©voxpopuli.kz foto

Qazaqtyng tegi qalay jazyluy kerek? Shynyn aitqanda, osy mәselemen basyn auyrtyp jýrgen qarakózder az. Qanshama aitylyp, jazylyp jýrgenimen, últtyq ereksheligimizdi aiqyndaytyn osy bir mәselege qandastarymyz jete nazar audarmay-aq keledi.

Elbasy Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq, yaghny 1996 jyldyng 2 sәuirinde «Últy qazaq azamattardyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty mәselelerdi bekitu tәrtibi turaly» Jarlyghyn shyghardy. Keudelerinde namysy bar qazaqtar aty-jónderin sol kezderi-aq últtyq ereksheligimiz boyynsha ózgertip aldy. Al kópshiligimiz әli sol oryssha búrmalanghan tegimizben jýrmiz. Elbasy әdilet departamentterine naqty tapsyrma berip, onyng oryndaluyn talap etpese, ózdiginen nasihat jýrgizeyin dep jatqan qúzyrly organdar kórinbeydi. Mysaly, osy joldardyng avtory búdan biraz uaqyt búryn atalmysh mәselemen oblystyq әdilet departamentining AHAT bólimine barghanda, ondaghy qyzmetkerlerding biri qújatyn ózgertken adam bolashaqta zeynetke rәsimdelgende jәne taghy basqa da jaghdaylarda ýlken «problemagha» tap bolatynyn aityp, keri qayyryp jiberdi. Olardyng osylaysha taghy qansha adamdy «rayynan qaytarghanyn» kim bilsin?..Osy maqalany jazbas búryn, biraz adammen súhbattasyp kórgem, olardyng kóbi múnday Jarlyqtyng bar ekendiginen habarsyz bolyp shyqty. Osy әngimeden keyin tegi oryssha búrmalanyp ketken birqatar adam qújattaryn qazaqshalaugha qyzyghushylyq tanytty. Ókinishke oray, olar osy mәselemen qayda baru kerektigin, kimge jolyghatyndaryn bilmeydi eken. Qújatty últtyq dәstýrge baylanysty ózgertu mәselesimen oblystyq IID Kóshi- qon polisiyasy basqarmasynyng qyzmetkerleri ainalysady.

Byltyr 2487 adam tegin ózgertipti

IID kóshi-qon polisiyasy basqarmasy bastyghynyng orynbasary Mendiqyz Otarova men atalmysh basqarmanyng halyqty qújattandyru jәne tirkeu bólimshesining basshysy Áliya Mәmbetova bizdi eng aldymen azamattardyng tegin últtyq dәstýrge say ózgertu jónindegi Elbasynyng 1996 jylghy 2 sәuirinde shyqqan Jarlyghymen tanystyrdy.

— Tegin últtyq dәstýr boyynsha kóbinese jastar ózgertude,— deydi Áliya Qúrmanghazyqyzy.— Olardyng kóbisi 16 jasqa kelip, alghash ret tólqújat alghanda tegin qazaqy dәstýrde jazghyzyp alady. Olardyng birqatary familiyasynyng ornyna әkesining atyna úly, qyzy degendi qosyp jazdyrsa, endi bir bóligi tegining negizgi bóligine eshqanday jalghau qospaydy. Mysaly, Arman Múrat degen siyaqty. Tegin qazaqylandyru uaqyt ótken sayyn kóbeyip keledi. Tek ótken jyldyng ózinde barlyq sanat boyynsha tegin ózgertkenderding sany 2487-ni qúrady. Al, biylghy alty aida 610 adam tegin últtyq dәstýrge say ózgertti. Bir eskerte ketetin jәit, biz qújatty oblystyq Ádilet departamentining AHAT jәne apostili qoi qyzmetin úiymdastyru bólimining anyqtamalyq derekterine sýiene otyryp, janghyrtamyz. Mysaly, qújatta Muldir Muratovna Djumabaeva dep kórsetilgen bolsa, biz ony jogharydaghy Elbasynyng Jarlyghyna sýiene otyryp, Móldir Múratqyzy Júmabay dep últtyq ereksheligimizge sәikes ózgertip bere alamyz. Al eger Móldir qújatynan familiyasyn alyp tastap, tek әkesi men ózining atyn eshqanday jalghausyz qaldyrudy ótinse, mysaly, tólqújatyn «Móldir Múrat» dep alghysy kelse, onda oghan AHAT qyzmetine jýginuge tura keledi. Sebebi búl rette Móldir qújatyn tek últtyq dәstýrge sәikes ózgertip qana qoymaydy, sonymen qatar ol ózining Júmabaeva degen familiya-syn mýldem alyp tastap, tegin «Múrat» dep janartyp jazudy ótinip túr. Múnday jaghdayda azamattar AHAT bólimine baryp jolyghulary tiyis.

Al endi júrttyng «Tegimizdi ózgertsek, qújatymyzdyng bәrin ózgertu kerek. Ertengi kýni zeynetke shyqqanda da ózimning sol adam ekenimdi dәleldey almay qalamyn» dep ýreylenui bekershilik. Sebebi bizding mekeme qújatyn últtyq dәstýrge say ózgertken adamdargha sony rastaytyn qosymsha qújat beredi. Búl — «Elbasynyng 1996 jylghy 2 sәuirinde shyqqan Jarlyghyna sәikes osy azamattyng tegi әkesining atyna ózgertildi» degen jazuy bar anyqtama. Búl anyqtama qosymsha qújat retinde tegin ózgertken adamgha qay-qay jerde de paydagha asady. Zeynetkerlikke shyghatyn kezde qújaty boyynsha týitkildi mәselege tap bolyp jatsa, tegin ózgertken adamdar tiyisti oryndardan osynday anyqtama alyp, talap etken adamgha aparyp berui kerek, sonda barlyq mәsele sheshiledi. Azamattar basqa jerlerge de osynday anyqtamany aparyp, belgili bir qújattyn, mysaly, diplomnyng nemese ýi-jaydyng iyesi ózi ekendigin dәleldeuine bolady. Sonday-aq qazaq әripteri shetelge shyqqanda qiynshylyq tughyzbay ma degen kýdikten de arylghan jón. Sebebi tólqújat iyesining aty-jóni aghylshynsha transkripsiyamen jazylady. Qysqasy, tólqújatyn últtyq dәstýrge sәikes janalaymyn deu-shilerge kedergi joq. Ol ýshin azamattar halyqqa qyzmet etu ortalyghyndaghy bizding qyzmetkerimizge jolyghyp ótinishin tapsyruy tiyis, — dep Áliya Mәmbetova bizge qújat auystyru jóninde osylay aqparat berdi.

Ótinishti internet arqyly da beruge bolady

Ádilet departamentining AHAT jәne apostili qoi qyzmetin úiymdastyru bólimining basshysy Gýljamal Lúqpan qújatty ózgertu ýderimi jóninde bylay deydi:

— Respublika aumaghynda Qazaqstan Respublikasynyng «Neke (erli-zayyptylyq) jәne otbasy turaly» kodeksimen әdilet organdarynda tirkeluge jatatyn akt jazbanyng jeti týri belgilengen. Olar: tuu, әkelikti anyqtau, neke qiidy tirkeu, nekeni búzu, bala asyrap alu, atyn, әkesining atyn, tegin auystyru jәne qaytys bolu. Atyn, әkesining atyn, tegin auystyrudy memlekettik tirkeu 16 jasqa tolghan QR azamattarynyng jeke ótinishi boyynsha jýrgiziledi. Ótinish berushining últtyq dәstýrlerge baylanysty әkesining nemese atasynyng aty boyynsha tekte bolghysy kelui Kodeksting 257-baby 11-tarmaghyna sәikes tegin auystyrugha rúqsat beriletin dәleldi sebepterding biri bolyp sanalady. 2013 jyly oblystaghy әdilet organdarynda últtyq dәstýrlerge baylanysty atyn, tegin auystyru turaly barlyghy 47 akt jazbasy tirkelse, biyl alghashqy jarty jyldyqta olardyng sany 23-ti qúrady.

Últtyq dәstýrge baylanysty tegin auystyru turaly ótinish azamattyng túrghylyqty jeri boyynsha beriledi. Sonymen qatar, internet arqyly aryz beruge de mýmkindik bar. Aryzdar elektrondy Ýkimet portalynda www.e.gov.kz. arqyly toltyrylady. Elektrondyq qyzmet tek elektrondyq sandyq qoltanbalary bar Qazaqstan Respublikasynyng azamattaryna ghana kórsetiledi.

Tegin ózgertkenderge kedergi joq

«Zeynetaqy tóleu jónindegi memlekettik ortalyghynyng Batys Qazaqstan oblystyq filialy» RMQK-nyng diyrektory Asqar Qojymov ta qújatyn últtyq dәstýrge say ózgertken azamattarda zeynetke rәsimdelgende, eshqanday kedergi bolmaytynyn aitady.

— Talay adam aty-jónin, tegin ózgertip, jana qújatqa ie bolyp jatqan joq pa? Men óz basym osy jaghdaygha baylanysty týitkildi mәseleler tuyndady degendi estigen emespin jәne onday jaghdayat bizde tirkelgen joq. Qújatyn ózgertken azamattardyng «Tegimdi ózgertemin dep jýrip, jinaqtaghy qarjymdy joghaltyp almaymyn ba?» dep ýreylenui dúrys emes. Aty-jónin, tegin ózgertkenimen, olardyng jinaghy eshqayda ketpeydi. Ár adamnyng zeynetaqy jinaghy óz shotynda saqtalady. Búryn әrbir azamattyng әleumettik kody (SIYK) degen boldy, qazir ony IIYN-men auystyrdy. Osy IIN arqyly adam tegin qalay ózgertse de bolady. Zeynetke rәsimdelu barysynda IIN arqyly azamattyng zeynetaqy jinaghy bir shotqa jinalady. Mynanday jaghday da boluy mýmkin. Mysaly, keyde bir adamnyng aty-jóni әr júmys ornynda әr týrli jazylatyn jaghday da kezdesedi. Ol bir jerde Myrzaghaliyev bolsa, ekinshi bir júmys ornynda Múrzaghaliyev, al ýshinshi bir jerde Murzagaliyev dep jazyluy mýmkin. Nemese qyz kezinde Jalghasova dep jazylyp, kýieuge shyqqasyn Niyetqaliyeva bolyp ózgertedi. Jәne onyng jinaghy әr týrli shotta boluy mýmkin. Múnday jaghdayda ol adam IIYN-y arqyly anyqtalady. Tegin ózgertken adamdar bizge kelip, zeynetaqy jarnasyn bir shotqa jinaqtap beruimizdi súrap, ótinish jazady. Onyng ótinishine sәikes bir shotqa jinaqtalghan jinaghy odan әri birynghay zeynetaqy qoryna audarylyp, sol ortalyqta saqtalady.

Taghy bir aita ketetin jәit, janaghyday әr týrli jazylghan familiyamen jýrgen adamda týitkildi jaghday tuyndasa, onda ol songhy júmys ornyna baryp, aty-jóninin, tegining ózgergenin anyqtaytyn qújatqa mórin soqtyryp әkeledi. Eger ol mekeme týrli jaghdaygha baylanysty jabylyp qalsa, onda múnday anyqtamany múraghat (arhiyv) bólimi arqyly aluyna bolady. Al eger onyng tegin anyqtaytyn qújat múraghat bóliminde de bolmaghan jaghdayda, onda ol azamatqa tegin sot arqyly dәleldeuge tura keledi. Búl aityp otyrghan jaghday tólqújatyn últtyq dәstýrge say ózgertken adamdargha qatysty emes. Elbasy Jarlyghy negizinde tegin ózgertken adamdargha esh jerde kedergi bolmauy tiyis.

Qazaq ekenimizdi birden tanityn bolsa…

Qazirgi tanda kópshiligimiz tegimizge orystyng -ev, -ovyn, -iyn, -inasyn (mysaly, Júmabaev, Ghabdullina) qosyp jýrgenimizben, qújattaryn últtyq erekshelikke sәikes janghyrtqan azamattar tegin týrlishe jazghyzyp alyp jýr. Mysaly, olardyng keybiri tegine «úly, qyzy» degendi qosyp, Múratúly, Maratqyzy bolyp jýrse, endi birqatar azamattar qújatyna óz atyn jәne әkesining atyn esh jalghausyz, mysaly, Gýlnar Talapqaly dep jazghyzghan. Búdan basqa әkesining atyna «tegi», «әuleti», «nemeresi», «kelini» degen sózderdi qosyp jazdyratyndar da bar. Mysaly, Temirbektegi, Sabyr әuleti, Núrghaly nemeresi, Samat kelini degen siyaqty. Búdan basqa óz atyna ata-baba sózderin qosyp nemese ruyn, tughan jerin, tipti kýieui men ózining tegin qatar tirkeytinder de bar.

Al, taghy bireuler qazaqshany da, orysshany da qoyyp, parsylardyng stiylimen tegine «iy» әrpin qosyp, Ásem Hanafi, Talghat Sanaty dep «modnyi» familiya jasap alsa, qaysybiri Qanat Myrza-ghali, Gýlden Bek-Áli dep ózgelerden erekshelengisi keledi. Songhy kezderi baspasóz betterinde Qanattyn Maraty, Dýkenbaydyng Gýljanaty dep әkesining atyna –nyn, -nin, -tyn, -ting jalghaularyn qosyp jazatyndar da kezdesip qalyp jýr.

Osyghan oray, kópshilikting pikiri de әr týrli. Osy taqyrypta әngimeleskende, tanystarymnyng kóbi tegimizdi birynghaygha kóshirip, armyan, gruzinder sekildi qazaq últynan ekenindi birden tanytatyn núsqagha kóshu kerek degen pikir aitty. Qalay bolghanda da tegimizdi týzeu mәselesimen ainalysatyn uaqyt jetti. Búl júmysqa qúzyrly organdar qashan kiriser eken? Búlay dep otyrghan sebebim, júrttyng qújattaryn jappay auystyryp, tegin qazaqylandyru ýshin Ýkimet tarapynan pәrmendi núsqau kerek siyaqty. Áytpese, Elbasymyz «Últy qazaq azamattardyng tegi men әkesining atyn jazugha baylanysty mәselelerdi bekitu tәrtibi turaly» Jarlyghyn búdan 18 jyl búryn shygharyp tastaghan joq pa? Sonymen, qújatymyzdaghy oryssha búrmalanghan tegimiz qashan dúrystalady eken?..

Aysha Ótepaliy

http://alashainasy.kz/

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Tegindi qashan qazaqylandyrasyn, bauyrym?!