Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5673 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2014 saghat 14:22

QALAULYLARGhA"QAZAQ KÓShINEN" DÁRIS OQYLSA...

Jaqynda Qazaqstan Respblikasy Parlamenti Senatynyng deputaty Múrat Baqtiyarúlynyng qabyldauynda boldym. Senator menining "Jas Alash" (2014, 9-qyrkýiek, seysenbi kýngi) gazetinde shyqqan "Parlament Ýii - Búrhandar mýlgip otyratyn búthana emes" atty maqalamdy oqyghanyn aityp, soghan baylanysty keshe kenesuge shaqyrghan bolatyn. 
Qazaq kóshi, shettegi qazaqtar turaly qazir az jazylyp jatqan joq. Men de ayanyp qalmay, aityp kelem. Senesiz be, osyghan deyin osy Kóshi-qon mәselesine, bes million qazaqtyng taghdyryna baylanysty, qanshama jyl boldy, biylikten meni eki-aq adam shaqyryp, pikirlesipti. Eki-aq adam! Birinshisi, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Kensesining basshysy Mahmút Qasymbekov. Ekinshisi, osy senator Múrat Baqtiyarúly!

Múrat Baqtiyarúlyn Kóshi-qon mәselesin jii kóteretin deputat retinde men de, shetten kelgen ziyaly qauym ókilderi de syrttay jaqsy bilemiz. Ótkende Ýkimetting aldyna "Sheteldegi qazaqtardy kóshiruding jana jýiesi qajet!" degen oryndy úsynys qoyghanynan da tolyq habardarmyz.
Býgingi әngime de osy taqyrypta órbidi. 
Qazaq kóshining jandanuyna, shettegi bauyrlarynyng keluine degen niyetteri týzu shyghar, «Gharysh ailaghy», «Atom elektr stansiyasyn salu» turaly zandardy jasauda qamshy saldyrmauy mýmkin, biraq qos Palatanyng bitken deputaty Kóshi-qon zanyn jasaugha kelgende – sauatsyz! Qandastarymyzdyng túraqty tirkeude túruda qoldanystaghy Kóshi-qon zanynyn, óte-móte №111 Ýkimet Qaulysynyng qalay kedergi bolyp otyrghanynan, shynyn aitu kerek, mysqalday habary joq. Eger, siz kez kelgen deputattan "Osy joly qabyldanatyn jana Kóshi-qon zanyna qanday tyng tarmaq qosar ediniz nemese qay tarmaqqa qanday ózgeris engibeksiz?" dep súranyzshy! Kesip aita alam, bir de bireui jauap bere almaydy. «0»!
Solay bola túra, olar ózderinshe kisimsip, eldi manayyna jolatqysy kelmeydi. Bir sóilesken son, ekinshi qaytyp telefon kótermeydi. Kedergini joygha kelgende tym qúlyqsyz! Áytpese, tym qúryghanda, sol №111 Qaulyny ózgerte túrugha Ýkimetke kez-kelgen Deputattyng deputattyq saual joldauyna bayaghyda bolady ghoy... 
Beker obaly ne, býgin Múrat Baqtiyarúly sol kedergini týsinuge baryn saldy. «Men Qytayda túratyn qazaqpyn. Atajúrtqa kelmekpin. Osynda azamattyq alyp, otbasymmen qalmaqpyn. Sonda júmysty neden bastauym kerek? Mening múnda keluime jәne qaluyma ne kedergi bolyp túr sonda? Sony maghan basynan bastap týsindirshi, Auytjan, ainalayyn!»,- dedi Múrat agha azdaghan tanystyqtan keyin. 
Men de osy orayda, «Siz Qytayda túratyn qandasymyz bolsanyz, jalpy Qytay azamattarynyng qolynda shetelge shyghatyn «TÓLQÚJAT» (Zagranpasport) bolmaydy. Ol elding azamattary әdette el ishinde JEKEBAS kuәlikpen (udostoverenie lichnosti) ghana jýre beredi. Qytayda zang solay. Al, shetelge shyqpaq bolsanyz, ondaghy tuysynyzdan ne iskerlik úiymdardan shaqyrtu kelgen song ghana baryp, Tólqújat alu ýshin óziniz túrghan jerdegi qúzyrly oryndargha ótinish jasaysyz. Olar mynaday jeti týrli elekten ótkizip baryp, Sizge shetke shyghugha rúqsat beredi – qolynyzgha Tólqújat ústatady...», - dep bastap, shamam kelgenshe, qolda bar qújattargha sýiene otyryp, bar kedergini jan - jaqty týsindiruge tyrystym. Deputat Múrat Baqtiyarúly ózi de ótken jyly Ýrimjide bolypty. Kólik maylap alyp, jaqyn mandaghy qazaq auyldaryn aralapty. Ondaghy qandastarymyzdyng qazirgi jaghdayyn menen jaqsy biledi eken, ashynyp otyr. Sóitip, Senator aghamyzdyng kózi kóp nәrsege jetkendey boldy. Bar pәleni ózimizding elding jasap otyrghanyn týsindi. Atyshuly "EKI ANYQTAMA" (Qandastarymyzdan qylmys ótkizbegeni, Qytaydyng azamattyghynan shyqqany turaly) joyylmay, isting algha baspaytynyn úqty. Sosyn alda selbesip, júmys atqarugha dayyn ekenin aitty. Mine, kisilik degen osy, aghayyndar! Múrat agha ýlken ghalym, inabatty kisi eken. Jemisti aghash qashanda osylay iyilip túrady...
Áriyne, búl mәseleni bilmegeni ýshin men Múrat Baqtiyarúlyn da, ózge barlyq deputattardy kinalamaymyn. Al, ózi bilmegendi osynday kerek kezinde biluge tyryspaghan, bilgisi kelmegen, aitqandy tyndamaghan kókeler ýshin aitarym basqa! 
Zang degen ózgertuler men tolyqtyrular engizilgen sayyn kemeldene týsui; kedergilerden arylyp, halyqqa qolaylyq jaratuy; memleket, últ mýddesine tiyimdi júmys isteui kerek qoy. Demek, Kóshi-qon zanyn qabyldaudan búryn әr deputat bizden osylay "sabaq" tyndap alsa, jaman bolmas edi. Bir Kóshi-qon zanyn ghana emes, barlyq zandy qabyldar aldynda mamandar kenesin alghandary jón. Odan Qalaulylarymyzdyng birdemeleri kemip, abyroylary týsip qalmaydy. Moynyndarynda halyqtyng amanaty, qoldarynda últtyng taghdyry túrghanyn tereng biluleri kerek. 
Kisilik degennen shyghady, jogharyda da aittym, Preziydent Kensesining basshysy Mahmút Qasymbekovtyng qabyldauynda da boldym dep. Ol kisi meni Aqordagha eki mәrte (12-aqpanda jәne 18-tamyzda) shaqyrdy. 

Alghashqy qabyldau "Naghashyma Hatqa" baylanysty boldy. Esterinizde bolsa, sol hatta men kesirli zangha baylanysty Elbasydan tórt jylgha TÚL AZAMATTYQ súragham. Mahmút Bazarqúlúly alda Kóshi-qon zanynyng qayta qaralatynyn aityp, meni sabyrgha shaqyrghanday boldy sol kezdesude. Men Ol kisining emeuirinin týsinip, rayymnan qayttym, әriyne. Mine, sol Zang endi jaqyn arada týzetuler men tolyqtyrular engizilip, qayta qabyldanbaq. Onyng ýstinde irgemizde bolyp jatqan alasapyran jaghday bizge basqasha talaptar qoya bastady. Biz sol zannyng mýltiksiz boluyn, qandastarymyzdy sabyltpay, tez qújattandyratyn boluyn talap etip kelemiz.
Ekinshi ret Qazaq kóshine baylanysty Elbasy tapsyrmasynan keyin kezdestik. Mahmút Bazarqúlúly QR Preziydenti Ákimshiligining Basshysy Núrlan Nyghmatullinning atyna jazyp aparghan úsynystarymdy qabyldap aldy. Óz qolymen Núrlan Zayrolla úlynyng qolyna ústatatynyn aitty...
Qysqasy, taghy qaytalap aitayyn, osynday keleli isterdi kesip-pisherde Ýkimet te, Halyq qalaulylary da osy Mahmút agha men Múrat kókem sekildi sol salanyng mamandarymen kenesip baryp keskeni jón. Menen de jaqsy biletin azamattar jetkilikti. Búdan, eng bastysy, últ útylmaydy, el tynyshtyghy búzylmaydy! 
Aldygha kelgendi atan ógizshe qarpy saludan bolghan kelensizdik az emes bizde. Sonyng eng bastysy - osy Kóshi-qongha qatysty zan.
Al, jaqsynyng jaqsylyghyn aityp otyru - bizding búljymas prinsiypimiz! 
Jaqsy aghalar aman bolsyn!

Auyt Múqiybek

12.09.2014
Astana

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404