Bórining artynan bóltirik aqyldy bolghandyqtan ermeydi
Múhtar Áuezov:
Oy da kóp, uayym da kóp – oilay bersen, Oy da joq, uayym da joq – oinay bersen.
***
Manyna úryq shashpaghan jaqsylyq japanda jalghyz ósken bәiterekshe túl bolady da qalady.
***
Ónerpaz bolsan, ór bol.
***
Bórining artynan bóltirik aqyldy bolghandyqtan ermeydi.
***
Bilim – baqtyng jibermeytin qazyghy, Bilimsiz baq – әldekimning azyghy.
***
Kógen kóz qazaghyma qaratyp, minbe qúryp, sol minbege shygharyp:“Aqyrghy dilinizdi aitynyzshy, Múhtar!” – dese, tilimning úshynda jýrgen sóz tómendegishe: tas ýgitilip qúmgha ainalady, temir tozady, úrpaq ozady, dýniyede ólmeytin sóz ghana, halqymyzben birge jasasyp kele jatqan múra sózimizdi arzandatyp almayyq.
***
Jigit qadiri ónerimen ólshener.
***
Jalghan namys – qasiyet emes, ar saqtaghan – qasiyet.
***
Berekeni kókten tileme, etken enbekten tile.
***
Enbek shyqqan jerden tózim de shyghady.
***
Kýshine senbe, adal isine sen.
***
Qay isting bolsyn ónuine ýsh shart bar: eng әueli – niyet kerek, odan song – kýsh kerek, odan song – tәrtip kerek.
***
Azamat syny – erlik, erlik syny – eldik.
***
Adam kórki – aqyl.
***
Jigitti jyly sóz shiratpaydy, qatty syn shiratady.
***
Tartyspen týsken, beynetpen kelgen jaqsylyq qana – shyn mәninde qymbat tabys.
***
Adam iriligi bir sipat emes, ishki-tysqy san sipat qasiyetterinen qúralady.
***
Adam balasynyng jasan qúlqy jaratylysynan emes, ósken ortasynda kórgen ýlgi-ónegesinen.
***
Tumay jatyp – toldym deme, tolmay jatyp – boldym deme.
***
Qyzghanysh – qúrt auruy, mys qazanda qaynaytyn azap oty.
***
Halyq pen halyqty, adam men adamdy tenestiretin nәrse – bilim.
***
Adamshylyqty tez jýrgizu ýshin kóp oy kerek, oilau ýshin oqu kerek.
***
Ar jazasy – bar jazadan auyr jaza.
***
Jaugha – jalynba, dosqa – tarylma.
***
Amal: kijinu bar, kiyligu joq.
***
Qol jetpes shynyraudaghy su bolghansha, paydasy kópke tiyetin jaydaq su bolghan jaqsy.
***
Qyl ótpestey tatulyqty bir ashugha satpas bolar.
***
Tamyr boldyng – aitys joq, Qoldan berding – qaytys joq.
***
Auzymen aidy alyp, qolymen qosayaq sogha almaytyn jandar bar.
***
Kóbikti tolqyn sanama.
***
Ádilet tilese – atannyng bolsyn aiybyn ait.
***
Bas asaugha – jez noqta.
***
Kisining bir ghayybyn maghan aitqan adam – mening jýz ghayybymdy kisige aitar.
***
Syn – shyn bolsyn, shyn syn bolsyn.
***
Izdesseng – tabarsyn, alyssang – alarsyn.
***
Últtyng tili – sol últtyng jany, jan dýniyesi. Ol jýrekti soqtyrtyp túrghan qan tamyry siyaqty. Eger de qan tamyry jabylyp qalsa, jýrek te soghuyn toqtatpay ma?!