Biz negizinen toyshyl, sauyqshyl, dumanshyl halyqpyz ghoy. Mýmkin, búl jaman qasiyet emes te shyghar... Alayda, key-keyde tym asyra siltep jiberemiz. Toydyng da toyy bar ekendigin qaperden shygharyp alatyndyghymyz taghy bar. Solardyng ishinde ózimizge ziyany tiyetinderi, tipti eldigimizding tútastyghyna syna qaghatyndarynyng da bar ekendigine oy jiberip jatpaytyndyghymyzdy qaytersiz?..

    Sonday bir - tabighatymyzgha jat toylardyng biri, jyl sayyn keng baytaq elimizding audan men qala әkimderining bir-birinen asyp týskisi kelip, daraqylana jarysa ótkizetin merekesi — Qala kýni degen darday ataghy bar meyramsymaq. Budjetting esebinen qisapsyz mol qarjy júmsalatyn, sonyng qomaqty bóligi negizinen Reseyden shaqyrylghan ortanqol artissymaghynyng qaltasynda ketetin, qazaqtyn, yaghny osy elding iyesining ne tarih qoynauynda qalyp qoyghan tamasha salt-dәstÝrin, ne bay tarihyn nasihattaugha tiygizer kók tiyn paydasy joq osy bir ózgelerden júqqan merkesymaqty atap ótudi toqtatatyn kýn tudy degen oidamyz. Nege deysiz ghoy? Birinshiden, osy merekeni toylaudyng ózi «senderde qala degen atymen bolghan joq. Búlardy salyp bergen - biz» degen aram niyetti jandardyng qoltyghyna su býrkemiz. Demek, olardyng «qala salghan enbegin» qosymsha týrde bolsa da moyyndaugha mәjbýrmiz. Al búlardyng kezinde qazaqtyng bolashaghyn oilap salynghan dýnie emestigin, qayta qazaq jerin uysta myqtap túryp ústap túru maqsatymen jedel túrghyzylghan әskery bekinis ekendigi tipti de esten shyghyp ketedi.

       Ózgelerdi bilmeymin, bizding Qostanayda dәl osy «dәstýr» kópten beri qalyptasqan. Biyl da sol qarqynnan tayghan joqpyz. Qostanay qalasynyng 135 jyldyghyn atap ótu tamyz aiynyng ayaq kezine belgilense de, osyndaghy sholaq belsendiler men «lәppayshylar» oghan degen dayyndyqty әldeqashan bastap ketken. Ásirese, osy kýnge arnalghan «keremet suret kórmesi ashyldy» dep bastyqtar men baspasóz bitkender jerden jeti qoyan tapqanday quanyp jatyr.

     «Búryn-sondy bolmaghan búl ne keremet eken?» dep, әuesqoylyqpen biz de oghan bas súqtyq. Sóittik te, shalqamyzdan týse jazdadyq. Oblystyq ólketanu múrajayynyng bir bólmesinde oryn tepken búl kórme jergilikti suretshilerding tuyndylarynan túrady eken. Onyng eng kórikti jerinde, ózge suretten ensesi biyik jerde әskeriylerding oqaly kiyimin kiygen sol kezdegi «Torghay oblysynyng general-gubernatory Konstantinovich» pen «polkovnik dәrejesindegi Lippo» degenning portretteri «men múndalap» birden kózge shalynady. Qazaqqa erekshe enbegi singen adamdarday shirenip túrghandyghyn qaytersin.

     Bir qaraghanda búlar jay ghana portretter sekildi. Alayda bajaylap qaraghan adamgha múnyng astarynda ýlken bir qulyq jatyr. Áriyne, «senderding qalalaryndy mine osylar salyp berdi» degen jazu joq múnda. Týsinetin adamgha qazaqtyng qalasynyng pәlenbay jyldyghyna arnalghan kórmege patshalyq Reseyding joghary әskery shendilerining suretterining nege ilinip túrghandyghyn aityp jatudyng ózi artyq shyghar. Bile-bilgen adamgha biz osynday tayaz oiymyzdan tuyndaytyn «tapqyrlyghymyzdyn» «qala bizdiki» dep ózeuregen, niyeti búzyqtardyng jteginde ketip qalghanymyzdy bilsek netti?.. Minekey, osy Qostanaydaghy ózderin tәuelsiz sanaytyn baspasózde «Qostanay qalasyn salghan adamdargha eskertkish ornatyp, kóshe atyn beru kerek» dep jaghy talmay sarnap jýrgenderding Qúdayy berip qalatyndyghy dausyz. Nesi bar, býgin kezinde basqynshylyqtyng irgesin nyghaytu maqsatymen bekinisti túrghyzghan polkovnikter men generaldardyng portretin salyp, tórimizge ilip qoysaq, kýni erteng sәn-saltanaty kelisken eskertkish túrghyzudyng auyly alys emes te shyghar... Ar jaghynda «qala bizdiki» dep, sosyn «jer bizdiki» dep shygha keletinderding qatary kóbeyetindigin aityp jatudyng ózi az bolar. Sodan son, Ukrainadaghy jaghdaydyng jylystap otyryp, bizge kelmesine kim kepil?

      Minekey, bir qaraghanda eleusizdeu kórinetin osy merekening astarynda ýlken bir oy jatyr. Atyn ózgertuge kelgende túrghyndarynyng basym bóligi qasarysyp qalatyn ana Petropavl men Pavlodardyng salynghan kýnin toylaudan ne útamyz? Áulie Petr men Pavelining beynesin kóterip kóshege shyqqan tobyrdy tamashalau ýshin be? Nemese Pavel patshanyng bizge birgen «syiynyn» keremettigin qyzyqtau ýshin be? Al endi, Oral qalasyn toylasaq, anau әlem-jәlem kiyingen, qylyshyn asynghan kazachestvonyng marshyna qatysamyz ba?

    Qysqasy, «Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini» mynaday. Astanadan basqa qalalardyng merekesin toylaudy toqtatqannan eshteneden útylmaymyz. Astana - qazaqtiki, oghan eshkimning dauy joq. Al qalghandarynyng jóni bólek. Mýmkin, aldymen múnday merekelerdi toylaugha budjetting esebinen arnayy qarjy bóluge tiym salynghany jón shyghar. Búl aqshany sol shaharlardaghy qordalanyp qalghan әleumettik mәselelerdi sheshuge júmsasa, halyqtyng alghysyna bólener edi. Al óz qalasynyng merekesin toylamasa, úiqysy qashatyn jandar bolsa, óz qarajattaryn shygharsyn. Memlekettik organdardyng búl iske atsalysuynyng ózi eshbir aqylgha syimaytyn dýniye. Toylaghymyz kelse, Nauryz bar, Tәuelsizdik merekesi bar, tipti Halyq birligi kýni bar, jetip artylady ghoy. Shashylsa, soghan shashylsyn. Memleketting óz merekesinen eshtene ayap qajeti joq.

Jaybergen Arzymbetúly.

Qostanay.

Abai.kz