Aydyn-kýnning amanynda mýiizi qaraghayday týrkolog ghalym, Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Til komiytetining búrynghy tóraghasy Erden Qajybekke izdeu jariyalanyp jatyr. Áriyne, qylmysty bolghany ýshin. Senseniz de, senbeseniz de – osy. Qysqasy, joghary lauazymdy qyzmetter atqarghan, alashshyl azamattardyng biri sanalatyn Erden Zadaúly pendelikke salynyp, qylmysqa barghan kórinedi. Búl turaly keshe Ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigining (Qarjy polisiyasy) resmy ókili Múrat Júmanbay mәlim etti. Ol komiytet tóraghasy bolghan kezderi qyzmettik ókilettigin teris maqsattargha paydalanghan-mys.
Filologiya ghylymynyng doktory, Qazaqstannyng Áleumettik ghylymdar akademiyasy jәne Gollandiya shyghystanushylar qoghamynyng tolyq mýshesi Erden Zadaúlynday ataghynan at ýrketin adamnyng múnday iske baruyna qanday sebep týrtki boldy? Ol jaghy әzir beymәlim.
Resmy ókil Múrat Júmanbaydyng aituynsha, Erden Qajybekke memleket qarjysyn talan-tarajgha saldy jәne qyzmettik lauazymyn asyra paydalandy degen aiyp taghylyp otyr. Naqty aitar bolsaq, 2007 jyly Til komiytetining basshysy qyzmetindegi Erden Qajybekting rúqsatymen qazaq-orys-aghylshyn tilindegi onlayn sózdigine tapsyrys berilipti.

Aydyn-kýnning amanynda mýiizi qaraghayday týrkolog ghalym, Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Til komiytetining búrynghy tóraghasy Erden Qajybekke izdeu jariyalanyp jatyr. Áriyne, qylmysty bolghany ýshin. Senseniz de, senbeseniz de – osy. Qysqasy, joghary lauazymdy qyzmetter atqarghan, alashshyl azamattardyng biri sanalatyn Erden Zadaúly pendelikke salynyp, qylmysqa barghan kórinedi. Búl turaly keshe Ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigining (Qarjy polisiyasy) resmy ókili Múrat Júmanbay mәlim etti. Ol komiytet tóraghasy bolghan kezderi qyzmettik ókilettigin teris maqsattargha paydalanghan-mys.
Filologiya ghylymynyng doktory, Qazaqstannyng Áleumettik ghylymdar akademiyasy jәne Gollandiya shyghystanushylar qoghamynyng tolyq mýshesi Erden Zadaúlynday ataghynan at ýrketin adamnyng múnday iske baruyna qanday sebep týrtki boldy? Ol jaghy әzir beymәlim.
Resmy ókil Múrat Júmanbaydyng aituynsha, Erden Qajybekke memleket qarjysyn talan-tarajgha saldy jәne qyzmettik lauazymyn asyra paydalandy degen aiyp taghylyp otyr. Naqty aitar bolsaq, 2007 jyly Til komiytetining basshysy qyzmetindegi Erden Qajybekting rúqsatymen qazaq-orys-aghylshyn tilindegi onlayn sózdigine tapsyrys berilipti.
Ol ýshin tapsyrysty oryndaushygha budjetten jýz payyzdyq tólem jasalghan. Alayda oryndaushy firma óz mindetterin atqarmaghan, al komiytet tóraghasy oryndalmaghan júmysty «qabyldap» alyp, ýsh aktige qol qoyghan. Biraq internet arqyly taraluy tiyis sózdik býginge deyin júmys istemeydi.
«Memleket osy tapsyrysty oryndaugha qajetti qarjyny tolyq kólemde tólep bergen. Alayda elimizdegi 20 ministrlik pen tildi damytumen ainalysatyn 12 memlekettik mekemening mәlimetteri boyynsha, ýshtildi sózdik júmys istemeydi. Sondyqtan atalmysh sózdik memlekettik organdarda paydalanylyp otyrghan joq», – deydi resmy ókil. Osylaysha, komiytetting búrynghy tóraghasynyng zansyz әreketining saldarynan memleketke 65 million tenge ziyan kelgen. «Qazirgi tanda oghan izdeu jariyalanyp, izdestiru sharalary jýrgizilude», – dedi M.Júmanbay. Osylaysha, ziyalylardyng da ziyan shektiretinine kuә bolyp jatyrmyz. Degenmen kim bilsin, synyqtan basqanyng bәri de júghady emes pe?! Ony uaqyt kórseter…
Múrat Júmanbaydyng mәlimdeuinshe, búrynghy qorshaghan ortany qorghau ministri Núrlan Ysqaqov pen onyng qos viyse-ministri Zeynolla Sәrsenbaev pen Áljan Birәliyevke qatysty qylmystyq is prokuraturagha joldanghan. Demek, tergeu ayaqtalghan.
«Osy jyldyng 23 mamyrynda Núrlan Ysqaqovqa, viyse-ministrler Zeynolla Sәrsenbaev pen Áljan Birәliyevke, sonday-aq «Merkuriy plus» JShS ókili Ádilbek Jayylghanovqa qatysty qozghalghan qylmystyq ister aiyptau qorytyndysymen qosa sotqa beru ýshin prokuraturagha joldandy», – dep atap ótti resmy ókil.
Sonday-aq ol Astana qalalyq densaulyq saqtau basqarmasynyng búrynghy bastyghy Temirlan Kәribekovke qosymsha aiyptar taghylghany turaly mәlimdedi. «Temirlan Kәribekovting jәne onyng orynbasary Tәrbie Álmúhametovanyng ýstinen qozghalghan ýsh qylmystyq isti tekseru odan әri jalghasuda. Memleketke keltirilgen shyghyn kólemi 22,9 mln tengeni qúrap otyr. Ol sonday-aq «Toyota Land Kruzer» qyzmettik avtokóligin 2007 jyldyng aqpany men 2009 jyldyng nauryzy aralyghynda otbasy mýshelerin tasymaldau sekildi jeke maqsatta paydalanu arqyly 3,1 mln tenge shyghyn keltirgen», – deydi M.Júmanbay.
Al Astana qalalyq qúrylys departamentining búrynghy diyrektory Asqar Núrmaghambetovke qatysty iske nýkte qoyyldy. «Núrmaghambetov pen osy departamentting eki bólimining bastyqtary Saryqúl Mústafaev pen Aydar Mahmetovke lauazymdyq ókilettikterin teris paydalandy jәne budjetting 1 mlrd 40 mln tengesin úrlau isi boyynsha týpkilikti aiyp taghyldy», – degen Múrat Júmanbay aiyppen torgha týsken taghy bir elordalyq sheneunik – Túrghyn ýy departamenti diyrektory Erkebolat Qabyldin jymqyrghan qarjynyng kólemi kýnnen-kýnge úlghayyp, 91 mln tengege jetkenin aitty.
Sonday-aq Auyl sharuashylyghy ministrligi Su resurstary komiytetining tóraghasy Anatoliy Ryabsevting jәne onyng orynbasary Ámirhan Kenshimovting ýstinen qozghalghan qylmystyq is boyynsha tekseruler taghy bir bylyqtyng betin ashyp bergen. Qarjy polisiyasynyng mәlimetinshe, búl qylmystyq is Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Kentau-Týrkistan su qúbyryn tartugha bólingen budjet qarjysyn úrlau derekteri boyynsha qozghalghan. «Olar atqarylghan júmystardyng naqty kólemin teksermesten, júmys kólemin 1,4 mlrd tenge kóleminde asyra baghalap, qabyldau aktisine qol qoyghan. Is jýzinde júmys istemey túrghan su qúbyryn qabyldap alu aktisin Ryabsev bekitken», – dedi M.Júmanbay.

Býrkit NÚRASYL,  Astana
«Alash ainasy» gazeti 28 mamyr 2009 jyl