Senbi, 23 Qarasha 2024
Arandatu 5132 0 pikir 17 Shilde, 2014 saghat 15:17

QOSTANAYDA PYShNYaKTAR JÝRGEN JOQ PA?

 

 Shynymdy aitsam, men keyingi kezderi Resey men Ukraina arasy ushyqqannan beri osy kórshimizding telearnasyn, әsirese, janalyqtaryn kórudi mýlde doghardym. Janalyq dep at qoyghandarynyng bәri shylghy ótirik pen ósekke toly, tek Ukrainany jamandaugha qúrylghan ashyqtan-ashyq ghaybattau ghana. Mýmkin ol әbden zombilanghan Reseyding qalyng júrtyna únaytyn shyghar. Al men múnday habarlaryn kózim shalyp qalsa, qúsqym keledi. Synarjaq, shovinizmning sasyq iysi mýnkip túrghan janalyqsymaqtar әbden mezi etkendigi ras.
    Alayda bayaghyda bireu "Ákesin sabaghandy kórip edik, әitse de әkesin arbagha baylap qoyyp sabaghandy birinshi ret kóruim" degen eken. Sol sekildi Resey jurnalisiyterining talay kókigendigin biletin edik, mynau tipti soraqysy eken. Bizding Qostanayda shyghatyn "Nasha gazeta" dep atalatyn aptalyqtyng jazuyna qaraghanda osy aidyng 12 shildesi kýni, yaghny  senbide Reseyding "Birinshi arnasynyn" "Vremya" atty baghdarlamasynda Ukrainananyng Slavyansk qalasynan bosyp keldim degen Galina Pyshnyakting súhbatyn jariyalapty. Búl әielding әngimesin estiseniz tóbe shashynyz tik túrady. Slavyanskige kirgen Ukraina әskerlerining jauyzdyghy shekten asypty. Olar qalanyng ortalyq alanyna júrtty jinap alyp qatty qinaghan. Dýiim júrttyng kózinshe bir әielding balasyn baqangha kerip tastap, ózin tankining qúiryghyna baylap alyp, silikpesi shyghyp, ólip qalghansha qala ishinde sýiretip jýrgen kórinedi. Múnday súmdyqty estigen kórermenning ne oilaytyndyghy týsinikti. "Oybay-au, mynalar shynymen de fashister eken ghoy, Anau azapqa týsken azamattardy qútqarugha attanayyq" dep óre týregeletindigi aidan-anyq.
    Al súmdyghy sol, búl әielding aitqandarynyng bәri shylghy ótirik bolyp shyghypty. Birinshiden, búl әiel Slavyanskiden emes, Doneskiden kelgen kórinedi. Ekinshiden Slavyansk qalasynda ortalyq alang degen mýlde joq eken. Ýshinshiden, osy Pyshnyakting ózinen basqa, búl jaytqa kuә bolatyn jan tabylmapty. Demek, ne teledidar mәselening mәnisine barmastan osy súhbatty bere salghan da, nemese búl Ukraina júrtyn jauyz etip kórsetu ýshin әdeyi istelingen arandatushylyq. Bizdinshe, búl ekinshisine kelinkireydi. Óitkeni qazirgi Reseydegi ótirik pen ósekting qaulap túrghandyghyn eskersek, múnday aqparattyq qastandyqqa tang qalugha bolmas.
    Al jalpy múnday arandatushlyqtyng bastau alyp jatqan jeri bar kórinedi. Oghan myna jayt sebep bolsa kerek. 9 shilde kýni bir filosofsymaq Aleksandr Dugin degen (kim ekendigin shamalap otyrghan bolarsyzdar) ózining "Feysbuginde" bireulerding ózine "Ukrainada bir jas balany baqangha baylap ketkendigi turaly aitqany bar" degen jazba qaldyrghan. Mine, eshbir faktige negizdelmegen, bazardaghy bir shaypauyz әiel aitty degen ósek Resey men Ukrainany aralap ketken. Myna "әsire evraziyashyl" Duginning Ukrainadan bólinemiz dep qaru alyp kýresip jatqan separatisterding arasynda da tilektesteri kóp ekendigi eskersek. búl arandatushylyqtyng qaydan shyqqandyghyn bajaylau qiyn bolmas.
  Osy orayda mynaday oy tuyndaydy. Bizding elding aqparattyq kenistigin Reseyding birjolata jaulap alghandyghyn eskersek, múnday arandatushylyqtyng qayda әkelip soghatyndyghyn aityp jatudyng ózi artyq.
      P.S.  Aytpaqshy, jaqynda ghana býkil elimizdi shulatqan Qostanay oblysy, Qamysty audany, Drujba auylynyng әkimi shaqyrghan osynday ukrainanalyq bosqyndardyng ishinde әlgindey Pyshnyaktardyng bolmasyna kim kepil?

Múratbek Dәurenúly.
Qostanay.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5339