(poema)

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

 

El ishinde anyz bolyp aty qalghan – Biydәishi

Espembet babamnyng ruhyna arnaymyn. Shәlkódenin

soltýstiginen Qytaygha sýngip kirip jatqan Ýisintaudyn

eng biyik bir shyny osy babamnyng atymen «Áulie shoqy»

atalyp, tarihta qalghan eken...

 

I

Sarytauym, sәule me eding úiyghan?

Uyz samal uildeydi...

Kýiip әn...

Shemen ghasyr shejiresin shertkendey,

Sybyzquray suylynan kýy úgham...

 

Móldirime qújynaydy bar ghayyp...

Móldiretip bere almasa argha aiyp.

Sarytauym, zapyranday u-soyqy,

Sary uayymnan ketting be eken sarghayyp?!

Anyz emip aruaqtardyng elinde,

Qasiyet pe en, Qarataudan bólingen?

Qon Týnde de alaulaysyng túrghanday

Kólkildegen júmaq – núrdyng kólinde!

 

Búla biyke – búlyqsyp qyr,

Núrlandy Ay.

Qúmar ghalam qylyghyna bir qanbay,

Shyrlap shyqqan shynyraudan jyr qanday?

Áuliyenmen* alqymdasyp túrghanday.

 

Býlk etkizip búl әlemning qabaghyn,

Jatpaytúghyn tәj-ghalamgha taba ghyp,

Teksizdikti tektilikpen taqymdar,

Allah berse El әulie er tabady!..

Aldym arman... әppәq  aray esemin

Qanatymdy núrgha malyp, ósemin!

Keremetti keudesinen pyrlatar,

Sarytauym, әuliyening mekeni!..

 

 

II

Qúdiretten súraghanday Kýn qalap,

Shukir, Allah, shu-u etipti múndy alap...

Qauymynyng enshisindey bir qaraq,

Elen-alang týsti Jerge ingәlap.

 

Ingә, ingә...

Japan jalghan sәn saldy.

Ingә, ingә...

Án dalagha «jan» saldy.

Qúlyn iyek tausap qaldy, túmsa ana

sәl iymendi...

Shýpirledi qan shalghyn...

Ezu tartyp, eleng etti bar qyrat...

Shaghylysqan sәulesi Aydyng jartyraq,

nәreste emes, Jerde tughan Sholpanday,

Núr qúshaqtap ana otyrdy jarqyrap...

 

Osy-aq boldy...

Perishte me kórgeni?

Lau-u etti de Laghyl ketti Jerge enip...

Búrap arman ar – dalanyng qúlaghyn,

Shertip qaldy basyp, qaghyp perneni...

 

Gu, gu...

Shyn, shyn...

Qymtap qyrdy bir týnek,

Qara janbyr qúiyp berdi sirkirep...

Shyqty da alyp qorqau saldy qandy auzyn,

Jas mәiitti jas moladan silkilep...

 

Jaratqannyng jazuymen bir epti,

Jyr – keudeden júlghanda alma – jýrekti,

Júmyr Jerding júlynyn ýzip jergendey,

Dýldýl dala dir-r etti!..

 

Kór tynshyn ap, bilep tisin bóltirik,

Birin biri shabysqanday el qyryp,

Shúrqyrady shu kóterip tabyttar,

Qan maydandy qarsy aldygha keltirip...

 

Qasiyetti qasireting túr jaulap...

Ynyranghan ishin tartty núrly aumaq...

Jas mәiitting shashyraghan qanynday,

Jas molagha ósti qyzyl gýl qaulap...

 

Anyzynnyng ar jaghyna barmayyq!

Aqiqatyn aita almasa argha aityp...

Sarytaudyng eteginde soden beri,

Sarymola túrady eken sarghayyp....

 

Býlk etkizip búl әlemning qabaghyn,

Jatpaytúghyn tәj-ghalamgha taba ghyp,

Teksizdikti tektilikpen taqymdar,

Allah berse El әulie er tabady!..

 

Sarymolany qúshyp, sýiip tanghy aray,

Núryn tógip túrsa әr aq tandar-ay,

Sarymolagha Sarytaudan syqsiyp,

Ishi ótkendey ilmiyedi qanjar – Ay!..

 

Sarymolada әulie erim – jan-atam!

Jamyra sam,

Jaudyra tan,

Jan – Otan!

Sening ottay bauyryna enem de,

Anyz bolyp,

Manyz bolyp janasam...

Ayauly Otan!

Ana – Otan!

Jan – Otan!

 

 

III

Sәule keship balaqtaryn týringen,

Kóshken ghasyr arasynda jýrim men.

Qaranghydan shyghyp kele jatamda,

Kýnge qarap kýbir etem yrymmen...

 

Aq shuaqty aiparalap kir ónim,

Qaranghygha qayta qashyp kiremin.

Qúpiyamdy qúpiyalap,

Qúday-ay,

Du-u etedi qyzaryp ot-irenim.

 

Qyran shauyp inge kirgen týlkidey,

Týnge kirem... tý-u bәtshaghar, kýlki ghoy...

Shyng shabyttyng shapshyghan qan tәrizdi,

Kómeyine kóterildi kilkip oi...

 

Keshir, meken, keudendegi gýldi ýzdim?...

Kókiregine taghyp tana – júldyzdy

Qaranghy – aru kep jәighasty kýimeme...

Synghyrlatyp jyljytty algha jyl bizdi...

 

Sinirdim de sybdyrymdy kýige izgi,

Shuaqqa arnap shyraghdanym kýigizdim...

Afrikany әz Aziya sýigendey,

Týn ernine erinimdi tiygizdim...

 

Jandy Jalghan mahabbattan mazdap bir...

Áulie – әndi әspetteumen әz baq túr!

Qyzghanyshtan qyzardy ot – dýniye,

Qyzaraqtap ólip kete jazdap qyr...

 

Jany múndy jalady eptep núrdy ókpek,

(Sezimindi sebeledik jyrgha eptep...)

Óni qashyp bir shetinen Aspannyn,

Ystyq Týnge úmsynady Ay dirdektep...

 

O, mahabbat, ózekterdi órtep ber.

Jegileyin, jetpegenim Jer septer...

Mening jәili,

Meken jәili,

El jәili,

Qayta oqylsyn qasiyetter, ertekter!..

 

Qayta әndetsin Sarytaudyng anyzaghy...

Ótken syndy óneshinen manyz aghyp...

Qytyqtasyn qyz – dalany qylyqty,

Aq tamaqtan aq tolqyndy tang yza ghyp...

 

Býlk etkizip búl әlemning qabaghyn,

Jatpaytúghyn tәj-ghalamgha taba ghyp,

Teksizdikti tektilikpen taqymdar,

Allah berse El әulie er tabady!..

 

 

IV

Singen arman sekildi qúla qúmgha,

Talyqsyghan bir ýn bar qúlaghymda...

Úyatyndy bermegen úly dala,

Úldaryndy eske alyp jyladyng ba?!

 

Sening ýning mendegi kýnirengen,

Bauyry ot, ot bauyr inir emgen.

Aq tәnindi qaytkende aghartam dep,

Qara-qoy Týndi ystyq simirem men!

 

Simirem men uyndy...

Ay janady.

Ýnireygen úyatyn say jamady...

Taghdyr isi – bir júldyz kókjiyektin

Sauyrynan etekke tayghanady...

 

Dala iyisin sezgendey búrymdaghy,

Múny jýrek basqagha «yrymady»...

Qarynymen Jer syzghan qúla biye,

Júldyz aqqan osy kesh qúlynady.

 

Altyn qúiryq aq qúlyn, altyn jaldy,

Dýr silkinip piraqtyq qalpyn da aldy...

Kóre almastyng kómeski kózi ótti me,

Jalap ótti bir jaryq jalqyn jaldy...

 

O, keremet, osyny ait «keremet» dep!

Biye, qúlyn arasyn beren ot kep

tilip týsti, qara Jer qars aiyryldy,

Eniredi aspan,

Essiz tal elemed tek...

 

Berekesin solaysha el úttyrghan, 

Saghynyshtan órtenip «ólip» túrghan,

Anyzdaghy qos ghashyq bizding tirlik,

Qúsjoly – aghyn ekige bólip túrghan...

 

Óni me ed búl olardyn, týsi me edi?

Oqyrandy qúla – arman, kisinedi...

Qazaq bolyp haghanyn bólip kórgen,

Búl jazbanyng astaryn týsinedi...

 

Búl jazbany aqyldy týsinedi,

Deytin emes: «búl mening týsim edi»...

Qúlyn – ýmit týbi elge jetem degen,

Al, Sarytau sabyrdyng mýsini edi!..

 

1993.5.7

-------------------------------

*Áulie – Áuliyeshoqy