Aqyndar aitysynyng býgingi dengeyi qanday? Aytysty shougha ainaldyru ne ýshin qajet? Aytys arqyly dindi nasihattau dúrys pa? t.b. súraqtardyng jauabyn Qazaqstan aitys aqyndary men jyrshy-termeshilerding halyqaralyq odaghynyng tóraghasy Jýrsin Ermannyng súhbatynan oqy alasyzdar. 

- Aytystyng qamqory, damytushysy retinde aitystyng býgingi biyigin qalay baghalaysyz?

-  Aytystyng býgingi biyigin baghalau ýshin onyng tarihyna qarau kerek. Aytalyq, songhy eki ghasyr, ýsh ghasyrda halyqtyng ishinde ómir sýrip kele jatqan óner bolsa, búl toghandaghy su emes, aghyn su, sosyn damymay túra almaydy. Ar jaghyn aitpaghanda, keshegi 80 jyldardyng teledidardaghy aitysy men býgingi 2014 jylghy aitysty salystyrugha da kelmeydi. Aytys degen qalay bolghanda da óleng sóz. Óleng sózding dengeyi mýldem ózgerip ketken, ósip ketken. Osy uaqyttyng ishinde qazaqtyng jazba poeziyasy qalay damysa, aitys óleni de sonshalyq damydy. Qazir intelektualdyq poeziya sahnagha shyqty. Sondyqtan ekeuining arasy jer men kóktey. Mýldem bilimpaz, oishyl jigitterding zamany tudy. Soghan oraylas aitystyng dengeyi de shyrqau biyikke kóterilip ketken.

- Aytysty shou bolyp barady dep jatady, búny aitystyng qúnsyzdanuy dep oilamaysyz ba?

- Aytys turaly keri pikir aitushylar: myna Jýrsin Erman aitysty shougha ainaldyryp jiberdi deytin kórinedi. Men kerisinshe aitamyn. Shougha ainaldyra almay jatyrmyz. Bәrimiz de zamangha layyqtaluymyz kerek qoy. Kórermendi tartqymyz kelse, kórermenning yqylasyn ózimizge búrghymyz kelse, onda aitysqa shou elementteri molyraq enui kerek. Aytysty halyqqa ótkizu ýshin, tauardy da ótkizu ýshin syrtyn әdemi, әsem qapshyqtargha salyp beredi ghoy. Aytys ta shougha ainalu kerek. Keshe ghana ózing kórgen “Óz elinde súltan bol” degen aitysta shoudyng elementterin barynsha kirgizuge tyrystyq. Ústazdardyng qatysuy, olardyng ózderining bagha berui, pikir aituy, aitystyng ýstinde aqyndardyng әn salyp ketui degenning barlyghy aitysty shougha ainaldyrudyng talaptary.

- Býgingi kýnde Sizdi aitystyng tizginústary emes “Aytys janashyry” retinde ataushylar kóp. Búghan ne deysiz? 

- Aytystyng janashyry dep júrt meni býgin ghana oilaghan joq. Otyz jyldan astam aitystyng basy-qasynda jýrmin. Kezinde, osydan onshaqty jyl búryn qazaq mәdeniyetining ýlken abyzdarynyng biri, marqúm akademik Rymghaly Núrghaliyev “Egemen Qazaqstanda” jaryq kórgen maqalasynda da jazghan: « Jýrsin Erman aitysty qalpyna keltirushi Restovator jәne damytushy reformator»,- dep. Osyny býgin aitpaghanda qashan aitysta aitamyz dep jazghan eken. Men qolymnan kelgenshe pesheneme tanylghan osy ónerdi damytugha, janashyr bolugha, úiymdastyrugha mýmkindiginshe at salysyp kele jatyrmyn. Endi tizginin az ústau degen mәselege kelsek ol maghan baylanysty sharua emes. Mening jalqaulyghymnan, bolmasa jigersizdigimnen, ya dandaysyghanymnan aitystan shettep jatqan shoqpyn. Qazirgi jaghday solay jasap jatyr. Myna songhy bir neshe aida men Qazaqstan kóleminde ýlken-ýlken tórt aitys úiymdastyrdym. Bireui nauryzda Jezqazghan ónirining Sәtbaev qalasynda, bireui keshe Astanada ótken Er Jәnibek batyrgha arnalghan aitys. Endi biri Batys Qazaqstan oblysy әkimining qolqasymen jasalghan Oralda ótken “Aq jayyq arman әnimsin” degen ýlken aitys. Bireui keshe ghana 12 shildede Almatyda  ótken “Óz elinde súltan bol” degen sahnagha shygha almay jýrgen jas aityskerler sayysqa týsken aitys. Sonyng bireui ghana Qazaqstan telearnasynan kórsetildi. Onyng ózi bas-ayaghy qyrqylyp kýzelip berildi. Sәtbaevtaghy aitys mýldem basqasha keyipte ótken parodiya týrindegi aitys edi, qanday prinsippen qysqartylady aqyndardyng sózderi, montajdaghanda, qúrastyrghanda qanday logikagha sýienip kesip-pishetinin adam týsinip bolmaydy. Aqynnyng jauaby beriledi, súraghy berilmeydi degen siyaqty. Bir sózding basy bar, ayaghy joq. Búnyng bәri sayasattyng sharuasy dep oilaymyn. Aytysqa «NúrOtan» partiyasy aralasqannan bergi jerde aitys ta, aitys aqyndary da ekige bólinip ketti. Din baghytyn ústanatyn bes-alty aqyn «Núrotan» tuynyng astyna shoghyrlanyp, belsendilik kórsetip, qayta-qayta әr jerde aitys ótkizip jýr. Mening ol aitysqa qatysym joq. Men aitysty erkin óner dep týsinemin.  Qalay bolghanda da biylik pen halyqtyng arasynda kópir boluy tiyis. Halyqtyng jogharygha jetse eken dep otyrghan sózin aityskerler aitugha tiyisti. Al biylikting qalybyna salyp qoyghannan keyin, basyna noqta salyp qoyghannan keyin aitystyng aqyndary da  kibirtiktep eshtene aita almaydy, jyrshygha, búlbúlgha ainalady. Men búghan onsha riza emespin. Sondyqtan Qazaqstan aitys aqyndary men jyrshy-termeshilerining odaghyna(men basqaryp otyrghan, qúrylghanyna ýsh jyl bolghan) barlyq aqyndar jinaluy, aitystyng erkin qalpyn saqtap aitysuy qajet dep esepteymin. Biraq búl biylikke jaqpaydy. Biylikke jaqpaghan song oghan memleketting qolyndaghy elektrondy aqparat qúraldary da onsha oryn bere bermeydi. Odan góri qúlaqqa jaghymdy, joghary jaqqa sýikimdi estiletin aitystardy kóbirek beredi. Sondyqtan mening enbegim esh, túzym sor. Jasaghan aitystarymyz kórinbey jatyr. Maghan, әsirese, ózegime batatyny keshe ghana ótken “Óz elinde súltan bol” degen jas aqyndar aitysqan aitystyng halyqqa taralmauy qinap otyr. Óitkeni ýlken arenagha shyghyp alghan, tanymaly bolyp alghan 15-20 aqyn bar da, shygha almay jýrgen de sonsha aqyn bar eken. Men ony kózim kórip otyr. Solardy elge tanystyra almay jýrmiz. Shamamyz kelgenshe Aitysker.com degen saytqa keshegi shildedegi aitysty birtindep berip jatyrmyz.  Býginge deyin tórt júptyng aitysyn saldyq, qyrqylmaghan kýzelmegen. Aqyn ne aitty sol qalpynda berilip jatyr. Al anau ekinshi jaqtaghy Bekbolat Tileuhan men Múhamedjan Tazabek úiymdastyryp jýrgen «Núr Otannyn» qaramaghyndaghy aitys –  ýy ishinen ýy tigu dep esepteymin. Óitkeni biyl ýshinshi jyl júmys istep otyrghan Aytys aqyndary men jyrshy-termeshilerding halyqaralyq odaghy bar kezde olar taghy da qosymsha tapsyrma berip, dәl osynday ekinshi odaq qúrylyp jatyr. Búl ne ýshin qajet? Búl demek әrkimning jeke basynyng ghana mýddesin kózdegeni. Aytystyng jayyn, halyqtyng qamyn oilaghan emes, bas paydasyn oilaghandardyng әsheyin, qúry beker talaptary. Qazaqty birese shala qazaq, ya orys tildi qazaq dep bólip qoydyq jәne oralman qazaq, osy jerding qazaghy dep bólip qoydyq. Endi dinge baylanysty bólinetin boldyq. Dinshil aqyndar men  basqa aqyndar. Qazaqty endi osylay bólu ghana qaldy ma bizge?! Búl úyat sharua emes pe, osyny keshegi qazaqtyng kóshin bastaghan azamattar osylay jasar ma edi? Endi kelip biz beymaral, tynysh zamanda aqyndardy ekige, aitysty ekige bólip jatyrmyz. Halyqty jiktep otyrmyz. Mening osyghan janym auyrady.

- Qazirgi uaqytta aitys sayasatty aitpasa aitys emes deushiler bar. Siz aitysty damytushysyz. Ózinizdi sayasatkermin dep esepteysiz be?

- Birinshiden aitys sayasatty aitpasa aitys emes dep jýrgen kim ol?! Anau 80 jyldary kommunistik partiyanyng biyligi jýrip túrghan kezde aitys halyqtyng kókeyindegi sózdi aityp, sayasy ýderisterge kóp aralasty. Myna ýlken ýide Kolbin degen myrzanyng qylyshynan qan tamyp túrghan kezde Respublika sarayynda otyrghan aqyndar halyqtyng dilin, tilin, tarihyn, bolashaghyn, aldaghysyn aityp, sayasy mәselelerdi kóp jyrlap halyqtyng yqylasyna bólendi. Qazir ol zaman emes, sayasatsyz da kórkem aitys jasaugha bolady. “Aytys – sózding barymtasy”,- dedi Múhtar Áuezov keshe.  Er Jәnibekting aitysynda Maqsat Aqanov pen Ásem Erejeqyzynyng aitysyn alyp qaranyz. Bir auyz sayasat joq ishinde. Biraq qanday kórkem, qazaqy tereng qaljyndargha toly, oinaqy sózge toly keremet aitys boldy. Sondyqtan aitys tek sayasat emes. Búl sózding oiyny. Sózding boyauy, qazaqy dәstýr-salt. Al endi men sayasatker emespin. Sayasatta sharuam joq. Mening atqaryp jatqan júmysym belgili. Sol atqaryp jatqan júmysymmen-aq qazaq qoghamyna qyzmet atqaryp jatyrmyn, istey beremin  dep oilaymyn.

- Bir kezde Qazaq radiosynda basshylyq qyzmette boldynyz. Bylayghy júrt , sizding kezinizde Qazaq radiosynyng ýni әr qazaqtyng jýregine jete bildi, kóp nәrse aita aldy dep sanaydy. Radiogha qayta kelu oiynyzda bar ma? 

- Mening radiogha qayta kelmeytinim aidan anyq nәrse. Ol ótip ketken dәuir. Biraq ózim tizginin ústaghan ýsh-tórt jyldyng ishinde qazaq radiosy belgili bir biyikke shyqty ghoy dep esepteymin. Óitkeni Radio degen memlekettik organ. Ony qadaghalap otyrghan jogharghy biylik bar. Sonyng ózinde biz ara-arasynan jol tauyp, aitylmaydy-au degen, biraq halyqty qobaljytyp otyrghan mәselelerdi qozghaugha tyrystyq. Biz myna Malovodnyida sayasy mәni bar oqigha bolghan kezde dәl sonyng ishine tilshilerdi jiberip, sol kýnderi efirge shyghardyq. Jogharydan maghan toqpaq týsip jatty. Sen búl mәselelerdi nege aitasyng dep. Qazaq qoghamyn ne tolghandyryp otyr, ruhany ómirde bolsyn, sayasatta bolsyn, әleumettik, ekonomikalyq jaghdayda bolsyn kýrdeli problemalardyng bәrin qozghaugha tyrystyq. Sol ýshin de radiogha ylghy qylqanday jastardy, aitary bar, talantty jastardy jinadyq. Olardyng kóbi әli de efirde júmys istep jatyr. Qazaq radiosy últtyng ýnjariyasy retinde aralaspaytyn mәselesi bolmauy kerek. Soghan baylanysty biz júmys istedik. Al, endi menen keyin kelgen bir diyrektor kóp úzamay-aq maghan jolyghyp, alty aidyng ishinde senderding ómiri estimegen radiolaryndy jasap beremin degen. Sodan men radiony kýnige tyndaymyn. Biz estimegen radio qanday radio ekenin bilmeymin, keri ketu prosesi jýrip jatty. Qazir radiony qosyp qalsanyz últtyng mәselesin kóteretin, ensesin tikteytin, últty úiytatyn habarlar joq. Kerisinshe bir radio oiyn degen shyqty ýlkenmen de, bala-shaghamen de “Alashtyng kósemi bәlenshe qay kýni tughan, mynau әnning avtory kim?”- degen siyaqty tómengi synyp balalaryna qoyylatyn mektep baghdarlamasyndaghy әngimeler efirdi jaulady. Jana ghana estip kele jatyrmyn, jamby atu degen oiyny bar eken, ýp-ýlken adam Dýisәli degen kisige súraq qoyady: “80 jyldardyng ayaghynda aqtalghan bizding qalamgerimiz kim?”, – dep.  Búl degening mekteptegi bala jauabyn aityp beretin saual. “Maghjan Júmabaev pa, Múhtar Áuezov pe, Sabit Múqanov pa?”- deydi, osynday súraq bola ma? “Ol kimge, ne bergen?” – deydi. Últtyng qordalanyp qalghan kýrdeli mәselelerin qozghaudyng ornyna ne bolsa sonymen uaqytty alyp otyrghan radio mening qarynymdy ashyrdy. Keshegi istelgen isting bәrining zaya ketkeni, keri ketip jatqany qynjyltady. Radionyng barmaytyn jeri joq, radionyng birinshi baghdarlamasy 98 % el aumaghyn qamtyp otyr. Shalqar radiosy jýz payyz qazaq tilinde habar beredi. Kýnine 18 saghat. Osyny paydalanyp qazaq últynyng mýddesin qozghaytyn, jas úrpaqty tәrbiyeleytin, oghan aqparat beretin, tanymdyq bilim beretin habarlar jasaudyng ornyna ne bolsa sonymen efirding tolyp jatqanyn jasyrmay aituym kerek býgin.

- Aqyn Jýrsin ne jazyp jýr? 

- Búl qiyn súraq, men qazirge deyin 16-17 kitap shyghardym. Biraq mening aitystaghy tanymalylyghym, aitystyng jýrgizushisi, úiymdastyrushysy retindegi bedelim shygharmashylyghymdy basyp kete beredi. Júrt meni kóbine sol jaghynan tanidy. Mening esimdi bilgennen bergi kәsibim, qúshtarlyghym – әdebiyet, ólen, qara sóz. Al, endi ne jazyp jatyrsyng degen qiyn. Jaqynda ghana eki kitabym jaryq kórdi. Bir kitabym “Gói-gói” dep atalady, búl osyghan deyin jazghan kórkem ocherkter, estelik, esselerim, syn maqalalarym. Bir isti tiyanaqtap qoydym ghoy dep quanyp jýrmin. Ekinshi “Foliant” baspasynan “Asyl ajar” degen tandamaly ólenderimning jinaghy shyqty. Ýlken 20 baspa tabaq. Aqyngha birdeneni josparlap jazugha bolmaydy. Óleng degen ghayyp nәrse, ayaq astynan keledi. Sosyn jazasyn. Jazyp jýrmin. Neni jazasyng degenge jauap bere almaymyn. Ótkeni bayaghy sosializm kezi emes. Sosialistik jarysty jazbaysyn. Ghayyptan Alla Taghala qay sózdi tandayyna salady, sol sózdi jaratasyn. Ol josparlaugha kónbeydi, býgin bir 20 shumaq óleng jazayyn degen jospar bolmaydy. Bes-aq jol jazuyng mýmkin. Songhy jazghan kýrdeli mәselelerimdi aitayyn. Biyl Jezqazghan tabanynda Qazaqtyng ýlken kemengeri, danyshpany, qolbasshysy, әskerbasshysy Ketbúghanyng úrpaqtary Ketbúghany jaryqqa shygharyp, Ketbúgha degen qor qúryp, onyng ómir tarihyn zerttep, istegen isterin zerdelep, “Jezqazghan qalasynda eskertkish ornatamyz. Jalpy Qazaq elinde atyn qaldyramyz. Kýzge qaray ghylymiy-praktikalyq konferensiya jasaymyz, as beremiz”- dep dayyndalyp jatyr. Búl mening bala kezden ósken ortam, qúlaqqa singen әngimem. Ketbúgha keshegi Joshy hannyng qasynda jýrgen, onyng әuelgi atalyghy bolghan, Joshy hannyng balasynyng atalyghy bolghan, qol bastaghan, qalyng naymannyng atasy deuge de, babasy deuge de bolady. Shyqqan tegi kiyeli, basy Iranda qalghan. Sol taqyryp meni tolghandyrdy da “Ketbúgha” degen poemanyng ýzindilerin jazdym. Jazyp jatyrmyn. Keshegi kýni ghana 300 jyldyghy jaqsy atalyp ótilgen Er Jәnibek batyr turaly dýniyeler jazdym. Búl – sýbeli degenderim. Al kýndelikti jazylatyn ólenge tosqauyl joq. Qúdayberli Myrzabek erteng 50-ge kele jatyr. Qazaq aitys ónerindegi ýlken túlgha bolugha tiyis jigit edi. Ishimde ókinish te bar. Bir kezde jyrlap edi:

“Kebisin salar qúlynmyn,

Órtenip halqym ketkende

Ornynda qalar kýlinmin”,- dep jyrlaghan. Kóp ýmit kýtip, sony әlpeshtep jýrushi edim. Asa ýlken biyikterge shygha almay qaldy. Biraq myna Kókshe jerinde, qazaqtyng keshegi han ordasynda otyrghan, qalam ústaghan 4-5 jigitting bireui, biraz tyndyrghan isteri bar. Sonyng toyy kelip qaldy da, soghan arnap óleng jazdym keshe. Osynday dýniyeler tuyp jatyr.

- Aytys dәstýri Qytay qazaqtarynda da jaqsy saqtalghan. Ol jaqtaghy qandastarymyzdyng qazirgi jayy men últtyq ónerdi úlyqtauy jóninde ne aitasyz? 

- Men endi Qytaydaghy qandastarymyzdyng ortasynda bolghan joqpyn. Qansha oqtalsam da bir sәti týspey qala beredi. Shaqyrushylar tabylady da ayaghynda solardyng ózderi joghalyp ketedi. Qytaygha kel, aghayyn-tuystyng dastarhanynan dәm tat degen kisi kóp. Biraq, kózim bar, qúlaghym bar estip, bilip otyrmyn. Ondaghy bauyrlardyng jaghdayynyng auyrlay týskenin de ishim sezedi. Osy ýsh-tórt jyldardyng aldyndaghy aitystarda aqyndarymyz “Qytaydaghy diasporanyng arasynda qazaq mektepterining sany azayyp jatyr, Qytaylandyru sayasaty jýrip jatyr”,- dep aitqan kezde qabyrghamyz qayysty. Múny aitugha bolmaydy dese de aitqyzdyq. Biraq myna biz siyaqty orys tepkisin kórmegen, búghaudyng astynda bolmaghan, tilin, dilin jaqsy saqtaghan bauyrlargha qyzygha da qaraymyz. Endi qazir shekara ashyq. Aralas-qúralas kóp qoy. Kelip jatyr, men Qytaydan oralghan qazaqtardyng kóbisining osy ónerge, ólenge, әdebiyetke qúmar ekenin kórip sýisinemin. Ishte jatqan bir saghynysh bar, syzdau bar. Sonyng әseri shyghar dep oilaymyn, ekining biri aqyn, ýshting biri kýishi bolyp keledi. Olargha qyzyghyp qaraymyz, aitysty dúrys, әdemi damytyp otyr. Qytaydaghy aitystardyng beyne jazbalary kelip jatyr. Qarap jatyrmyz. Ishinde keshegi Jamalqan bastaghan, marqúm Qúrmanbek bastaghan tamasha aqyndardy kórip qyzyqtyq. Qazirgi jastardyng da ayaq alysy jaqsy, biraq sәl qaryn ashyratyn jerleri de bar. Milliardtyng ishinde jýrgennen keyin, milliardtyng sayasaty ústalady. Sodan keyin sózge kóbirek mәn beredi de birin biri jaghasynan jyrtyp aitysu, júlqyp aitysu kishkene qynjyltady. Áytpese ishtegi túnyp túrghan talantyna baylanysty ne bir kórkem aitystar jasaugha mýmkindikteri bar. Endi bolashaqty boljay almaymyz, biraq osy Qytaydan kelgen bauyrlar Qazaqstanda otyrghan halyqqa últtyng mәiegin әkelip jatyr dep oilaymyn. Qazaqylandyrugha ýlken yqpal jasap jatyr. Ol jaqqa da bizding aitystarymyzdyng audio, viydeotaspasy tez barady eken. Jalpy qazaqtyng úiyp otyrghan jeri ghoy. Kerek deseniz ol qazaqtyng atamekeni. Bayaghy ata-babalarymyz jaylaghan jer. Shekaranyng ar jaghynda qalyp qalghany bolmasa qazaqtyng ata qonysy. Sonda otyrghan bauyrlarymyzdyng qazaq últynyng sapasyn, sanyn arttyrugha ýlken ýles qosatynyna kәmil senemin.

-  Qazaqtyng tútas dalasyna at shaptyryp, aqyn shaqyrtsa qamshy saldyrmay shabatyn aqynnan qanshasyn jinaugha boldy?

- Bizding bir belgili jazushymyz songhy otyz jyldyng kóleminde aityspen arpalysyp kele jatyr. “Aytystyng zamany ótti, dombyranyng zamany ótti. Qazir kompiuterding zamany. Nege búl nasihattala beredi, nege búnyng kóshi ilgeri jýre beredi, nege kózge ýnemi týse beredi”,- dep baybalam salumen kele jatyr úyatta bolsa. Soghan baylanysty bir aitys ýstinde bir aqynymyz aitty sol jazushynyng inisi bolyp keletin bir aqyngha: “Ey, ana aghana qoy demeysing be? Nesi bar aitys ta?”- degende anau jaqsy jauap berdi: “Klastaghy balanyng sózin aityp, klassikpin dep jýrgen osy ghana”- dep. Ony aityp otyrghan sebebim qazaqtyng bәri aitysker bolyp ketpeydi. On million qazaqtan ólenge qúmartyp myng bala ghana aitysqa keledi. Qalghan qanshama qazaq basqa sharuamen ainalysyp jatyr. Búl bir aqiqat nәrse. Ekinshiden, myng bala qyzyghady desek sonyng ishinen kóp bolsa jýz bala shyghady sahnagha. Qazir osy Qazaqstandaghy qazaqtyng ishinde kóp bolsa 150 aqyn bar. Ýlkendi-kishili. Olardyng ishinde sahnagha jol tiymey jýrgeni qanshama, keybireui Núrotannyng astyna jinalmasa solargha sahna jabyq dep bir qoyayyq. Keshegi 12 shilde Almatyda ótken aitysqa men sonday jol tiymey jýrgen, bulyghyp jýrgen aqyndardy shaqyrugha tyrystym. Kóp bolsa 25 aqyn shyqty. Sonyng 16-syn qatystyrdyq. Búl kóp sifr emes, biraq Ghabit Mýsirepovting sózi bar: “Últty kórkeytu ýshin 100 talant kóptik etpeydi, 10 talant azdyq etpeydi”,- degen. Osynyng ishinen iriktelip shyqqandary últtyq ónerding tuyn kóterip olja salyp jýr. Búghan qosymsha aitatyn nәrse búl óner әli qamqorlyqqa zәru. Qay jerde mýmkindik bar, mektep ashyp, tәlimgerler ústazdyq jasaghan jerden aqyndar qaulap shyghady. Otyz jyl búryngha qarasang ong kózqaras tanylghan, mektep ashylghan Ontýstik Qazaqstanda 80 jyldary aqyndar qaulap shyqty. Odan Qyzylordada Manap mektebining tónireginde qanday jaqsy aqyndar shyghyp edi. Bolmasa mynau Astana jana boy kótergen kezde aqyndardyng birazy osynda jinaldy da aqyndardyng shoghyry qalyptasty. Birin-biri tәrbiyelep ósip shyghardy. Mysaly, Aqtóbede 7-8 myqty aqyn otyr. Biraq soghan qamqor qolyn sozyp otyrghan joghary biylik joq. Bir aqyndar mektebin ashyp qoysa olar sheberlik synyptaryn ótkizip, bir-birimen aitysyp, bir-birimen tәjiriybe almasyp ózderin ózi tәrbiyelep shyghar edi. Biraq el ishi óner kenishi. Ár jerde bulyghyp ósip kele jatqan talanttar barshylyq qazir.

- Keshe 12 shildede ótken aitys ózgeshe bir ýlken aitys boldy. Jýrsinning qolynan bayaghyda tomaghasyn ýzip týlep úshqan aqyndar kelip jas aqyndargha ústazdyq etti. Jas aqyndar jaspyn demey ýlken sózder aitty. Áttegen-ayy sol aitystyng kórermeni az boldy… Búl Jýrsinning qartayyp qalghany ma?

- Jýrsinning jasyna qatysty sharua emes búl. Búl qazaq qoghamy qazir qanday – sonyng kórinisi. Biz qazaq qoldaghy bar altyndy baghalamaytyn halyqpyz. Ata-babamyz aiyp ketken. Biraq men búnyng bәrin uaqytsha dep esepteymin. Sol aitystaghy 16 jýirikten eng keminde erteng 10 súnghyla aqynnyng shyghatynyna kәmil senemin. Óitkeni sol aitysta ústaz bolyp  otyrghan Bekarys ta, Dauletkerey de 98 jyly men ótkizgen segiz aqyn qatysqan “Super doda” degen aitystan shyqqan aqyndar bolatyn. Búlardyng ishinde de suyrylyp aitys ónerining biyigine shyghatyn aqyndar bolatynyna esh kýmәniniz bolmasyn.

- Aytys aqyndary sizding atynyzdy shyghardy ma, siz aitys aqyndarynyng atyn shyghardynyz ba?

- Búl endi birine biri tyghyz baylanysty sharua. Men atymdy shygharayyn dep búl júmyspen ainalysqan joqpyn. Ózimning tegimde bolghannan keyin, bala kezimde anau Tayjan aqynnyn, Bolman aqynnyng jyr tókken auylynda tuyp óskendikten, jasymnan qúlaghymda óleng singendikten men sol Jezqazghanda jýrip 74 jyly aitysty bastaghanymyn. Teledidardaghy aitysty. Keyin Almatygha kelip mýmkindigim molayghan, qolym úzarghan kezde, respublikalyq teledidardy paydalanyp sondaghy Smaylov siyaqty qanshyl azamattardyng arqasynda, jogharyda otyrghan Ózbegәli Jәnibekov siyaqty azamattardyng arqasynda aitystyng kóshin jýrgizdik qoy. Sol arqyly mening atym shyghyp ketti, mening bir tysqary qabletim emes, әr ýide túrghan kók jәshikting arqasynda. Aytystyng halyqqa tanymaldyghynyng arqasynda mening de jýzim, dauysym halyqqa tanymal boldy. Qazir kóshede jýruge maghan qiyn. Kez kelgen qazaq qolymdy alyp amandasqysy keledi. Osy jaghynan aitys meni kóterdi, men shamam kelgenshe aitystyng kóshin jýrgizuge tyrysyp-aq baqtym. Tyrysyp ta kele jatyrmyn. Men bir qyzyq aitayyn. 92 jyly men teledidardan ketip qaldym. 97 jylgha deyin 5 jyl boyy eshkim aitysty kerek qylghan joq. Eshkim aityspen ainalysqan joq. Betinshe ketti. Ár jerde ghana kishkene aitystar boldy. Al endi qazir 97 jyldan bastap túraqty týrde ainalysqannan bergi jerde bitken iske synshy kóp. Qazaq qarap otyrmaydy. Bes jylda shópting basyn syndyrmaghan qazaqtar endi dayyn aitysqa minshi de synshy da bolyp aldy. Nege búlay, ne alay jasamaysyn. Búl tabighy nәrse dep oilaymyn. Biz qazaq sondaymyz, ózimiz eshtene istemeymiz, bireu birdene istese bir kebisti bir kebiske súghyp, ayaqtan shalyp, sonyng betinen qaghyp otyrugha dayynbyz. Oghan ókinuding dym qajeti joq. Qazaq qoghamy qanday bolsa aitystyng taghdyry da sonday. Mening taghdyrym da aityspen birdey. Birese alay, birese bylay. Sýrinemiz, jyghylamyz, túramyz biraq ilgeri úmtyludan qajymaymyz talmaymyz.

- Aytysta dinning nasihattaluy qanshalyqty dúrys?

- Aytysta arnayy dindi nasihattap jatqan joqpyz. Qoghamdaghy nәrselerding eshqaysysy aitys aqyndarynyng nazarynan tys qalmaydy. Sonyng bireui retinde aqyndardyng tiline tiyek bolyp kele jatqan nәrse – din. Ásirese songhy jyldary uahaptar, sәlәfitter qazaq qoghamyna iritki salyp otyrghany jasyryn emes. Sol mәselege qalay boldy degende de oralyp jatamyz. Endi osy uahapshylar deysiz be, sәlәfshylar deysiz be, qolynda qarajaty mol dep oilaymyn, songhy jyldary solardyng bizding aqyndardyng basyn shyrmay bastaghany aqiqat. Aqsha beru arqyly, úiymdasqan týrde qayta-qayta Mekege aparu arqyly, din taqyrybyna aitys jasau arqyly júmys istep jýrgen azamattar bar. Men olardyng atyn atamay-aq elding bәri biledi. Áriyne ol qanshalyqty dúrys, men týsinbeymin. Bizde Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy mýftiyatymyz bar, men byltyr baspasóz betinde kishkene qattyraq aittym. Bizding ata-babalarymyz ústanghan dәstýrli dinimiz bar, dәstýrli din degeniniz dәstýrmen sinisken din. Ol aqiqattan esh bólek emes. Ábu-hanifa mazhabyn ústanamyz. Dinsiz adam ósir sýrmeydi. Din degen dәrumen, ghalamattyng úly jazushysy Tolstoydyng sózine toqtaytyn bolsaq: «Aqiqatty izdegenderding bәrining taban tireytin jeri – Islam dini.» Dindi, aqiqatty izdeu әrkimning jeke ómirinde ómir baqy jalghasady. Dinge tyiym salugha da bolmaydy. Biraq, myna mýftiyatty aityp otyrghanym sonda otyrghan bәlenbay din oquyn tauysqandar dinning uaghyzymen, nasihatpen, sharighatpen jetkilikti týrde ainalyspaydy. Qadir týni meshitke barsanyz qaydaghy bir bolmaytyn әngimeni aityp otyrady. Dinning nәrin, halyqqa kerek sózin aituy kerek. Baqy ghúmyrda jannattan oryn búiyrsa dep ýmittengen adam, erteng bolatyn súraqqa qinalmay jauap bersem degen adam búl ómirde ayaghyn bayqap basady. Osyny júrtqa úghyndyrugha tiyis mýftiyattyng әlsizdiginen әr týrli sektalar, solardyng soyylyn soqqandar qazaq qoghamyn býldirip jatyr. Aytysta osy aitylady. Aytylmasa aityluy kerek. Búdan da qatty aityluy kerek. Jerine jetkize, jýrekke týsire aityluy kerek.

- Kimge renjiysiz, kimge ýmit artasyz, ókinishiniz nede, Jýrsin halyqtan layyqty qúrmet aldym dep oilaydy ma?

- Adam balasy bolghan song ókinish bolmay túrmaydy. Álemdi alyp oiymen qamtyghan Abaydyng ózi ómirden ókinishpen ótti. Bitire almadym-au, tyndyra almadym-au, qazaq qoghamyn oyata almadym-au, jónge sala almadym-au dep. Osy bәrimizding basymyzdaghy uayym, bәrimizding basymyzdaghy ókinish. Pende retindegi ókinish, jete almay qalghan tús kóp. Ony qazbalaudyng qajeti joq dep oilaymyn. Men Qazaqtan qúrmet tabayyn dep júmys istegenim joq. Allagha shýkir atqarghan qyzmetimning arqasynda qazaq qoghamynda ornym bar. Halyqtyng aldynda abyroyym bar dep esepteymin. Qay-qaysymyz bolsaq ta aqyn retinde, qúrylysshy retinde, etikshi retinde qoldan kelgendi istep, býgingi tәuelsizdigin alyp, tóbesinde kók bayraghy jelbiregen qazaq últynyng últ bolyp úiysuyna ýlesimizdi shamamyz kelgenshe qosa alsaq, odan basqa arman da, maqsat ta, mýdde de, ókinish te joq. Men osy qazaq elining úly el bolatynyna kәmil senemin. Solay emes pe? Azghantay ghana halyqpyz, keshegi repressiya men ashtyq, qughynda qyrylyp qaldyq. Sanymyz azayyp qaldy. Biraq biz qazir jas últ retinde damyp kele jatyrmyz. Osy kezeng qazaq últy ýshin óte bir ghajayyp qyzyq kezen. Biz qazir últ bolyp úiysu ýshin, jahandanudyng júmyrynda ketip qalmau ýshin, qazaq ózining tórt qúbylasyn týgendep, bau-shuyn jinap, kóshin jýiege týsirip kele jatyr. Búl jaghdayda kemshilikter az bolmaydy, әriyne. Biraq sol aqiqatty izdeu, tәuelsizdikti izdeu, halyq bolu jolyndaghy kýresting barlyghy halyqqa paydaly ister. Búrysymyz jolda qalady. Dúrysymyz halyqtyng boyyna sinedi. Mәngilik el degen Preziydentting iydeyasyn halyq onsha týsinip otyrghan joq. Biz ýlken el bolamyz. Ol úly maqsat, keshegi Kýlteginnen beri kele jatqan, Alashordashylardyn, Mústafa Shoqaydyng týpki maqsaty bolghan halyqtyng asyl armany. Osyghan layyq el bola bilsek dep ansaysyn! Basymyzdy taugha-tasqa soghyp, búltalaqtap jatsaq ta aqiqatqa qaray úmtylyp kelemiz. Qazaq ózine tiyesili tarihtaghy layyqty ornyn alatyn bolady.

Halyqqa maghan deyin de menen de oiy biyik, boyy biyik azamattar aityp kele jatyr. Halyqty kinәlaugha bolmaydy. Qazirgi baghytymyz dúrys qoy dep oilaymyn. Izdenis ýstindemiz, el bolyp úiysu ýstindemiz. Halyq degen qúdaydan bir-aq jas kishi.  Halyq kemenger. Jaqsy halyq úmtylghan, talpynghan, izgi maqsatyna qol sozghan halyq. Bizding halqymyz soghan jetedi dep senemin. Jetse eken, mәngilik el bolsa eken, eshkimnen ensesi tómen bolmasa eken. Keregesi keng bolsa eken. Úly el bola bilse eken.

- Altyn uaqytynyzdy qiyp, jýieli jauaptar bergeninizge rahmet! Aman bolynyz!

- El aman bolsyn, júrt tynysh bolsyn!

Ángimelesken: Erlan Tóleubay

 Qamshy.kz