Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Súhbattar 11898 0 pikir 21 Shilde, 2014 saghat 14:46

Almasbek Ahmetúly: Jastardy soltýstikke shaqyramyn

Almasbek Ahmetúly Ábsadyq 1966 jyly Qyzylorda oblysy, Tasbóget qystaghynda dýniyege kelgen. 1991 jyly Qorqyt ata atyndaghy Qyzylorda memlekettik uniyversiytetin bitirip, Bilim ministrligining joldamasymen A.Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetine oqytushylyq qyzmetke ornalasady. Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor. Qazirgi tanda atalmysh uniyversiytetting oqu júmystary jónindegi prorektory qyzmetin atqarady. Bizding tilshimizge Almasbek Ahmetúly Ábsadyq myrzadan súhbat alu mýmkindigi tuyndaghan edi...

Almasbek Ahmetúly, súhbatymyzdyng qysqa sonaryn tariyhqa sheginuden bastasaq. Siz Syr boyynda tuyp-ósip, tughan jer topyraghynda joghary bilim alghanynyzben, sol bilimdi júmsar sanaly ghúmyrynyzdyng shiyrly soqpaqtaryn qyrda, soltýstiktegi Qostanayda ótkizip jatqan jayynyz bar eken. Tughan elden jyraqqa qalay bardynyz, onyng tarihy qanday?

– Súraghynyzghajauapty «tughaneldenjyraq» degenúghymgha týsinik bersem deymin. Qazaq ýshin kindik qany tamghan jerdin, tughan elding orny erekshe ekeni anyq. Qazir alys jer joq. Bәri alaqanynda túrghanday. Sondyqtan jyraq degen úghymnyng maghynasy ózgergen dep sanaymyn. Tútas Qazaqstannyng qay jeri bolmasyn ol tughan jerin. Múny men bәsekege qabiletti otyz elding qataryna kirmek bolyp otyrghan elimizding mýddesi túrghysynan qozghapotyrmyn. Bәsekege qabiletti ozyq elderding júrty әlemdi sharlap jýr. Biz de soghan kelemiz. Al endi súraqqa tikeley jauap bersem ol bylay bolady. Biz Qostanaygha jol tartqan kez elimiz tәuelsizdik alghan 1991 jyl bolatyn. Bodandyq búghauynan bosaghan jas memleketke últtyq salt-dәstýrlerdi janghyrtu, qazaq tilining memlekettik mәrtebesin ornyqtyru mәseleleri asa manyzdy boldy. Búl, әsirese, Qazaqstannyng soltýstik oblystarynda asa kýrdeli mәsele bolyp qalyptasqan edi. Sebebi onda, negizinen, orys últy ókilderi mekendeytin. Múny sol tústaghy elbasshylary da, memlekettik mekemelerdegi últjandy azamattar da sayasat bederin sol jaqqa qaray búryp, soltýstik oblystargha qazaq últynyng ókilderin, әsirese, jastaryn jinaugha kónil bólip, Qazaqstannyng ontýstigindegi joghary oqu oryndarynda qazaq tilinde bilim alghan jas mamandardy soltýstikke attandyra bastady. Sol dýbirli isting әri qaray órbui Preziydent N.Nazarbaevtyng bastamasymen elordasyn búrynghy Aqmolagha, qazirgi jasampaz jas Astanagha búrugha úlasqandyghy býgingi kókiregi oyau, kózi ashyq jandargha ayan kórinis dep oilaymyn. Biz sol «dýrmekpen» qiyrdaghy Qostanaygha attanghan bolatynbyz. Biz dep otyrghanym – bir topta oqyghan ýsh jan. Bireui – mening júbayym Jәmila Aryqbayqyzy. Qyzylordadan kelgen bizderden basqa Almatydaghy JOO oryndarynan kelgen bir top jas mamandar Qostanaygha jinaldyq. Bizderdi sol jaqqa attandyrugha sebep bolghan kisi – sol kezdegi N.V.Gogoli atyndaghy Qyzylorda pedagogikalyq institutynyng rektory, qostanaylyq azamat Abay Ahmetqaliyúly Aytmúhambetov bolatyn. Qostanaydaghy qazaq tilining jaghdayy men demografiyalyq ahualdy biletin osy bir últjandy azamat ýzdik bitirgen bizderdi, sonymen qatar ózge mamandyqtardan bir top týlekterdi Bilim ministrligi joldamasymen Qostanay jәne Kókshetau qalalarynyng joghary oqu oryndaryna jiberdi. Jas mamandardy ýgitteude fakulitetting ústazdary da ýlken ýles qosty. Hosh, sonymen bizder sol jaqta ornyghyp qaldyq. Ósip-óndik, bir qauym el boldyq.

– El aghalary kezinde últ qamy ýshin ýlken is atqarghan eken. Solardyng ýmiti aqtaldy ma? Qostanaydyng býgingi hal-ahualy qalay?

– Olardyng isteri der kezinde kóterilgen ong bastama boldy. Býgingi tanda qazynaly Qostanay halqynyng 40 payyzgha juyghyn jergilikti últ ókilderi, yaghny qazaqtar qúraydy. Búl tәuelsizdik alghan jyldardaghy kórsetkishten edәuir joghary. Búryn birynghay orys tildi Qostanay qazir birshama «qazaqshalanghan». Áytsede, songhy kezde búrynghy Kenes Odaghy kenistiginde oryn alghan sayasy oqighalar, atap aitqanda, Gruziya men Ukrainadaghy jaghday Qazaqstannyng soltýstigine erekshe mәn berudi qalaydy. Aldymen, jergilikti halyqtyng sanyn qazaqstandyq ortaq kórsetkishke, yaghny 70 payyzgha jetkizu ózekti. Búl, bir jaghynan jer tútastyghyn bekitu, memlekettik til mәselesin týbegeyli sheshuge әser etetin ýlken demografiyalyq mәsele. Qostanay – qazaqtyng tabighaty әsem, ekologiyasy taza, jerining asty men ýsti qazynagha toly shúrayly ólke. Qazaqstan astyghynyng tórtten bir bóligin qambagha qúyatyn, óndiriske qajetti altyn, aluminiy, temir qazba baylyqtaryn óndiretin aimaq. Mal sharuashylyghyna da qolayly. Kurortyq demalys oryndary da kóp. Qostanay – Alash qozghalysynyng kórnekti ókilderi A.Baytúrsynúly, M.Dulatúly, Eldes Omarúly syndy asyl azamattardyng tughan jeri. Alash kósemi Á.Bókeyhan menA.Baytúrsynúly, Á.Ermekovter shybyn janyn shýberekke týiip jýrip, orysy kóp degen syltaumen Resey qúramyna kirip kete jazdaghan Qostanay uezin bolishevikter aldynda bilimimen, sheshendik oi-órisimen, dәleldi uәjimen jenip, Qazaqstangha qaldyrghan amanat aimaq. Ertedegi ata-babalarymyzdyng qútty jaz jaylauy bolghan ólke. Syr boyyn qystau etken qazaq ru-taypalaryTorghay, Qostanay ólkelerin jaz jaylau etip jaylaghan. Qazaqtyng arghyn, әlim, qypshaq, kereyt (kerey), jappas, tabyn rulary Syr men Qostanaydyng Tobyl, Obaghan, Áyet ózenderining arasynda kóship-qonyp (túraqtap qalghandary da bar) meken etken. Qazaqtyng ejelgi qonysyn últtyng paydasy ýshin ter tógu, qúnarly ólkening yryzdyghyn, baylyghyn úrpaqqa jaratu býgingi qazaq zamattarynyng paryzy dep bilemin. Sondyqtan ontýstiktegi qandastarymyzdy soltýstikke qaray qonystandyru – Qazaqstandaghy ontýstik pen soltýstik arasyndaghy jergiliktit úrghyndardyng demografiyalyq tepe-tendigin qalpyna keltiruding bir joly. Búl – bir. Ekinshiden, júmyssyzdyq basym ontýstik túrghyndaryn enbek qoly jetpey jatqan soltýstikke tartu. Ýshinshiden, Ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damub aghdarlamasynyng iri baghyttary soltýstikke josparlanghan. Oghan dayyndyghy mýldem bólek jas mamandar dayyndau qajet. Búl orayda, demografiyalyq ósimi tómen soltýstikke ósimi joghary ontýstik «jәrdemge» kelui tiyis.

– «Kónildegi kórikti oidyng keudeden shyqqanda óni qashady» dep úly Abay aqyn aitqanday, ontýstikting soltýstikke jәrdemi qalay boluy mýmkin. Búrynghy kenes túsyndaghyday partiya pәrmeni joq, ýidegi oidy naryq parqy biylegen zaman. Júrttyng betin soltýstikke qalay búrugha bolady?

– Birinshiden, ýkimettik keshendi baghdarlama qajet. Ol búrynghy kenes túsyndaghyday apyr-topyr, úrda-jyq әdisterimen jýzege asyrylmauy qajet. Naryqtyng súranysyn, qonystyng qajettiligin, shaghyn biznesting mýmkinshiligin eskerip jasaluy tiyis. Soltýstikke qonys audarushylar ýshin subsidiya, oqu izdegen jastargha jalpy bólingen grant shenberinde kvota berilse jón bolar edi. Búnyng bәri oilanyp, kesip-pishetin ister. Al qazir «temirdi qyzghan kezinde soq» degendey, ÝIID memlekettik baghdarlamasy shenberinde soltýstikte ashylyp jatqan óndiristik nysandargha bolashaqta qajet jas mamandardy sol jerde dayyndau mýmkindigin paydalanyp qalu kerek. Mysalgha, bizding A.Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiyteti atalmysh baghdarlamagha ýsh baghytta – auylsharuashylyghy óndirisi, mashinajasau, injeneriya baghyttarynda mamandar dayyndaytyn JOO qataryna kirdi. Búl – osy baghytqa ýkimet tarapynan arnayy kónil bólinip, qarjylay kómek kórsetiledi degen sóz. Al soltýstikte jergilikti últ ókilderining sany az. Sonda erteng qalyng mamandar qataryn talap etetin óndiristing qajetin qalay qamtamasyz etemiz? Onyng bir joly – ontýstiktegi jastardy soltýstiktegi JOO oryndaryna tartu. Búl orayda, Qostanay memlekettik uniyversiyteti ontýstiktegi qazaq jastaryn atalmysh baghdarlamagha qajetti maman etip dayyndaugha dayyn. Sonymen qatar, Qostanay memlekettik uniyversiyteti klassikalyq uniyversiytetke tәn tariyh, filologiya, shetel filologiyasy, psihologiya, ekonomika, zantanu mamandaryn dayyndauda da ózindik kelbeti bar oqu ordasy.

– «Dayyn» degen sóz kezindegi kenes ýkimetining aqpar beru dәstýrinen qalghan sarqynshaq emes pe?

– IYә, bәrimiz sonday «dәstýrding shekpeninen» shyqtyq qoy. Biraq bizding tarpymyzdan aitylghan «dayyn» sózi uniyversiytetting bar әleuetin eskerip baryp aitylghan uәj. Uәjimdi dәleldep kóreyin. Birinshiden, ÝIID memlekettik baghdarlamasyna engen bizdegi ýsh baghyt búrynnan, kenes ýkimeti túsynan beri mamandar dayyndap kele jatqan, tәjiriybesi mol baghyt. Kezinde Qostanay auylsharuashylyghy insituty degen JOO bolghan. Ol instituttyng materialdyq-tehnikalyq bazasy, professorlyq-oqytushylyq qúramy joghary ýlgide jasaqtalghan bolatyn. Sebebi Qostanay oblysy Tyng ólkesindegi asa manyzdy aimaq bolghandyqtan tikeley Mәskeuding «qarauynda» boldy. Ekinshiden, uniyversiytette búrynghy bilikti mamandar qatary, kenes túsyndaghy ózge oqu oryndarmen baylanystary tereng saqtalyp qalghan. Ýshinshiden, Qostanay alyp kórshimiz Reseyge jaqyn ornalasqandyqtan alys-beris, tәjiriybe almasu syndy júmystar ong jolgha qoyylghan. Tórtinshiden, uniyversiytet oqu baghdarlamalary mazmúnyn týbegeyli ózgertip, Qostanay tónireginde shetel investorlarynyng qatysuymen jýzege asyrylyp jatqan óndiristing innovasiyalyq iyirimderin iygere alatyn, olardyng óndiristik talabyna say bolatyn bәsekege qabiletti mamandar etip dayyndaugha kiristi.

– Demalys pen issapardy qosaqtap jýrgen syrynyzdyng astary da ashylghan sekildi. Siz Syr boyynyng jastaryn Qostanaygha shaqyra kelgensiz ghoy?

– Dúrys aitasyz. Demalysta tughan jerge, ata-anamyzgha sәlem bere kelip, kórikti әri qazynaly Qostanaygha jastardyng oqugha keluin ýgittep jýrgen jayymyz bar. 1991 jyly el aghalary bizderdi sol jaqqa ýgittese, endi bizder ózimizden keyigi jas buyndy soltýstikke tartpaqbyz. Osy orayda, Qorqyt ata atyndaghy Qyzylorda uniyversiytetining qabyldau bóliminde bizding uniyversiytetting ókildigi ashylghanyn, onda arnayy kenes berushi maman otyrghanyn aita ketkim keledi. Men de sol jerde bolamyn. 2014 jyldyng 23 shildesinen bastap grant bayqauyna týsip jatqan Syr jastaryna ózderine qalau mýmkindigi retinde berilgen tórt JOO-nyng biri retinde A.Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetin kórsetse deymiz. Kim biledi, qazaq bóliminde bәseke az Qostanaygha joly bolyp, baghy janar. «Syr boyy» gazetining qalyng oqyrmanyna ózimning baylanys telefonym men elektrondyq adresimdi úsynghym keledi: 87029172447; absalmas@mail.ru Habarlasyp, kenes alularynyzgha bolady.

– Múnyng bәri jaqsy ghoy. Degenmen, Qostanaygha baramyn degen jastargha qanday demeu, jenildik bolady? Alystan arbalatyp kelgendikten, qúr qol kelmegen shygharsyzdar?

– Áriyne, qarastyrylghan jenildikter bar. Aldymen aitarym, Qostanay memlekettik oqu ornynyng oqu aqysy ózge JOO-gha qaraghanda kóp tómenirek. Ekinshiden, ontýstik oblys­tardan kelgenderge jataqhanada ornalasugha jenildik qarastyrylghan. Bizding jataqhanalar oqu korpustarynyng janyna ornalasqan. Ýshinshiden, bizde oqu aqysyn student ózi tandap alghan pәnderining kredit sanymen tóleu jýiesi engizilgen.

– Almasbek Ahmetúly, Siz Syrda tuyp, qyrda enbek etip jatqan azamatsyz. Tughan jerden alysta jýrip enbeginiz janghan jansyz. Ghylym doktory dәrejeniz de, jaqsy qyzmetiniz de bar.

– Múnday dәrejege jetkenimning negizinen ýsh sebebi bar dep oilaymyn. Birinshiden, osy Syr boyynda mektepten, otbasy tәrbiyesinen alghan bilimim. Men orta bilimdi Tasbóget qystaghyndaghy №11 mektebinen aldym. Múnda mening әke-sheshem ústazdyq etti. Ekinshiden, joghary oqu ornynda alghan kәusar bilim. Men N.V.Gogoli atyndaghy Qyzylorda pedagogikalyq institutynyng filologiya fakulitetin bitirdim. Múnda Á.Qonyratbaev, Á.Ábilaqov, M.Bimaghambetov, M.Dastanov syndy agha buyn, A.Ernazarov, B.Kәribozov, T.Tebegenov, Ú.Janbyrshiyeva, Á.Mamyraeva syndy orta buyn ústazdardan bilim aldyq. Sol ónegeli ústazdardan alghan bilim-ghylym salasynda enbek etkende ýlken jәrdem boldy. Ýshinshiden, 1991 jyly elimizding tәuelsizdik aluy mening osynday dәrejege jetuime sep boldy dep oilaymyn. Elimiz tәuelsizdik almaghanda Abylay turaly kandidattyq, qazaq handyghy túsyndaghy tarihy anyzdar jayyndaghy doktorlyq dissertasiyalarymnyng qorghaluy-qorghalmauy ekitalay bolatyn ba edi dep oilaymyn. Búghan qosa, qazaghy az soltýstikte qyzmet etuimning de әseri bar.

– Almasbek Ahmetúly, syndarly súhbatynyzgha rahmet!

-          Sizge de rahmet!

Súhbattasqan Núrbek DÁURENBEKOV

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6021