.

ATA JAUDYNG ATAUYN ALGhANY QAY SASQANY?!

 «Qazaqtardyng kóshpeli erkin tirligi Aziyada dýniyege kelip damydy. Orys­tardan shyqqan kazaktar búghan tәnti bol­ghandyghyn olardyng jylnamalaryndaghy derekter aighaqtaydy. 1444 jyly qorshauda qalghan Mәs­keuge kazaktar kelip, tatarlarmen soghysady. 1517 jyly Ukrainada Belgorodqa (Akkerman) shabuyl jasaydy. Kóshpeli týrkilerde erkin ómirdi ansaushylyq, sha­harlargha shapqynshylyq úiymdastyru orys kazak­ta­rynan búryn bastalghan… Altyn ordanyng ydyrauy ke­zinde úsaq halyqtar arasyndaghy talas-tartystyng sal­darynan әrtýrli rular dalagha qonys audaryp, qazaq qauym­daryn qúra bastady. Sonday-aq, orys kazaktary da әr tek­tes taypalardan odaq qúryp, kazaktar degen ataugha ie boldy»

«Qazaq shejiresi» degen enbeginde Shoqan Uәlihanov qazaq pen kazak turaly osynday mәlimet keltiredi. Ángimening ózegin úghyp otyrghan bolarsyz?..

«Jetisu qazaqtary». Olar ózderin osylay tanystyrady. Bylayghy júrt – kazachestvo ataydy. Dúrysy –Kazak. Joq, men qate jazbadym. Ia, olar – kazaktar.

Osy kazaktarmen myna bizderdi, yaghniy qazaqtardy bylayghy júrt kóp shatystyrady. «Q» әripin «k» әripine ainaldyra salsa boldy, orny oisyrap «kazak» bolady da qalady. Búl qazirgi qaripting bir kemshil túsy. Latynshamyz da onyp túrghany shamaly. Álemdik әsirese halyqaralyq jarystarda bizding eling atauy birese – Kazakhstan, al endi birde - Qazaqstan delindi. Dúrysy – Qazaqstan.  Aytpaqshy týrik bauyrlar әli kýnge bizdi Kazakhstan dep aitady. Áuelde búl núsqany ózimiz alyp tastadyq, әlgindegi kazaktarmen dau bolmas ýshin. Otarshyl Resey de kezinde úr da jyq kazagymen búratana qazaqty  shatastyrmas ýshin, bizdi birde«kirgiyz» demedi me? Keyde «kirgiyz-kaysak» atady.

 KAZAK - ...

            «Kozak», «kazak» – tatar sózi. Maghynasy: "azat kesheler", "azat әskery kesheler". Búl slavyan jәne odan keyin orys tilderine boryshtan (salyqtan) azat, erikti, erjýrek jәne sonymen birge atty jauynger degen úghymdardy bildiretin sóz retinde engen. Osydan-aq kim ekenderin bilgen bolarsyz?!

Kazaktar – Polyak, nemis, osman týrikterining týrtpekteuinen qashyp, Edil, Don ózenderin panalaghan slavyandardyng jyryndysy.

XVI ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastap keyinnen Jayyq kazaktary dep atalyp ketken erikti kazak qauymdastyghy qúryla bastady. XVI ghasyrdyng 80-jyldarynda Don kazaktarynyng bir bóligi Mәskeu mem­leketining әskerinen jenilip, ataman Ermakpen birge Sibirge ketti. Búl jerde olar Sibirdi basyp alugha qatysty. Ekinshi bóligi Volga boyymen Kaspiy tenizine týsedi. Jayyq boyymen jýze otyryp, Ýlken Noghay Orda­synyng astanasy Sarayshyq qalasyna keledi. Sarayshyqty talqandap, teniz arqy­ly qaytadan Dongha ketedi. 
            1808 jylghy Erejege sәikes, Sibir liy­niyalyq әskeri kazaktardy qyzmetke óz qa­ru­larymen, jabdyqtarymen, kiyim-keshegimen jәne jylqylarymen alugha tiyis bol­dy. Sibir kazak әskerlerin qúrghan kezde patsha ýki­meti birinshi kezekte kazaktardyng poliyseylik ról atqaruy kerektigin eskerdi. Al endi Sibir kazak әskerleri «barlyq býlik­shilerdi tynyshtandyrushy jәne juasytushy» retinde ózderining mindetterin qaty­gezdikpen oryndady. Shyndap kelgende qaraqshylarlardyng әri ne bergi jaghy.

            QAZAQ QAGhYNAN JERIP, KAZAK ATANGhANDAR KIMDER?!

Hosh, әngimening ózegine oralsaq. Áuelde «eshkimge soqtyqpay jәy jatqan elmiz»-ding keyipine endi. Enbeske sharalary da qalmaghan-dy. Keyin manayyndaghylardy ózderine tartty. Basqasy basqa, olargha bizding de Otandastarymyz da qosyldy. Qazaq atauynan bas tartyp, óz qaghynan jerigen kimder deysiz ghoy?

Tanys bolynydar:   Talghat Shәripbaev, Almabek Saydaqbekov jәne Erlan Qoshqarbaev.

Ekeui de Shymkent qalasynyng tumalary jәne ana jaqqa ótpes búryn Shymkent qalasynyng tumalary bolghan. «Qazaq qaghynan jerip, kazak bolarday bastaryna ne kýn tudy?» degen súraghymyzgha qos bauyr:  «Múnyng bәri sayasat. Shyndyghy sol, kazaktar men qazaqtar birlesip ortaq jaugha shapqan. Dәlel -  Súranshy batyr. Endi tentek kimde joq. Tóbeles ara-túra bolyp túrady ghoy... Al, qazaqtyng kazaktyqqa ótui jaqsy ýrdis».

Jaghamyzdy ústadyq... Ne ýshin ótti eken? Á, aitpaqshy syltau bar emes pe? Qos bauyrlar: «Súranshy batyrdyng úrpaghymyz»,-deydi. 1860 jyly Súranshy batyr qol jiyp Qoqandyqtarmen soghysady. Sebebi de joq emes, Týrkistandy tize býktiru maqsatymen. Nemese kerisinshe, Súranshy batyr kazaktargha qosalqy kýsh retinde qatynasady.

Aytpaqshy osy Súranshy batyr qazaq pa, әlde kazak bolghan ba? Ol jaghy beymәlim, biraq býgingi úrpaqtarynyng qay jaqta ekeni aitpasa da týsinikti.

Hosh, Talghat Shәripbaevtyng fotogaleriyasymen de tanysynyzdar:

Ant qabyldaghanyn da kórdik. Qabyldap bolysymen Qúran sýiip, basyn qoyghanyn da tamashaladynyzdar. Boldy, jeter! Odan әrgisin kóruge sizding de mening de dәtim shydamaydy.

Búnymen osy bólimdi ayaqtaghym-aq keledi, biraq atasyna nәlet Erlan Qoshqarbaev bolmaghanda. Qazaqtyng qúdyghynan su iship, sonynda týkirip ketkenderding qataryna Erlan Qoshqarbaev ta bar. Familiyasynan da tanyghan bolarsyz? IYә, ataqty Reyhstagqa tu tikken Raqymjan Qoshqarbaevtyn nemeresi. Mine ol:

Búl ol ýshin – abyroy, tiyisinshe mәrtebe.  «Otanymdy jәne kazachestvony qorghaugha ant etemin!» dep Qúrandy sýiip, ant etti.

Qúrynyn ústap, Ant bersin, tuyn sýigeni ne qylghany?! Qoy, olay emes shyghar deseniz,- mine kóriniz әlgi «jýgirmektin» ne býldirgenin: 

Búdan basqa Asylhan Artyqbaev degen tarihshysymaq bireu jýr, «Otan shekarasynyn 
kýzetin kazaktardyng qolyna beru kerek» dep shatty-bútty birdenesin aityp.

Búl degeniniz – tap-taza andyng auzyna ózing baryp týsu ghoy. Tarihshy bolmaq týgili, esi dúrys bir qazaq ondaygha kóne me? Áriyne, joq! Songhy kezde qaptap ketken odaqtardan bas tarta almay dinkelep jýrgende, shekarany kazaktarga tapsyryp qon – óz kórindi ózing qazumen para-par dýnie emes pe?! Artyqbaevtan әlgi Talgha pen Almabekting jauaptary artyq pa dedim...

Mýmkin, siz aitarsyz, «múnda túrghan eshteme joq. Kazachestvo ol әskery tap qana»,- dep. Biraq sol kazaktardyna, Qazaqstan halqy Assambleyasyna últ retinde tirkeluin qayda qoyamyz? Respub­likada 12 filialy bar «Soiz kazakov Stepnogo kraya» degen ónirlik qoghamdyq birlestikke qatysypty. Dalaqtap, internet aqtarghan derekter osylay deydi. Qauymdastyqqa «bolishoy krug», «ataman» degender basshylyq jasaydy eken, al búl sózderding tórkini әskery qyzmetke baylanysty emes pe, osy?! Mәselen, «әskery shenber» («voyskovoy krug») – kazaktardyng jalpy jinalysy. Múnda ataman saylanady. Al onyng kýn tәrtibinde qanday mәsele qaralady desek, orys zertteushileri ony: «Voyskovoy krug reshal voprosy obiyavlenie voyny y zaklucheniya mira, posylky voysk saru, a takje priyema y otpravky posolistv. Na krugu «duvaniliy», t.e. delily dobychu y gosudarevo jalovanie» delingen. Sonda bizding «tól kazaktarymyz» múnday basqosuda qanday problemany talqylaydy?- degen zandy súraq tuyndaydy.

Kazaktardyng ómir sýruleri bizge úqsaydy. Qoy baghady, jylqy ústaydy. 

Ýileri aghash ýi. Jylqy demekshi jәy jylqy emes, aqyltekelerdi ýiir-ýiirimen kisinetip otyr. Maqsaty – aqyltekemen abroyly kórinu. Týbinde ne jatyr deysiz ghoy? Ózderine qosylghandargha at syilap, qatarlaryn kóbeytu.

KAZAK – QAZAQQA TUYS PA?! 

Kazaktar Qazaq jerine qashan keldi? Qazirgi «Jetisu jәne dala kazaktary» dep jýrgender kimder?! Shan-shang arhivti qoparmay-aq, shejireden yaky bolmasa qazaq auyz әdebiyetinen alyp qarayyn deseng key kisiler «emosiyagha toly» dep kisimsinui de mýmkin. Hosh, olay bolsa Resey múraghatyn qoparayyq. Kazak jazushysyUsov bylay deydi: «Sibir kazak әskerleri Jayyq jәne Don kazaktary siyaqty óz betinshe ónip shyqqan jemis bolghan joq. Ony qoldan jasap shygharghan ýkimet edi. Halyqtyng erkinen tys, týrli әkimshilik reformalardy jýzege asyru arqyly, jer auyp kelgen nemese qylmysker әielderge ýilendire otyryp, kazaktardyng qataryn jasandy týrde kóbeyte aldy. Sonday-aq olargha qoghamdyq jәne ózin-ózi basqaru mekemelerin ashyp berdi… Osynyng bәri ainalyp kelgende, qazaq dalasyn otarlau ýshin jasalghan sharalar edi».

Kazak otarshyl orystardyng qolyndaghy shoqpary edi. Oghan qanday dәleling bar deseniz: «Birinshi bolyp orystardyng Orta Aziyany otarlaudaghy bizding memleketimizge senimdi tirek bolatyn negizgi kýshi – kazaktar ekenin kórsetti. Kazaktardy basqynshy kýsh retinde paydalana otyryp, olargha basyp alghan jerlerin beru, arttaryna alandamaytynday jaghday jasau arqyly biz kóp jeniske jete alamyz. Basyp alghan jerlerin óz menshigine iyelengen kazaktar, sol jerdi keneytu ýshin-aq, ózderi jana jerlerdi jaulay beredi. Sonyng arqasynda Resey ol jerlerde de óz zany, ýkimin jýrgizip, búratanalardy bosqyn etip, tipti olardy orysqa sinirip jiberip otyra alamyz»-deydi orystyng Duknasov degen avtory.

 Jenimpaz oiyna kelgendi isteydi. Al jenilgen kónu kerek. Sebebi ol jenildi. Rimning bir danyshpany osylay dep sóz qaldyrypty. Aytylghanday-aq eken. Biz jenildik. Orys oiyna kelgen oirandy jasady. Kazaktyng qosyndary tym qatigezdik tanytty. Oghan dәleldi Týrkistannyng general-gubernatory bolghan Kaufmannyng Tashkent aqsýiekterining aldynda sóilegen sózinen tabugha bolady: «Bastapqy kezde bizding kazaktar qaraqshylardan kem bolmay, qazaqtardy tonaumen ainalysty. Sol kazaktardyng bir toby Úly jýz qazaqtarynyng auyldaryna tangha jaqyn basyp kirip, býkil jylqylaryn aidap jәne 3 myng qazaqty óltirip ketken. Osynyng arqasynda olar qomaqty payda tauyp otyrghan».

Az deseniz taghy qosayyn, onda kazaktardyng ozbyrlyghynda shek bolmaghan. Alatau duan bastyghynyng polisiya basqarmasyna jibergen №55 búiryghynda myna jaghdaydy kórsetedi: «Jynghyldy piyketining janynda qystap otyrghan Tilenshi biyding auylyna týnde 3 orys kelip, ógizi men siyryn almaq bolghanda, әieli siyrdyng dauysynan oyanyp ýiinen jýgirip shyghady, sol kezde olar әielding basyn jaryp, óltirip ketedi». Endi siz aitynyzshy: kazak – qazaqqa tuys pa?

Kazaktar qazaqtargha shaghymdanyp,

Putinge hat jazdy

 Aytpaqshy shyn-ótirigi belgisiz Oraldaghy bauyrlarymyz  kazaktargha kýn kórsetpeydi eken. Tipti olar, yaghny kazaktar Oraldaghy qazaqtardyng ýstinen Resey Federasiyasynyng Preziydenti Vladimir Putinge de shaghym hat joldapty.  Hatqa qol qoyghan ataman Vyacheslav Yurievich Solodilov (surette).

"Qazaqtar bizdi әbden basynyp bitti. Óz tarihy otanymyzda, ata-babamyzdyng jerinde ómir sýre túra it kórmegen qorlyqty bastan keshirudemiz. Barlyq jerde qazaqsha sóileuge mәjbýrmiz. Elbasy ózi bas bolyp halyqpen bizding úly orys tilimizde sóilese de tómendegiler odan ýlgi aludyng ornyna bizding azamattyq qúqyghymyzdy ayaqqa taptap qazaqsha sóilesedi. Barlyq memlekettik mekemelerde, qoghamdyq, medisinalyq, әleumettik, sot, qúqyqtyq mekemelerde aqparattar qazaqsha jazylady. Búl bizdi qorlau emey nemene?!

Qazaqtargha qyrsyqqanda búl jerden kóship ketkimiz-aq keledi. Biraq ata-baba mekenin biz ketsek kim qorghaydy? Osy jerdi qorghau ýshin 20 jyl búryn qúrylghan Úiymymyz talmay júmys istep keledi. Biraq bizdi songhy kezde qazaqtar mýldem qorlap bitirdi. Jauyngerlik ruhymyzdy taptap bizderge mereke-toyda әn saldyryp, by biyletip әrtis qylyp jiberdi. Biz by biyleu ýshin emes, qylyshymyz jalandap jerimizdi qorghau ýshin jaratyldyq emes pe?! Múnday qorlyqtan bizdi arashalap alynyz, Vladimir Vladimiyrúly!"

Ol qalany jylumen qamtamasyz etetin "Jayyqjyluquat" AQ-da kommersiyalyq diyrektor bolyp júmys atqarady. Onyng qol qong ýlgisin tanityndar hat sonynda qoyylghan kýmәnsiz óz qoly dep otyr.

Aytargha sózim joq! Kazakty qazaq qorlap otyr ma, qazaqty kazak qorlap otyr ma?! V.Solodilovtyng memlekettik manyzy bar, strategiyalyq nysanda lauazymdy qyzmet atqaru qúqyghyn kim bergen?! Ondaghy prokuratura qayda qarap otyr? 

 TÝIIN

Taghy qaytalaymyn, Kazaktar – Polyak, nemis, osman týrikterining týrtpekteuinen qashyp, Edil, Don ózenderin panalaghan slavyandardyng jyryndysy.

Kazaktar 1990 jyly KSRO Jogharghy Kene­si­ne Qazaqstannyng biraz aimaghyn Reseyge qosu jóninde ýndeu-hat tapsyrghan. Ony bylay dep dәleldeydi: 1920 jyly RSFSR Sovnarkomynyng sheshimi boyynsha Qazaq Respublikasyn qúrghanda onyng qúramyna kazaktar túratyn «iskonno russkie territoriiy» kirip ketken. «Seychas eto oblasty – Uraliskaya, Gurievskaya, Kokchetavskaya, Pavlodarskaya, Semipalatinskaya y nekotorye drugiye» eken («Trud», 15.09.1990). Kórdiniz be, mәselening tórkinin?!

Bireudi tәlki etu nemese әshkerelep jiyirkenishti kórsetu emes. Maqsatym: ózim qatarly qazaq jastarynyng kózin ashyp, kókiregin oyatu. Sanymyz ne bәri 16 nemese 17 millionnyng әrjaq -berjaghy. Al bizdegi últtar men úlystardyng esepteniz. 200-den asyp shyghylady. Eseptep bolsanyz, әr qaysysy osylay 5-10-nan bólip alghanda bizge nesi qalady?!

Hosh, tarih pәninen sabaq bergen ústazym Núrbekov Jomart: «Myna sender, tarihty tereng bilulering kerek. Sonda ghana Otandy shyn sýiip, kimning dos, kimning jau ekenderin shyn mәninde ýghynasyndar. Dostaryng alysta, al jaularyng attaryndy jamylyp qastarynda jýrui mýmkin» deytin. Kóp hoshtay bermeushi em. «Ótken kýn ótti, ótkendi qozghap ne keregi bar edi?!» - deytinmin. Sóitsem, tarihyndy tanymay ótsen, ókiner dýniyeng tym kóp bolady eken. Áytpese, ata jaudyng atauyn alghanyng qay sasqanyn?! Kózim jetti. Bizge tarihty jәy oqu jetkiliksiz, terendete oquymyz kerek. Aytpaqshy osy tarih demekshi songhy kezderi «Qazaq tarihyn 1991-den bastau kerek» degen kópirme sózder kóbeyip ketti. Aytarym: Tarih – tarif emes, op-onay auystyra salatyn. Onsyz da myndaghan qújattar basqa elderding múrajayynda jatqany azday, milliondaghany ashylmay bәz qalpynda jatyr.  Taygha tanbany ne ýshin basady, bilesiz be?! Joghalmasyn, adaspasyn -,dep. Demek, tay – biz, tanbamyz – tariyh. Bir ghana oi, bir ghana maqsat, bir ghana tilek: tanbamyzben qosa tentirep ketpesek bolghany. 

Núrbol  QABIY

Arqalyq qalasy

 Abai.kz