II

Qazir qazaqy sózding dәmi ketuine tilding damuymen qatar jýrip otyrghan onyng qasandanuy da әser etude. Túrmys janaryp, el janghyrghan sayyn sózdik qorymyz jana sózdermen tolassyz tolyghuda. Onyng kóbin óz qorymyzdan alyp, sózden sóz jasaugha әreket etudemiz. Ol da jemissiz emes. Biraz sózdi shetten alyp, audarmay paydalanugha mәjbýrmiz. Jana kәsip týrleri payda boldy, jana qatynastar qalyptasty. Sonyng bәri jana sózderdi qajet etude. Múndayda erteden kәsiptik sanagha beyim elderding tili algha shyghady da, mәdeny uyzgha bay qazaq tili kәsiby salagha birden beyimdele almay, uaqyttan útylady. Sondyqtan da qazaq tili әli kýnge audarma til dengeyinde qalyp otyr.

Al audarmanyng óz qiyndyqtary úshan-teniz. Audarylmaytyn úghymdar men qaytalanbas qoldanystar kez kelgen tilde bolady. Qyzuyn keltirip, kórigin baptap kýtip otyrugha keletin zaman emes, sondyqtan asyghystyqpen tildi iyemin den syndyryp jatqan jaghdaylar da az bolmaydy. Babyn bilmegen son, baptanugha jaghday jasalmaghan son, ókinishti saldar kóp bolady. Oilanugha ýlgermeu qazir shekten tys kóp kezdesedi. Mysaly, qazir ne kóp, joba kóp. Audarmashylardy andap qarasanyz, «jobany bireu jasamaydy, joba bireumen jasalady». Yaghny «búl jobany mynaday mekeme jasady» demeydi, «búl joba mynaday mekememen jasaldy» deydi. Adam qolymen jasalghan emes, ózimen ózi jýzege asyp jatqan ýderis sekildi sóileydi. Orysshadan oisyz audarudyng saldary osy. «Kompiuterim synyp qaldy» deydi bizding auyl qazaghynan-aq shyqqan әriptesimiz. Synyp qalatyn oiynshyq emesin, mashina ataulynyng tek búzylatynyn oidan shygharyp ýlgergen. Búl da audarmanyng әlegi. Ótkende ghana teledidardan: «Tiridey kezekte túrmyn» deydi bireu. «Jivaya ocheredti» audarghan týri. «Kvartira sheship túramyz» degen sózdi alghash estigende mýlde týsinbegenmin. Sóitsem, pәter jaldap túratynyn aitqan eken ghoy.

Al endi audarma enbekterdi kórsen, qiyanattyng talay týrine kuә bolasyn. Alysqa barmay-aq kәsiby izdenisterim barysynda kezikken mysaldardy keltireyin. Qazir din salasyna qatysty kitaptardyng kópshiligi basqa tilderden audarylady. Qay tilden audarylghany sóz saptauynan-aq kórinip túrady. Jaqynda týriksheden audarylghan bir kitaptyng tiline týsinbey sarsang boldym. Stilidik qateden ayaq alyp jýrgisiz, sóilemder dúrys qúrylmaghan, oy ayaqtalmaghan, qazaq tiline jat sóz tirkesteri qalay bolsa solay qoldanylghan. Mysaly: «Mýminning ruhyna naqysh bolady», «qate joldargha joldanbaydy», «qatarlardan ýirenilgen», «әsem týsingen», «qiyamet shaqyrushy», «tәbligh etushi», «ýsuәtýn hasәnә» sekildi qay tilde ekeni belgisiz sózdermen jalghasyp kete beredi. Diny úghymdar, jer-su attary, jalqy esimder qazaq tiline audarylmay, týrik tilindegi aitylu mәnerimen berilgen әri qate jazylghan. Múnday dýniyeler diny mazmúndaghy әdebiyetting sapasy men senimdiligin tómendetkeni bylay túrsyn, oqyrmandy sarsang etedi. Týsingisi kelgen oqyrman eriksiz sanasymen qosa tilin búrmalap, sol kitapqa beyimdeluge mәjbýr bolady. Sóite-sóite qatarymyzdan esti, oily, talghamdy oqyrman joghalady.

Sana iyilgish emes, sergek boluy qajet. Kóringenning qalybyna qúiyla berse, eldik sanadan ne qalady?

Al endi jaqynda «On bir aidyng súltany – Ramazan» degen kitap qolyma týsti. Avtory aidy aspangha bir-aq shygharyp, ramazandy on eki aidyng emes, on bir aidyng súltany dep sanaudy jón kóripti. Sonda ghasyrlar boyy «Súltany on eki aidyng – Ramazan» dep jyrlap kelgen qazaq ainaldyrghan on eki aidy dúrystap sanay almaghany ma?! Bir toptyng ishinen bireudi súltan dep tanyr bolsan, ony syrtyna qoyyp eseptemeysing ghoy. Óz ishinen shyqpasa, ol solardyng súltany bolyp qalay sanalmaq! Osylay qarapayym qazaqy qisyny joq adamdar da qazaqsha kitap jazyp nemese audaryp, ózin eshkimnen kem sezinbey jýrip jatyr. IYә, tilining mýkistigin, oiynyng qisynsyzdyghyn, sóileu mәdeniyetining joqtyghyn kemshilik dep sanamay, soghan eti ýirengen, qalypty jaghday dep úghynghan tútastay qogham qalyptasyp keledi!

Birli-jarym bolsa bilinbes edi, sózge degen jauapsyzdyq jappay beleng alyp bara jatqan son, elding erteni ne bolaryna eriksiz alandaysyn. Qorlaugha qiyatynday til me edi qazaq tili! Joghalugha qiyatynday últ pa edi qazaq últy!

Osy jerde sheginis jasap aita keteyin, qanday kemdigi kóp últ bolsaq ta, bizding qazaqtay jany jaysan, oiy taza, qiyaly úshqyr, sezimi súlu halyq dýniyede joq! Bir ghana mysal – Utopiya iydeyasyna europalyqtardyng damyghan orta ghasyrlarda, yaghny HV ghasyrda ghana sanasy jetti. Jer betindegi júmaqty arman etken Tomas Mordyng «Utopiya» kitaby, Tommazo Kampanellanyng «Kýn qalasy» enbekteri turaly bәrimiz orta mektep oqulyghynan oqydyq. Al bizding qazaq búdan eki jarym myng jyl búryn ómir sýrgen sonau ghúndardan bastap, «Jerúiyq» iydeyasynyng jeteginde el bolyp keledi!

Óz boyyndaghy barlyq kýsh-jigerdi beybit memleket qúrylysyna baghyttaghysy kelgen ghúndardyng ataqty kósemi Attila (Edil patsha) eshkimmen soghyspau ýshin Altynjal atyn bosatyp qoya beredi. Balasaghún qalasy manynan bau-baqshaly, kýmis hauizdi Shu qalasyn saldyrghan, jau qolymen aiqasta qalyng elding azattyghyn saqtap qalghan Shu batyr da bar kýshin mamyrajay túrmys ýshin júmsaydy. Kóne týrkilerden qalghan «Kók bóri», «Ergene kon» dastandary da – halyqtyng beybit ómirin, abat túrmysyn ansar etken tuyndylar. «Kýltegin» jәne «Bilge qaghan» jazbalaryn da týgel týrkining Jerúiyq mekenindegi baqytty túrmysyn ansau saryny kóktey ótip jatady.

«Jerúiyq» iydeyasyn ghylymy túrghydan әl-Faraby babamyz VII-IH ghasyrlarda-aq ózining «Qayyrymdy qala túrghyndarynyng kózqarasy» atty enbeginde negizdep berdi. Jýsip Balasaghúnnyng «Qútty biliginde» Kýntudy patsha men Aytoldy uәzir basqarghan Jerúiyq memleketting әdeby beynesi somdalghan. Osy ansardy jalghastyrghan qazaq aqyn-jyraulary Asan Qayghydan bastap, ghasyrlar boyy Jerúiyqty ansar etip, jyrgha qosty. Asan Qayghynyng jelmayagha minip, Jerúiyq izdep, jer kezgeni turaly anyz әr qazaqqa mәlim. Osy anyzdargha nazar salsanyz, «Jerúiyq» ansary tek mamyrajay, abat túrmysty ghana emes, imangha, izgilikke, adaldyqqa toly ómirdi ansaudan tughanyn angharasyz. Yaghny «Jerúiyq» iydeyasy – «kýnәsiz meken» iydeyasy.

Jerúiyq – kýnәsiz meken iydeyasyn jasaghan, ony sýigen, oghan sengen, tipti jerúiyqty izdep jabyla kóshken qazaqtan basqa últ dýniyede bolmaghan! Áli de bizding ansarymyz Jerúiyq – kýnәsiz meken! Áli de biz ony últ bolyp armandaymyz, jyrgha qosamyz, anyz etemiz, shyndyqqa ainaldyrghymyz keledi, maqsat etemiz. Astanasynyng tórinen «Jerúiyq» degen sayabaq ashyp, «kýnәsiz meken» iydeyasyna eskertkish ornatqan da osy halyq.

Jerúiyq iydeyasyn jasaghan halyq ólmeui tiyis! Jýreginde jerúiyghy bar әrbir qazaq aqyryna deyin sol iydeyany jasaghan elge, jetkizgen tilge adal boluy tiyis.

Aynúr Ábdirәsilqyzy,

QR Din isteri agenttigi Tóraghasynyng kenesshisi

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

(jalghasy bar)

Abai.kz