Tek  Batys óniri ghana emes, kýlli týrki  әleminin   piri  atanghan  Beket  Ata turaly songhy jiyrma  jyldyng kóleminde  otandyq jәne sheteldik baspasóz betterinde  az  jazylghan joq. Jyghylghandy jebep, jelikkendi jónge salatyn , darhandyghy men    batyrlyghy, jaulasqandy dostastyryp, qastasqandy qúdandaly qylyp attandyratyn qazylyghy, atan týiening ózine ótkel bermeytin aduyn ózendi  arnasynan keri búratyn  tylsym qúdireti turaly Manghystaudyn  sóz mәiegin aiyra biletin balalarynan bastap, aqsaqaldy qariyalaryna deyin  tandy tangha úlastyryp, jyr qylyp aitady.

  Ata  arqyly dertine  shipa tauyp, týtinderi    týzu  úshyp  jatqan  otbasylary  qansha ma? Ken  baytaq  elimizdin  týgelge  juyq  oblystary men  kórshiles  Ózbek,  Qaraqalpaq, Týrkimen sonau Týrik, Qytay, Japon, Resey elderinen  aghylyp  kelushiler legi әli kýnge tolastar emes. Sóz reti  kelegende  aita  keteyin, basyna  qiyn  is týsip, barar jeri,  basar  tauy  qalmaghan  kezde  әueli Allagha siynyp, odan keyin Atadan shapaghat tileu  arqyly  tyghyryqtan  jol  tapqan  adamdardyng biri - osy  joldardyn  avtory.

   Ol  kezde  kәsipkerlikpen  ainalysyp  jýrgen  shaghym. Asyra  baylyq  tappaghanymyzben, kýndelikti shәi-cuymyzgha, jaldap  otyrghan  pәterimizge

jeterlik  nәpaqamyz  bar. Soghan  shýkirshilik  etemiz.  Atyraudaghy qazirgi Salyq  departamentine  qarsy  alanqayda  ornalasqan  «Sauran» bazarynda 400-din  ýstinde  adam   sauda  jasaymyz. Kópshiliktin  aituynsha «Privokzalinyi»- kedeylerdin, «Rahat»-baylardyn, bizding «Sauran» -ortashalardyn  bazary. Atyna  zaty  say, tauarymyz da - ortasha, baghamyz da - ortasha,  negizgi satyp alushylarymyz da - ortasha. Soghan  sәikes  túrmysymyz da – ortasha. Degenmen, baryna  razymyz .

         Bizdin  osynau mamyrajay tirshiligimizdi «jayma  bazardy  basqa  jerge  kóshiru  kerek» degen   qala  әkiminin  ókimi búzdy.  Anau-mynau dep  esimizdi  jighansha bolghan  joq, temirjoldyn  arghy betindegi janadan  ashylghan «Naryn» bazaryna kóshirip  tyndy.

«Baqsaq, baqa eken» demekshi, búl  degening bir  iyt  baylasa  túrghysyz  jer  bolyp shyqty. Ortalyqtan  qashyq. Qatynasqa  qiyn. Basynda « jana bazar ghoy»-dep, tam-túmdap  adamdar  kelgenimen, keyinnen siyrqúiymshaqtanyp, azayyp ketti. Jaghdayymyzben sanasyp  jatqan  bazar  әkimshiligi  joq. Bersen  qolynnan,  bermesen  jolynnan,  oryn aqysyn oibaylatyp  otyryp   óndirip  alady. Aldymyz bankrot bolyp,  artymyz  ólmeshinin  kýnin  keshe  bastadyq. Bazargha kire  beristen  3-4 adamnyn  basy qyltisa boldy, alys joldan  әkemiz  kelgennen beter  quanyp,    әrqaysymyz  ózdi-ózimizge  shaqyryp, qyryq  pyshaq  bolyp  jatqanymyz.

         Kýzge  salym  saudadan  bereke  ketip, «endigi  tirshiliktin  kýrmeuin  qalay  sheshsem?»-  dep,   túrghanymda  auyldas  bir inshek  kele  qaldy. Qysqasha  amandyq-saulyqtan  son, jetim qyzdyn  jighan jýgindey   azyn-aulaq  tauarym men janbyr jaumastan  jauray bastaghan jýzimdi  kórip:

 «Qazir kóp  kisiler  Beket Atanyng basyna baryp  jýr. Talayy syrqatyna daua tauyp,  ózin  siyaqtylar saudasyna jol     ashyp aldy. Niyet  etip  barsayshy. Ata sóz joq  kómektesedi» –dep,  jón biletindigin  kórsetti. Saudany  jýrgizu  ýshin myna  túrghan  Manghystau  emes, Arktika  asyp  ketuge  dayyn túrghan  men  oilanyp qaldym. «Búryn ne ghyp basyma  kelmegen?!» -dep,  óz-ózimdi sógip te qoyamyn.

Jón sózin aityp, janashyrlyghyn  bildirgen  inime  rahmetimdi jaudyryp  bola  bergenim  sol  edi, dýngirshegimnin  aldy adamdargha  toldy da  ketti. Qasymdaghylarda da dәl menikindey  tauarlar  tolyp  túrsa da  olargha  tipti kóz de salmaydy.  Eshqayda  búrylmay, bәri maghan  kelip  jatyr. Sýt pisirimdey  uaqyttyn  ishinde  synyq  sirinkege deyin  satyp bitirip, shyrt-shyrt týkirip  syrtqa shyqtym. O, qúdiret! Aynalada  bir de bir adam  joq. Beyne bir  menin  tauarymnyn  satylyp  bituin  kýtip,  sosyn  úshyp ketken  syqyldy.

Keyinnen oilaymyn, sonyng barlyghy  mening niyetime razy bolghan Atanyng shapaghaty bolar dep. Kóp  keshikpey perzenthanagha týsken joldasym jenildendi. Jaryq  dýniyege  ay men kýndey qyz balany әkeldi.Atyn apasy Gýlimge úqsatyp  Gýlnúr dep  qoydym. Sol Gýlnúrym  qazir 9-shy  synypta oqidy. Qazaqsha, oryssha, aghylshynsha  taza oqyp, taza  jazady.  Kompiuterdi qazirgilerdin  tilimen  aitsaq, «shemeshkidey  shaghady». Keste toqyp, suret salady. Songhy kezderi kórsetpey óleng jazyp jýrgenin bayqaymyn. Qúran sýrelerin  oqyghanda jaghandy ústaysyn.

... Beket Atagha bara jatyp joldan Atanyng ústazy Shopan Atanyn  basyna  ziarat  ettik. Jer asty meshitine er adamdar bólek, әiel adamdar bólek kirgen edik. Sonda 15 shaqty әielding ishinen  dúrys  qúran  oqityn  adam  tabylmay, ol kezde  әli kishkentay   Gýlimim men Gýlnúrym kezek-kezek qúran  oqyp, sauapty  is  jasaghan. Búny da Allanyn  qúdireti, Atanyn  shapaghaty dep  esepteymin.

         Sonymen, «Atanyng basyna  baramyn» dep  niyet  etkenimmen,   birer  jylday  reti  kelmey-aq qoydy. Qazaq dese ózimizge tiyedi. Sәl qarynymyz  toyynyp, uayym-qayghymyz azaysa,  qúdayymyzdy  úmytyp  ketemiz.Kerjalqaulyghymyz ben ómirde  bitip bolmaytyn  «kýnde ertenimiz»  taghy bar. Sonyng kesiri bolar, sharuam  qaytadan  qisaya  bastady. Saudasy  jaqsy dep, «Rahat» bazaryna  oryn  auystyrghanymmen de isim  ilgeri jyljymady.  Ósitip, del-sal bolyp jýrgenimde týsting mezgili boluy kerek, qúlaghyma « uәde, uәde!» degen maghynada  emis-emis dauys  estilgendey  boldy. Múnyng teginnen tegin emestigi sanama endi jetip, azyn aulaq tiyn-tebenimdi qaltama bastym da, jolgha shyqtym. Áueli Shopan Atanyn, sosyn Oghylandygha, Beket Atanyng basyna baryp ziarat  ettim. Manghystaudaghy 362 әuliyege arnap  qúran  baghyshtadym. Artynan ýsh jyl  qatarynan bala- shaghamdy ilestirip  Beket Atanyn  basyna  bardyq. Mine, sol kezden  bastap bizdin  shanyraqtyn  týtini týzu  úsha  bastady.  Eshqanday kepildik dýniye-mýlkimizding joqtyghyna  qaramastan bankten qaryz  alyp,  qalanyng qaq  ortasynan  әueli shaghyndau  ýy satyp  aldyq. Sәl sharuamyz  týzelgesin,  eski  ýidi búzyp, kelgen  qonaghymyzdy  úyalmay  qarsy  alatynday  jana  ýy túrghyzdyq. Ózim mamandyghym  boyynsha júmysqa ornalastym. Ynqyl-synqyl  auruymyzdan  aiyghyp, joqshylyqtyng jauar búlty  auylymyzdan  aulaqtap  óte  bastady. Bir  tiyn tapsaq ta qayyrly,  berekeli  bolatyn  boldy. Eng bastysy, әueli Allanyn, sosyn Beket Atanyn  arqasynda  dýnie baylyghy emes, iman baylyghyn jighan adamnyng abyroyy  asqaqtaytynyna anyq kózim  jetti.

Jogharyda aityp óttim, «Atanyng basyna ýsh jyl qatyrynan bardyq» dep. Aragha eki jyl salyp taghy da jol týsti. Búl joly qyzym Gýlimning «Beket Ata qayta-qayta týsime enip jýr. Baryp qaytalyqshy» degen sózi týrtki boldy.  Sabaqty iyne sәtimen degen, sәrsebining sәtti kýni  jolgha shyqtyq. Biz   siyaqtylar tipti kóp eken. Bir atanyng balasynday, qau-qaulasyp Oghylandygha qalay kelip qalghanymyzdy bayqamay da qaldyq.

Shirkin, Manghystau elining azamattary-ay! Poyyzdan týsken qara qúrym eldi  qyryq jyl kórmegen qúdalarynan beter qúrmettep, shauyp jýr. Bәrining astynda bir-bir temir túlpar. Eshqanday artyq әngime, talas-tartys estilmeydi. Bizding Atyraudaghyday biri sómkene jabysyp, ekinshisi qonyshynnan basyp, ýshinshisi jolaushy ekendigindi paydalanyp  aspandaghy aidyng baghasyn súrap túrghan joq. Jolaqylary da qymbat emes. Bergenine razy. Keybireuler aityp jýrgendey, úr da jyq, aqkóz adaydyng tentek jigitterining әperbaqandyghynyng iyisi de sezilmeydi. Shetinen biyazy. IYnening kózinen týie ótkizgendey epti.

Kәduәlgi әdetimizben juynyp-shayynyp, shәi-suymyzdy iship alghannan   keyin biyik taudyng bókterindegi Atanyng qabiri ornalasqan jer asty meshitine  barugha jinaldyq. Atyraudan shygharda sol kezdegi oblystyq sottyng tóraghasy Jaqsylyq Alanovtyng syigha bergen japonnnyng sandyq fotoapparatyn ózimmen birge ala shyqqam. Maqsatym - sapar barysynan, Atanang jatqan jerinen estelik  suretter týsirip, kezegi kelgende gazet-jornaldargha jariyalau bolatyn.

Negizi suretke týsiruge bolmaydy eken. Mening aldymda kelgen respublika dengeyindegi  ýlken bir basshylar jer asty meshitine barghan  kezde rúqsatsyz foto, beynekameragha  týsiripti. Joghary kóterilgen song kóreyin dep qarasa, birde-bir suret saqtalmaghan. Kassetada tek qana aq jolaq syzyqtar ghana qalypty. Osyny aityp, eskertken meshit shyraqshysy «Men rúqsat bereyin. Biraq Atanyng qalay qaraytynyn bilmeymin» dep mәn-jaydy týsindirdi.

Azdap dindarlyghym bar. Onyng ýstine niyetim týzu. Sonymdy maldanyp «sensasiyalyq suretter týsirem»  degen oiymnyng aghattyq  ekendigine kóp keshikpey kózim jetti. Kýni boyy aqausyz júmys jasap túrghan kameram jer asty meshitine týsken kezde  melshiydi de qaldy. Bylay shúqyladym, bylay shúqyladym, eshtene ónetin emes. Aqyr sonynda baryp ekrangha «batareyasy otyrghan» degen jazu shyqty. «E, onyng jarasy jenil ghoy» dep, qaytadan joghary kóterilip, zaryadtap aldym. Tekserip kóreyin dep ainalamdy týsirip edim, tamasha! Minsiz júmys jasap túr. Quanghannan  tik qúlamalary mol, úzyn sonar  tau jolyn әp sәtte artqa tastap jer asty meshitine qalay tez kelip qalghanymdy ózimde bayqamay qaldym. Amal ne,  fotoapparatym taghy istemey túryp aldy. Sonda baryp әueli Atanyng rúqsatyn aluym kerek ekendigi esime týsti. Ata jatqan qabirding túsyna jaqyndap, bilgen dúghalarymdy oqyp, rúqsat súradym. Sol sol-aq eken, qolymdaghy  fotokameram beyne bir qatty soqqydan qúlaghan adamnyn  birazdan keyin esin jighan kezde silkingeni sekildi óz-ózinen oqys qozghalyp ketti. Qapelimde shoshyp ketken men  «bissimallany» birneshe qaytalap, oimaqshalaryn basyp kórsem, apparatym esh aqausyz júmys jasap túr.  Dәl sol kezde  mynau jalghan dýniyede dәl mendey baqytty adam bolmaghan shyghar dep oilaymyn. Armansyz-aq týsirdim. Quanyshymda shek joq.

Saparymyz sәtti bolyp elge oralghasyn  ýige  kisi kelse boldy týsirgen suretterimdi kórsetetin   әdet taptym. Kezekti bir qonaqtargha  maqtanayyn dep noutbogimdi ashyp kórsem, birde-bir suret joq. Atana  naghilet, qaydan kirgeni belgisiz, bәrin virus jalmap ketipti. Ókirip jylayyn desem, qasymdaghy kisilerdin úyat. Jylamayyn desem, qanshama jyl itshilep jýrip jinaghan enbegim bir kýnde, bir sәtte esh boldy. Qúrysynshy, basqasy eshtene emes, Atanyng suretterin aitsanshy. Seng soqqan balyqtay esengirep qalghan men sәlden song esimdi jinap aldym. Bolghan oqighagha senerimdi de senbesimdi de bilmey ishtey «iya, Beket Ata!»dep noutbogimdi  qaytadan qostym. O Qúdiret,monitory jypylyq-jypylyq etti de, ekrangha  Atanyng jerasty meshitinen týsirgen suretterim atyp shyqty. Basqa suretter joq. Tek qana jerasty  meshitinen týsirgen suretter.

Býkil týrki әleminin  piri atanyp  otyrghan Beket Ata turaly óz basyma qatysty jaytardy, sol joly týsirgen suretterimdi oitolghatu ýshin oqyrmandarymyzdyng nazaryna úsynudy jón kórdim.

Boranbay Ghaliyev,

Atyrau oblystyq sotynyng baspasóz hatshysy.

Abai.kz