Almaty. 1 mamyr. QazTAG - Qala biyligi Almatynynyng әr týrli alandarynda 1-shi mamyrda 70-ten astam irili-kishili әr týrli sharalar úiymdastyrdy, dep habarlady qala әkimining baspasóz qyzmeti.

«Almatyda Qazaqstan halqynyng birligi kýni atalyp ótilude. Qalanyng barlyq audandarynda etno-mәdeny ortalyqtardyn, estrada әrtisterinin, by újymdarynyn, sonday-aq Almatygha halyq birligi kýnimen qúttyqtaugha arnayy kelgen tuystas elderding әr týrli ókilderining qatysuymen konserttik baghdarlamalar ótip jatyr. Jas almatylyqtar men jastar әr týrli sporttyq jarystarda qatysuda. Úly Otan soghysynyng ardagerleri qalalyqtardyng Jenisting 65 jyldyghyna arnalghan qúttyqtaularyn qabyldap jatyr», - dep habarlady baspasóz qyzmeti.

Qala әkimi Ahmetjan Esimov Abay alanyndaghy merekelik salatanatqa qatysty. Ol qalalyqtargha kónening kózindey bolghan - halyq-tútynu ónerinin, últtyq taghamnyn, kiyim men konserttik nomerlerding ýlgilerin kórsetken  33 etno-mәdeny birlestikting kórmesine bardy.

Almaty. 1 mamyr. QazTAG - Qala biyligi Almatynynyng әr týrli alandarynda 1-shi mamyrda 70-ten astam irili-kishili әr týrli sharalar úiymdastyrdy, dep habarlady qala әkimining baspasóz qyzmeti.

«Almatyda Qazaqstan halqynyng birligi kýni atalyp ótilude. Qalanyng barlyq audandarynda etno-mәdeny ortalyqtardyn, estrada әrtisterinin, by újymdarynyn, sonday-aq Almatygha halyq birligi kýnimen qúttyqtaugha arnayy kelgen tuystas elderding әr týrli ókilderining qatysuymen konserttik baghdarlamalar ótip jatyr. Jas almatylyqtar men jastar әr týrli sporttyq jarystarda qatysuda. Úly Otan soghysynyng ardagerleri qalalyqtardyng Jenisting 65 jyldyghyna arnalghan qúttyqtaularyn qabyldap jatyr», - dep habarlady baspasóz qyzmeti.

Qala әkimi Ahmetjan Esimov Abay alanyndaghy merekelik salatanatqa qatysty. Ol qalalyqtargha kónening kózindey bolghan - halyq-tútynu ónerinin, últtyq taghamnyn, kiyim men konserttik nomerlerding ýlgilerin kórsetken  33 etno-mәdeny birlestikting kórmesine bardy.

Ákim Almatylyqtardy merekemen qúttyqtay otyryp, Qazaqstanda halyqaralyq dengeyde tanylghan mәdeniyetaralyq dialogtyng ózinshe ýlgisi qalyptasqanyn atyp ótti. Etnostar arasyndaghy kelisimdi qamtamasyz etu basymdylyghy Qazaqstannyng damu strategiyasynda kórinis tapqan. «Osynyng arqasynda Qazaqstanda beybitshilik pen ózara týsinistik qalyptasqan. Búl kez kelgen memleketting ekonomikalyq órkendeuining negizgi sharty. Dәl osy faktor kóp jaghdayda Qazaqstannyng EQYÚ-na tóraghalyghyna septigin tiygizdi. Búnyng ózi halyqaralyq qauymdastyqtyng bizding ekonomika men ishki jәne syrtqy sayasattaghy jetistigimizdi moyyndaghanynyng kórinisi», -dep atap kórsetti A. Esimov, dep habarlady baspasóz qyzmeti.

Býginge Almatyda 33 qalalyq jәne 17 respublikalyq etnomәdeny birlestik bar jәne olargha qala әkimdigi tarapynan túraqty týrde qoldau kórsetilip otyr. Qalada 4 últtyq memlekettik teatr bar, 10 últtyq gazet shygharylady, televiydenie 5 tilde, radio 7 tilde habar taratady. Odan basqa, Qazaqstan halqy assambleyasynyng internet-portaly bar. Múnyng barlyghy qalanyng mәdeny әleuetining órkendeuine ýlken ýles qosady.

A. Esimov sonday-aq memleketting etnos aralyq qarym-qatynastaghy júmysynyng manyzdy baghyttarynyng biri tengermeli til sayasatyn jýrgizip otyruy bolghanyn atap ótti. Qazir memlekettik tildi azammattardyng iygeru ýderisi jýrip jatyr.

«Memleket basshysy Qazaqstan halqyna arnaghan joldauynda atap ótkendey, «bizding negizgi maqsatymyz - ol bizding Otanamyz - Tәuelsiz Qazaqstan». Bizding kópúlttan qúrylghan birtútas otbasy bolyp qalyptasqanymyz aidan anyq. Jәne býgin men qalanyng barlyq túrghyndaryn Qazaqstan halqynyng dostyghy men birligi merekesine shyn jýrekten qosh keldinizder degim keledi», - dedi A. Esimov, qazaqstandyqtargha densaulyq, tabys, beybitshilik pen sәttilik tiley otyryp.