Esenqúl Jaqypbek!..
Biologiyalyq jaratylysy kýtpegen jerden kilt ýzilgenmen, әdebiy-ruhany kody keler dәuirlerge jazylghan osy bir ayauly esim sonau Aqtamberdi, Qaztughan, Shalkiyiz zamanynda nemese Iliyas Jansýgirovting jalagha toly dәuirinde yaky Jambyl men Kenen sóz suyrghan kezende, Qasym, Toqash, Múqaghalilar múngha jýkti zamanda ómir sýrgen sekildi әser qaldyra beredi. Nege-dýr?!
Jetim ókpesi jelpildep, qos qaptalynan óleng boratyp jýrip, HHI ghasyrdyng qaqpasyn kýzetkendikten be, әlde qaytalanbas bitimdi qarapayym qalybyna amalsyz syidyryp, kórpesi júqa ghúmyryn kenetten suytyp, qapelimde Úzynaghashtyng kóshesinen kórinbey, ghayyptyng qúsyna ainalyp ketkendikten be? Bәlki, ol shyn mәninde kiyeli sóz óneri jaratylghan kezden bastap әr dәuirde ómir sýrgen úlylarmen ruhtas, múndas, syrlas, ýndes bolghandyqtan shyghar?
Qalay desek te, qazaq kórkem әdebiyeti men saz ónerining tarihynda Suyqtóbening baurayynda ómirge kelip, Alataudyng biyiginen alty Alashqa óleng úshyrghan Esenqúl Jaqypbek nyspyly birtuar aqynnyng bolghany dausyz!
Miyghyna myng qatparly syr jasyra jýrip, әntek jymiyp qoyyp, ón-boyyna jyly aghys qúyatyn, aidyng arghy betindegi әldebir tylsym әlemdi alpys eki tamyrynda oinatyp, ózi ómir sýrgen uaqyttyng úrshyghyn azamattyq, әleumettik, lirikalyq kenistikte erkin iyirgen Esenqúlday aqyn sanauly hәm neken-sayaq.
Ádette, aqyn-jazushynyng mereytoyy qarsanynda әriptesteri jyly lebiz bildirip, shygharmashylyghyn qoparyp, arshyp, taldap, bagha berip jatady. Áriyne, búl adamgershilik-kisilik, sәuleli tústardy kóru túrghysynan tәuir qadam. Júmyr basty pende bolghan son, onyng ýstine talantty shygharmalar jazyp jýrsen, manayynnan jyly sóz kýtetining de dausyz. Esenqúl aghamyzdyng shygharmashylyghy turaly tirshiliginde maqalalar az jazylghan joq jәne kóp te jazylghan joq. Kóbine jurnalistikagha jana aralasyp jatqan qyz-jigitterding kýndelikti kýibeng tirshilik pen jana jyr nemese bir әnning ómirge kelu tarihynan әri aspaytyn saualdargha qúrylghan súhbattary jii jariyalandy. Olay bolatyn sebebi de bar, óitkeni týrli jiyn-keshterde Esenqúl Jaqypbekting manayyna jastar ýiir boldy. Tipti eki syltau, bir sebeppen Úzynaghashtaghy ýiine, redaksiyagha Almatydan ónerli jastar kýn qúrghatpay izdep baratyn.
Alayda kez kelgen talantty qalamgerding eng birinshi synshysy – aqynnyng ózi. Úyattan ýsh kýn búryn tughan kez kelgen qoghamda óz arynmen betpe-bet qalghan aqjarma sezimderding ghana tarazy-tabaghy teng tartady. Qapysyz aqtarylasyn, jibergen kemshiliktering men jenilisterine opynasyn, bir bas artyq tústaryna shattanasyn. Jylaysyn, kýlesin, ózindi-ózing qayraysyn, sosyn qaytadan tirshilikting diyirmenimen kete barasyn.
«Tazqara qústyng taghdyry» atty ólender jinaghyndaghy Esaghannyng ózi turaly, ómir jayly, óleng haqynda jazghan hamsasyn jii oqimyn. Oqyghan sayyn, oqy berging keledi. Boyamasy joq, qarapayym da anghal, bir sәt úly, bir sәt qorghansyz, sәl nәrseden kónili qalyp, joq nәrsege quanatyn, jyr jazghan kýni júbanatyn aqyndy sol jerden tabasyn. Birlik pen Úzynaghashtyng ortasyn jol qylyp, sybyzghysynyng úshyna boztorghay qondyrghan janarmay tasityn arbakeshting artynda jasyrynyp jatqan sary balany saghynasyn. Bir sәt kóz aldynyzda bala Esenqúldan dana Esenqúlgha ainalyp bara jatady, kýtpegen jerden pendelikting beshpetin qayta kiyip, tauqymetting kerzi etigin tyrp-tyrp sýiretip, arakidik kýrsinip bara jatqan aqynmen qayta qauyshasyn. Batys pen Shyghys miday aralasyp, qúndylyqtardyng orny auysqan dәl qazirgidey nayzaghaygha nan pisirip jatqan almaghayyp uaqytta keyingi úrpaqtyng boyynda adam janyn tebirenter Esenqúl-sezimnin, sәby kónilding joqtyghyna nalisyn. Balausa, búlan, riyasyz, esepsiz minezderdi izdeysin…
Esenqúl Jaqypbek dýnie jalghannyng aldan tosar әleumettik «zandylyqtaryna» eriksiz baghyndy. Opasyz tirlikting tizgini Esenqúl jyraudy da alansyz noqtalady. Kýrmeuge kelmeytin, ainalyp-tolghana almaytyn ayaday kenistiginde shyrmalyp, matalyp, ishtey kýizeldi. Ony sonday kýizelisterden keudesindegi janartau ghana qútqara aldy. Janartau-jyry atqaqtaghan kezde onyng aldyna jan shyqqan emes. Jayshylyqta kisi betine kelmeytin aqyn qolyna qalam alghanda kýlli әlemning әmirshisi sekildi «aq» degeni alghys, «qara» degeni qarghys, ómir órnekteri men zamana yrghaghyn qalauynsha oinatyp, teoriyanyng terisin iylegen ghalymdar týzgen әdeby normalargha da, buyn-bunaghyna da baghynbay, emin-erkin kósiletin súrapyl sóz zergeri ekenine qapysyz senesin. Buyny artyq ketip, bunaghy kem týsip, oy qaytalap, sóz qaytalap, kýndelikti ómirdegi auyzeki sózdermen ólenge ózek jalghatu – Esaghang jaratqan kәnigi tuyndygha ghana jarasady. Ágәrәki, shumaqtardy shymyr iyirip әuestengen, әr buyngha bir týnep, úiqasqa ýsh týnep, bir oidy qatar qondyrmaytyn, «eki shoqyp, bir qaraytyn» saqa aqyndarymyz Esenqúlsha sóz óretin bolsa, aidyng jaryghymen adam janyn jaralaugha sheber synshylarymyz artyna sham alyp týser edi. Óitkeni ol ólenning bastauyn ghana bilgen aqyn. Ayaqtalar sәtin shabytqa tapsyrghan, jol-jospar qúryp, barmaq býgip otyrghan shayyr emes. Ol aqpa-tókpe sezimnin, aqtarylyp kelgen jyrdyng angharyndaghy múrap sekildi edi. Ol ólendi kirpish sekildi qalaghan joq, qúidy!
Esaghang – halyq auyz әdebiyetining jauharlaryn barynsha erkin mengergen, bala kýninen Sýiinbay, Jambyl, Qúlmambet, Ýmbetәli, Kenen babalarymyzdyng beyneli jyrlarymen auyzdanghan, ózi de aitys ólkesinde úzaq uaqyt at shaldyrghan aqyn. Aytys pen jazba ólendi qatar órgen túlgha. Jәne eki baghytta da tyndarman men oqyrmangha jemisin qatar berdi. Esenqúl poeziyasynyng quattylyghy men beyneliligi, eng әueli negizgi últtyq qaynar bastauy sózsiz, Jambyl mektebinde jatyr. Jambyl fenomenin shama-sharqynsha jana dәuir poeziyasyna úshtaghan dәl osy Esenqúl Jaqypbek. Áriyne, óner atauly ózgeriske úshyrap, әdebiyet teoriyasy sәt sayyn janaryp, әlemdik sóz zergerlerining jeke sheberhanasynyng әserimen týrli әdeby aghymdar payda bolyp jatqan kezende jalghyz Jambyl babamyzdyng soqpaghymen qalu azdyq etetinin suretkerding tereng týisingenin sezemiz. Búl baghytta Esenqúl Jaqypbek ótken ghasyr әdebiyetining «altyn dәuiri» atalghan kezeng ókilderining qatarynda Jambyl maqamyn Múqaghaly muzasyna sәtimen jalghap әketkeni anyq angharylady. Ras, qazaq poeziyasynda Maqataev mektebining tabaldyryghynan bastau alatyn san tarau joldar bar. Úly aqyngha eliktep jýrip, eseyip, qalyptasa kele óz soqpaghyn tapqan aqyndarymyz synshylargha mәlim. Al Esenqúl qos ghasyr at auystyryp jatqan tústa kóne men jananyng irgesin jymdastyryp, Jambyl men Múqaghaly jyrlarynyng týiisken nýktesine óleng ólkesindegi ózining boz ýiin tikti. Janalyq ataulynyng deni kóneden shyghatynyn anyq sezingen Esenqúl ong men soldan úitqy soqqan, sәnge ainalyp túrghan týrli әdeby aghymgha alandaghan joq. Álemdik әdebiyettegi pishindik, mazmúndyq, pәlsapalyq sipattaghy týrli tәjiriybeni óz aulasyna әkelip synap jatqan әriptesterine tek tilektes boldy. Sәtti sheshimderge qol shapalaqtady. Az uaqyt alyp qaladaghy әdeby ortanyng meyramhanasynda «óz tapsyrysyn» da berip kórdi. Shuly qalany shiyrlap, qazyghynan bosap ketken jylqy syndy erkin jelip jýrdi. Talaylardyng taghdyryn synap oinaghan Almatynyng tar kóshesinde arsalandap Esaghang da jýrdi. Quandy. Ókindi. Tayaq ta jedi. Shiybórilerge jem de boldy. Talanttar tartqan tauqymetti ol da tartty. Sóitip jýrip dostar tapty, joghaltty da… Qamqor keyip tanytqan aghalardyng shyntaghyn shyndap sezine de almady, bәlkiy… Tang shapaghyn shyghar auzynan kýtetin janbaqylardyng qatarynan bolmay shyqty. «Milliondar syighan qalagha, bir basym barady siya almay» dep auylgha tartty da otyrdy…
«Agha!» dep barsang aghagha, aghanyng kónili kókte jýr,
«Bauyr!» dep barsang bauyrgha, bauyry onyng kók temir.
Tuysqangha tua jat, joldasyna jýre jat…» degen degbiri qashqan joldar jan azaby әlgindey qylbúraugha týsken týnderde jazylghan bolu kerek. Tauday basyn qos iyghynyng arasyna tyghyp, tar kenselerge de kirdi. Erneuin órmekshi torlap ketken emen esikterdi ashpady deysiz be?!
Áytpese
«Aldyna baryp qúnsyzdyn,
Qadirim qashyp ketti me,
Jýregim sodan shoshynar…» –
deytin ógeylikke órilgen ólendi jýrek qyly dirildep otyryp jazar ma edi?..
«Qúlaghyma sybyrlaydy qara kisi» dey me Múqaghaliy?
Esenqúl da Jaratqan Ie jaghyna salghan kiyeli sózdi últtyq boyauyn joghaltpastan halqyna úsyndy. Irgetasy halyq auyz әdebiyetinen qalanghan, qabyrghasynda Múqaghaly dәuirining órnegi bar aqsaraydyng shanyraghy uaqyt óte kele Jaqypbekov sheshimine úlasty. Jambyldy pir, Múqaghalidy ústaz tútqan Esaghannyng sezimge toly súrapyl jyrlary әrqaysymyzdyng jýrek túsymyzdan sóileytin sebebi de sol qarapayym qalybynda, tughan topyraghynan jaralghandyghynda bolsa kerek.
Esenqúl aqyn bir sózinde: «Uaqytymnyng kóbin jelbirjekendey jelip jýrip syrap qylyp aldym, kóp uaqytym aityspen ketip qaldy…» degendey ókinish bildirgen edi. Bizdinshe, aitys ónerining Esaghana tiygizgen yqpal-әseri az emes. Aytys oidy jyldam qorytugha, beyneli kesteleuge, kýrdeli oramdardan qashyq bolugha, sózding qalybyna say ghajayyp sazben órnekteuge mashyqtandyrdy. Búghan aqynnyng ólenderi men jangha jayly әnderi dәlel. Esenqúl poeziyasynyng halyqshyldyghy men qarapayymdylyghy, jalpygha birdey úghynyqtylyghy jәne qariyalarsha oy tolghauy dәl osy aityspen tikeley baylanysty siyaqty. Eger aitys sahnasyna kóterilmegende ol Sýiinbay men Jambyldyng kómbesin astan-kestenin shygharyp aqtarmauy da bek mýmkin…
***
Esenqúl aghany biz mektep tabaldyryghynda jýrgende bildik. Ýlken kisilermen birge enteley kelip, ekrannyng aldyna aitys kóruge otyrghanda efirden eng әueli Esenqúl agha kórinetin. Sonda ýlkenderding sol aqyngha súmdyq tilekshi bolyp otyratynyn sezetinbiz.
1990 jyldary Qarqara jaylauynda ótken Úzaq batyrdyng ruhyna arnalghan aitysta qaptalyna kelgenning bәrin japyrghanyn tayly-túyaghymyzben baryp tamashalaghanbyz.
Keyin KazGU-de oqyp jýrgende jaqsy aghamen jaqyn tanystyrghan marqúm, aitystyng dýldýli atanghan Esaghannyng ruhtas inisi, kýni keshe ghana bes kýn jalghangha eki týnep ketken Orazaly Dosbosynov edi. Sodan keyingi kezenderde aghany jii izdep jýrdik. Tirshilikting asau tolqyny aghash janqasy sekildi jaghalaugha laqtyryp tastaghan tústarda bolmasa, údayy jaqyn jýruge, syrlasugha, qúshyrlana oqyghan jyrlaryn estuge asyq bolyp jýrdik.
Erding jasy eluge kelgende Jazushylar odaghyndaghy «Esil dýniye-ay» atty shygharmashylyq keshinen alghan әserdi auyzben aityp jetkizu, sirә, mýmkin emes. M.Áuezov atyndaghy memlekettik akademiyalyq drama teatrynda B.Atabaevtyng rejisserligimen ótken «Kýpәike kiygen poeziya» atty shygharmashylyq keshte bolghandar әli kýnge deyin auzynyng suy qúryp aitady.
Esenqúl Jaqypbek dýniyege sәby bolyp kelip, sәby kýiinde ketti. Qorshaghan ortasy, qoghamy dýniyebóliske týsip jatqan kezenge say keldi. Pende bolghan song bas auyrmay, baltyr syzdamay túrmaydy. Aqtamaq qarlyghashtar sekildi balapandaryna jem aparu kerek. «Ósem degen úl men ketem degen qyzdyn» joq-jitigin týgendeu qajet. Qysqasy, el qatarly dýniyege qol sozu kerek eken… Alayda aqynynyz janbaghysqa, dýnie jinaugha qyrsyz bolyp shyqty. Alash júrtynyng airyqsha mahabbatyna ie bolghan aqynnyng bar baylyghy – ózining qonyr tirshiligi bar otbasy, ýrim-bútaghy, jazyp qaldyrghan kitaptary ghana eken.
Aqyn qazasyna at jetken jerding bәrinen ózegin óksik bughan qalyng júrt ólenning iyesimen qoshtasugha aghylyp keldi. Qara joldyng jiyegin býldirshinder gýlge orap túrdy. Ol býldirshin aqyn edi ghoy…
Qaraly kósh Úzynaghashtan úzap ketken-di. Esime aqynnyng «Birlikke bara jatqanda» deytin әigili óleni orala berdi. Ol aqyrghy ret ózining Birligine ketip bara jatqan-dy…
P.S. Ádebiy-ruhany kody keler dәuirlerge jazylghan osy bir ayauly esim sonau Aqtamberdi, Qaztughan, Shalkiyiz zamanynda nemese Iliyas Jansýgirovting jalagha toly dәuirinde yaky Jambyl men Kenen sóz suyrghan kezende, Qasym, Toqash, Múqaghalilar múngha jýkti zamanda ómir sýrgen sekildi әser qaldyra beredi.
Nege-dýr?!
Janarbek Áshimjan