Deyly Meyl: «Putinge 48 saghattyq ulitimatum jariyalandy»,-deydi.

Devid Kemeron, Angela Merkeli jәne Fransua Olland telefondaghy әngimelesude, eger Mәskeu eskertuge qúlaq aspasa, Euroodaq liyderleri jana qadamdar jasaugha dayyn ekendigin aitqan.

Britaniya Premieri Europanyng osy jolghy daghdaryp otyrghanyn 1930 jyldardaghy Gitler dәuirindegi Europamen salystyrghan.

Devid Kemeron: «Endi bizding kýshimizdi kórsetetin kezek keldi».

Álem liyderleri MH17  jolaushylar úshaghy apaty haqynda Vladimir Putinge songhy eskertulerin jasady,-deydi «Deyly Meyl» keshegi aqparatynda. «Putinge 48 saghattyq ulitimatum jariyalandy» degen taqyryptaghy búl maqalada Germaniya, Fransiya jәne Britaniya liyderleri Ukrainanyng shyghysynda atyp týsirilgen úshaq jaghdayyn saraptaugha jiberilgen halyqaralyq mamandardyng oqigha ornyn jan-jaqtyly tekseruine Resey men onyng qoldauyndaghy separatisterding kedergi keltirmeuin eskertkendigi jariyalanghan. Devid Kemeron, Angela Merkeli jәne Fransua Olland telefondaghy әngimelesude, eger Mәskeu eskertuge qúlaq aspasa, Euroodaq liyderleri jana qadamdar jasaugha dayyn ekendigin aitqan. Niyderlandynyng premier-ministri Mark Rutte telefonda Putinmen sóilesuden keyin: «Búl onyng oilanatyn eng songhy orayy»,- dese, Euroodaqtyng eng yqpaldy túlghasy esepteletin Germaniya kansleri Angela Merkeli Putinmen telefondaghy sóilesude ony sәikesuge shaqyrghan.  Germaniyanyng syrtqy ister ministri Frank-Voliter Shtaynmayer «Bild am Sonntag» gazetine bergen súhbatynda: «Mәskeuding shynymen osy oqighagha baylanysty selbeskisi kelse, bәlkim, búl onysyn dәleldeuge berilgen songhy oray boluy mýmkin»,-degen uәj aitty. Keybir aqparattargha sýiensek Britaniya premieri Evroodaq liyderlerine: «Putinge әli de júmsaqtyq istep otyrsyndar»,- dep «ókpe artyp» otyrghan kórinedi. «Qazirge deyingi Euroodaqtyng әlsiz qadamdarmen shekteluining aqyry osynday tragediyagha soqtyryp otyr»,-deydi Britaniya premieri. Onyng payymynsha, qazirgi Europanyng jaghdayy 1930 jyldardaghy Gitler kezenindegi Europamen qaraylas. «Bir quatty el әlsiz eldi әlimjettilik istep jatqanda, kórmeske salyp, soqyrlanbaugha tiyispiz! Biz sýitu kerek, býitu kerek dep auyzben oraq ora bermeuge de tiyispiz! Biz Europa tarihynaghy qatelikterdi qaytalamaugha tiyispiz! »-deydi ol. Devid Kemeron: «Eger preziydent Putin qazirge deyingi Ukrainagha bolghan qadamdarynan jazbasa, onda Batys pen Europa Reseyge týbegeyli jana joldarmen jauap beru kerekpiz…. Endi bizding kýshimizdi kórsetetin kezek keldi», – dep ashyq aityp otyr. Al, búl jayynda AQSh preziydenti: «Malayziyalyq úshaqtyng joghaluy – qayshylyqtyng ayaqtatatyn uaqyty jetkendigin kórsetti»,-deydi. Dauning-strit ókilining aituynsha, Euroodaqtyng ýsh liyderi Ukrainagha jiberilgen halyqaralyq mamandardyng úshaq apaty oryn alghan aumaqta búdan keyin kedergilerge úshyramauyn, olargha erkin saraptama jasaugha mýmkindik beruin jәne aumaqtaghy separatisterding oqigha ornyn onan ary bylyqtyrmauyn eskertken. «Ukrainadaghy separatisterdi halyqaralyq mamandarmen selbesuge júmyldyrugha preziydent Putinning róli zor»,-deydi ol.

« Qazir býkil halyqaralyq qauymdastyqtyng barlyghy Reseyge qarsy dabyl qaghuda. Qazirge deyin Reseyding Qyrymdy anneksiyalauy jәne Ukrainada ornyqsyzdyq tudyruyna bey-jay qaraudyng aqyry osynday saldargha soqtyryp otyr… Qazir býkil әlemning kózi Vladimir Putinge qadaluda»,-deydi Britaniya syrtqy ister ministri Filip Hemmond.

ABC News-dyng aituynsha, AQSh memlekettik hatshysy Djon Kerri: «Malayziya әue kompaniyasynyng MH17 úshaghyn atyp týsirdi dep boljanyp otyrghan separatisterge Reseyding de qatysy bar ekendigin quattaytyn dәleldemeler kóp»,-deydi. «Reseyding býlikshilerge kómek bergeni jәne búghan tikeley qatysqandyghy turaly óte kóp aighaq-dәleldemeler bar»,-degen ol apat oryn alghan aumaqtaghy separatister ukrainder emes, aqiqatynda orystar ekenin aitady. Sonymen qosa, separatisterdi Reseyding qarulandyryp, jattyqtyryp otyrghandyghyn da aighaqtaytyn pәrmendi dәlelder barlyghyn da pash etedi. «Separatister mýrdelerdi kólikterding artyna basyp әketken jәne oqigha ornyn bylyqtyryp jibergen. Mine, búl, әrkimining ashu-yzasyn tudyruda. Dәl qazir Resey ýshin naqty qadamdar jasaytyn mezet. Mәseleni kýrdelilestiru emes, sheshuge qadam jasaytyn syn saghaty»,-deydi AQSh hatshysy.

ABC News-aqparatyna negizdelgende, búl turaly Malayziya tarapy әue layner apatqa úshyraghan aumaqtyng býkildey reseyshil separatisterding baqylauynda ekendigin aityp, alandaushylyghyn bildirude. Senbi kýni Kiyevke jetken 133 adamnan qúralghan malayziyalyq mamandar tobynyng oqigha oryn alghan aumaqta tekseru jýrgizip, mýrdelerge saraptama jasay almay otyrghandaryn aitqan. ABC News-dyng aituynsha, oqigha ornyndaghy 193 mýrde separatister jaghynan әue layner qúlaghan jerden 9 shaqyrym qashyqtaghy Torezge әketilgen kórinedi. «Separatister qútqarushy qyzmetkerlerge 75 minut uaqyt qana berumen shektelip otyr,-dep aqparat taratty Ukraina últtyq qauipsizdik kenesining ókili Andrey Lysenko. Al, CNN-dyqtar da apat bolghan aumaqtyng qatty bylyqqanyn jәne aumaqty baqylauda ústap otyrghan separatisterding jýieli tәrtipsiz әreket jasap jýrgenine kuә bolghanyn jazghan. «Onda naqty bir komandirding bar ekendigi bayqalmaydy»,-deydi EYQÚ qadaghalaushylarynyng ókili CNN-ge bergen súhbatynda.

«Deyliy-Meyl», CNN, «Los-Andjeles Tayms», «The guardian» , «Fox News», «ABC News», « Vashington Post»  gazetterining aqparattaryna sholu jasaghan:

Talghar Dәlelghazy

Abai.kz