I

 «Abai-kz» sayty jaqsy bir dәstýrdi qolgha alyp, klassik qalamgerlerining shygharmalaryn oqyrmangha úsyna bastady. Sonyng ishinde Ábish Kekilbaevtyng ataqty «Hansha dariya hikayasy» povesi bar eken. Kópten beri túshynyp oqityn tuyndylar qolyma týspegen son, «Hansha dariya hikayasyn» izdep otyryp tauyp alghan edim. Biraq povesti sonyndaghy saytty paydalanushylardyng pikirlerin oqyghanda, býgingi oqyrman dengeyining sonshalyqty tómendigine qynjylmasqa lajym qalmady. Kóptegen pikirler alynyp tastalghan, sirә, túrpayy jazylghan dýniyeler bolsa kerek. Qalghan pikirlerding basym bóligi shygharmany synap-mineuge, әrip qatesin tekseruge arnalghan qyjyrtpa sózder eken. Tuyndyny tamsana oqyp, sóz ónerine sýisingen oqyrman joqtyng qasy. Qarghystyng jamany – «Ózing bilme, bilgenning tilin alma» deydi qazaq. Janaghy synsymaq pikirlerdi aitushylar sóz qadirin úghatyn jandar bolsa eken-au. Jazghany qateden kórinbey túra, qalamgerdi kinәlaugha baryn salyp baghypty. Birli-jarym parasatty oqyrman ghana basalqaly sóz aityp, tuyndygha arasha týsipti...

Osyny kórgende nebәri jiyrma jyldyng ainalasynda qalay osynsha qúldyrap ketkenimizge qayran qaldym.

«Qyrqyp túlpar túyaq, qyran qanatty,

Ónsheng dýmshe óner kózin aghartty.

Óz qadirin joghaltqany emes pe,

Qazaq býgin sóz qadirin joghaltty»

dep osydan on bes jyl búryn shyryldaghan edi aqyn Iran-Ghayyp. Kórkem әdebiyet oqylmasa, sóz qadiri joghalatynyn qalamgerler qashannan-aq boljaghan. Tәuelsizdikten keyingi jyldary bir aqyn aghamyzdyn: «Jedel jәrdeming qayda әlgi, Qazaq tiline qan kerek!» dep attandaghany bar edi. Ókinishke qaray, qazaq әdeby tili әli kýnge sol jansaqtau bóliminen shyqqan joq. Sol qansyraghany - qansyraghan.

Birinshi sebep – kitapqúmarlyq atty iygi minezden aiyrylyp qalghanymyz. Onyng sebebin saraptasaq, sonau mektep oqytushylarynan kýy ketken naryqtyq qatynastardyng jana bastalghan kezine baryp tireledi. El qashan esin jiyp, naryqqa beyimdelip bolghansha, «ústaz» degen úlaghatty mamandyqtyng da abyroyy ketip boldy. Bile bilsek, kórkem әdebiyetke qúshtarlyq, kitapqúmarlyq – mekteptegi ústazdar enbegimen tikeley baylanysty dýniye. Abay aitqan jan qúmaryn óz uaqytynda oryndy jerine baghyttamaghan son, ruhany tәrbiyesinde kemdigi kóp tútas bir buyn ósip shyqty. Sanasy ótkinshi qúndylyqtargha boy aldyrghan, qiyaly qanattanbaghan kýii qalyp qoyghan búl buyn da – naryqtyq zamannyng bir qúrbany.

Ekinshi sebep – ashyq aqparat kenistigi tudyrghan aghyl-tegil aqparat aghymynyng kóptigi. Oqyrmannyng óz oiymen onasha qaluyna, qúndylyqtaryn bezbendeuge, talghamyn qalyptastyrugha múrsha bermey túmshalap jatqan telegey-teniz aqparat óz kezeginde orasan zor ruhany bos kenistik qalyptastyruda. IYә, kóp ishindegi jalghyzdyq sekildi, kóp aqparat ishindegi bos kenistik te kózge úryp túrady. Bәri bar, biraq, eshtene joq sekildi kórinetin azyrqanu sodan payda bolady. Qúnsyzdardyng ishinen qúndyny ajyratu tenizden ózge eshbir tamshygha úqsamaytyn tamshyny izdeu sekildi qiyn dýniye. Búl talghamy qalyptaspaghan jas ýshin de, qalyptasqan jasamys ýshin de onay syn emes. Sonymen qatar, kóp aqparat jalyqtyrady әri asylyn jasyghynan ajyratyp otyratyn uaqyt pen qúnttylyq ta kóp adamda joq. Sondyqtan qogham ómirining kóp dengeyinde qolgha týsken aqparatpen qanaghattanu basym. Sóz ónerinde de solay. Basqany bylay qoyghanda, aqyn, jazushy bolugha talaptanyp jýrgen jastarda da izdenis óte tómen. «Jazbaugha mýmkindiging qalmaghan kezde ghana jaz» degen qasiyetti qaghidany kóp jastar qadir túta bermeydi. Olpy-solpy dýniyesin kóregen kózderding synyna salmay, tigisin jatqyzbaghan kýii oqyrmangha oisyz úsyna salady. Al, sóz syrtqa shyghyp, sening erkinnen ketti me, endeshe, ol ózining jaqsyly-jamandy әser etu әreketin bastaydy. Qalyptasqan oqyrmannyng kónilin qaldyryp, qalyptaspaghan sanany sarsang etetin bir qaynauy ishinde qalghan tuyndylar qazir az emes.

Keybir jas jazushylargha mening keyde «jazbay-aq qoyynyzshy» dep jalynghym keledi. Qiiyn tauyp qiyspaghan, ketigin tauyp qalanbaghan, aitar oiyn aita almaghan, oigha alghan beynesin somday almaghan qor bolghan qayran sózderdi kórgende, sol shygharmany oqugha ketken esil uaqytyna ishing ashidy. «Jazbaugha mýmkindiging qalmaghan kezde ghana jaz» degen qaghida ne ýshin qalyptasqan? Aytar oiyn, somdar obrazyng sananda әbden ekshelip, pisip-jetilip, qalyptasyp, sosyn ózine-ózing syimay, jazyp tastaghansha buyrqandyratyn bir kýidi sezinbey túryp, Múqaghaly aitpaqshy, «jalyn jútyp, janyn jep jazbay» túryp, tuyndy tuyndy bolmaq emes. Oghan jetpey shala tuylghan sóz – kórkem sóz emes, kóriksiz sóz. Sózding kiyesinen qorqu kerek. Aytaryng bar bolsa, layyqty pishinine salyp aitu kerek. Mýmkin saghan kól-kósir әngime emes, bir ýzik syr jazghan ynghayly shyghar? Joq qazynany qoparam dep, joq obrazdy somdaymyn dep, shala býlingenshe, kókeyden jaryp shyqqan shaghyn da shymyr shygharmanmen oqyrmangha bir ýzik oy tastasan, bir nәzik sezim syilasan, oilaghanynnyng oryndalghany sol emes pe?

Jas jazushylardyng bәrin shektep sóileuden aulaqpyn. Biraq bel kótermes jýkti iyqqa artpaghan dúrys. Sóz ónerining biyigine de abyroymen kóterilu kerek. Ras, tuma talanttar bolady. Birden qiyngha sermeytin, tandaghan taqyrybyn ondy-soldy alyp shygha alatyn, jan sýisintip jazatyn jastar da bar. Osyndayda talant – taghdyrdyng isi ekenine eriksiz toqtaysyn. Al jay talaptyng bәri talantqa úlasa bermeui mýmkin. Tәjiriybe men izdenisting de bereri az emes. «5 payyz talant, 95 payyz enbekqorlyq qajet» degen sóz tegin aitylmaghan. Sóz derti shyndap mendegen adam onyng dauasyn shyndap izdeui tiyis. Kóp oqu kerek. Tarihyna, tamyryna ýnilu kerek. Ómirdi de, ónerdi de, adamdardy da terenirek tanugha tyrysu kerek. Saptaghan sózinning esti de kórkem boluyn, tórt ayaghyn teng basyp, jorghaday kósilip túruyn qamdaghan jón. Biraq seziming úshqyr, oiyng jýirik, kókey kózing ashyq bolmasa, erteli-kesh enbektenu de layyqty jemis bermeui mýmkin. Esesine sózi týzu, oiy óristi, sanasy sara túlgha bolyp qalyptasasyn. Aqyndyq pen jazushylyqqa kelgende bolam dep, bolmay qalu múng emes, bolmasty boldyram dep bos әurege salynu – mún. Árkimning ózine shaq biyigi bolady. Sony tanyp, soghan qanaghat etken de dúrys. 

Qazaqta sóilegende tilden bal tamyzatyn sheshender az emes. Biraq býgingining sheshenderi jayly qazir kóp aityla da, auyzgha alyna da bermeydi. Qazirgi qazaqta shynayy sheshen joq emes, ony baghalaytyn auditoriya joq.

Qazir búrynghyday qysqa da núsqa sóilep, tauyp aityp, kórkem oy somdaghan túlghalardy emes, sóz mәnisin úqpasa da ondy-soldy sóilep, auyzdygha sóz, ayaqtygha jol bermeytin til men jaghyna sýiengenderdi sheshen dep qabyldau beleng alyp bara jatqan siyaqty. «Sening til baylyghyng bar ghoy» dep jatady bireulerge. «Baqsam, baqa eken» demekshi, sol tili bay degenderdi qarasan, qazaq aitqan «beypil auyz, bos myljyn» bolyp shyghady. Sózge toqtamaytyn, sóz tanymaytyn adamdy sheshen dep sanau da sózdi túshynudan qalyp bara jatqandyqtyng saldary.

Qazir «sheshen tildi» dep kóbirek toy jýrgizetin asabalardy aityp jatady. Shynynda da olardyng arasynda qazaqy sózding qaymaghyn terip jýrip, ýirenip, oryndy jerde aita biletin, tyndaushynyng qúlaq qúryshyn qandyratyn sheshen tildiler bar. Tayau arada memlekettik mekemedegi qyzmetinen asabalyqqa auysyp ketken bir zamandasymdy keziktirdim. Meni quandyrghany – ol toydy tabystyng kózi dep emes, tәrbiyening kózi dep tanidy eken. «Toy da tәrbiyening bir týri ghoy, toy basqaryp jýrip te talaydy tәrbiyeleuge bolady» degen onyng sózine shyn sýisindim. Múnday asaba sóz joq, óz auditoriyasyn tabady. Sebebi, adamnyng niyeti әrbir qylyghynan kórinip túrady ghoy. «Sýier úlyng bolsa, sen sýi, sýisinuge ol jarar» degen taghylymdy tanymnan býgingi qazaq ta alystay qoyghan joq.

Osyndayda keshegi qazaq qoghamynyng tamasha tәrbie instituttarynyng biri bolghan toy da býgin sol manyzyn joghaltpasa eken deysin. «Toy – halyqtyng qazynasy» degendi qazaq beker aitqan joq. «Qazaq osy dýnie men malyndy Ondy-soldy shashu ýshin jinaytyn» demekshi, as pen toygha baryn salatyn qazaq maqtan ýshin, baq ýshin emes, dәstýr jalghastyghy ýshin maly men janyn ayamady. Ol dәstýr – jalpaq júrtqa sauyn aityp, alty alashtyng basyn qosyp jinaytyn, tarihyng kýy bop shertilip, tanymyng jyr bop tógiletin, әdebing әn bolyp shyrqalatyn, talay daudyng týiinin tarqatyp, eldikting ónegesin jalghaytyn, qiyr jaylap, shet qonghan aghayynnyng basyn qosatyn, nebir sheshender syngha týsip, neler esti sóz aitylatyn, aqyndar aitysqa týsip, sóz qadirin sarapqa salatyn, baluandar kýreske shyghyp, erlikting ruhyn kóteretin tútas bir tәrbie mektebi, eldikting sәn-saltanaty edi. Sony sezingen qazaq as pen toydan qalmaghan, «toy degende qu bastardyng domalaytyny» osy izdegeninning bәri tabylatyn tirshilik bazary toy bolghandyqtan edi. Osynday bir ruhtyng jasanghyrap, serpilui ýshin júmsalghan mal-dýniyeni qazaq ysyrap dep emes, bereke dep baghalaghan. Áli de bolsa as pen toy qazaqtyng qargha tamyrly tútastyghyn saqtap kele jatqan ghibrattyng kózi bolyp otyr.

Aynúr Ábdirәsilqyzy,

QR Din isteri agenttigi Tóraghasynyng kenesshisi,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

(jalghasy bar)

Abai.kz