Ár kimning ýstinde bir baqylaushy deydi qúranda(86 sýre, 4ayat). Biz jasap otyrghan qogham alapat tezdikte zymyrap barady. Zamannyn  etegin jel kótergen almaghayyp kezende túr.  20 ghasyrdan qúr sýlderin sýirep shyqqan halyq ýshin, jana ghasyr Sirat kópirinen kem bolmayyn dep túr. Sudy qansha sapyrsang da may bolmaytyny siyaqty, bolymysynan aiyrylghan halyqty  jinigip, qansha qazaq qylamyz desekte qalybyn tabuy qiyn eken.   «Sen tiymesen, men tiyme badyrang kóz» dep jýre bersekte bolatyn edi, oghan dәting barmaydy eken. Oyana almay bir qauym qapyda ketip barady. Tipti, oyanu bylay túrsyn tereng tynysty  qorylgha úlasty. Býginde jalghan dýniyege jarapazan aityp, zayyrly qoghamnyng zaghiptyghynan saqtanu kózi ashyq jandardyng kórnekti mindeti. Aqiqattyng aldynda әdilin aitu kerek. Kerek kezinde auzygha su toltyryp alyp mylqiyp otyru jón emes.

Sol sirgege sýienip túrghan halyq óz betinshe ómir sýrip jatyr. Juyq jyldan beri әr  jerden aitylghan qanqu sóz, birde kýsheyip birde basylyp qalady.   Mening oiym osy orayda tynysh tenizge tas atpay, tilsiz syr shertu. Keyde biz demin alghan ýnsizdikten de qorquymyz kerek siyaqty. «Shaban ýirek búryn úshar» degendey, oy men sezimdi shang basyp jata bermey shar tarapqa shygharu kerek. Jekelegen adamdardyng sonynan sham alyp týsu de oiymda joq. Bekbolat turaly aitylyp, jazylghan sózderde esep joq. Qoly jetkeni de, jetpegeni de birdeme laqtyrghysy kelip etegin jel kóterip túrghany...    Aqparat maydanyndaghy siltengen shoqpar kýni býgin janghyryp túr. Bylayghy júrtta soghan ýn qosady. Bәrining taqqan aiyby ýndes:  «Bekbolat vahabistik baghyttaghy senimde», «Arabtan mol qarjy alyp otyr», «Dindi sayasattyng qúrbany qyldy», «Kelin filmimen jyl boyy alysty, bar bolghany ol – kino emes pe?», «Jýrsinnen aitysty nege tartyp aldy?»  degen siyaqty maghynadaghy sózder qúiynday úitqidy. Biyiktikti qyrandardyng qanatymen ólsheytin últtyn,  ruhyn su shayghan zamanda aq pen qarany ajyratu qiyn.

Búrynghy spartandar zamanynda maydangha shyqqan eki alyptyng bireui qúlap betimen jer sýzse, býkil halyq quanyshtan shapalaq soghyp shulap: «Óltir, óltir, óltir!» deydi eken. Sodan sol tobyrdyng sózimen aqyry ekinshisi óltiriledi. Sonda qan qaryzy kópshilikting moyynynda ketkenin sol halyq bildi me eken? Jýregi berishke, bauyry tasqa  ainalghan el ayaudy bile me?  Bilsede sol kópte qashan әdilet bolushy edi? «Bos arbanyng saldyry kóp» deydi qazaq. Ayghaygha sýren qosyp, әr narsening bayybyna barmaghan qauym qúryidy.  «Kóp shuyldaq ne tabar, biylemese bir kemel» (Abay). Esh nәrsening mәnin bilmey, jel shayqaghan jaqqa eki etegi jelbirep kózi sharasynan shygha, shaba beretin pendeler altyn men kýmisti aiyra alama?    Jel aidaghan qanbaq siyaqty olardy  – shuyldaq demeushime edi. Elge qara týtindey qaptaghan jamandyqqa kelgende sol  shuyldaq qauym jym bola qalady.Ýni ishine týsip, auzyna qúm qúiylady.

 Jalghyzyn jauday kórip, jamandyqtan jirkenbegen qauymda qanday әdilet bolsyn? Jala men nalagha jaqyn júrt jamandyqqa jaqyn jýre beredi. Batystan kelgen jastardy ulaytyn, dostyq emes, qastyq turaly, mahabbat emes, zinaqorlyq turaly  nәpsi bezderining bezgegin  jyrlaytyn...  rolikter men kinolardy, qyztekeler men geylerdi, gomoseksualdy ýgitteytin filmderdi kórse ýnsiz jarasymdy sezinedi. Bir Almaty qalasynyng ózinde 15-ke juyq, er men er, әiel men әiel jolyghatyn jer asty ortalyghy bar. Ol olma, sol aty shuly shәitany oqigha,  Sararqanyng tórinde bolghanda da eshkim mynq demedi ghoy. Ózining qandasynyng basyna jalaulatyp jamandyq ýirgende sonday, adam aitqysyz jamandyqty kórgende inen-inge tyghylady. Izgilikti nәsiqattaghan óz azamattaryna jala japqysh qauym, shәitany dýniyeni ýnsiz qabyldap, qamyt qylyp kiige dayyn. Búl etten ótip sýiekke barghan qúldyq sananyng ýlken belgileri. Jynysyn auystyrghan saqaldy qyz bas jýlde alyp, qazaqiyagha ýlgi qylyp kórsetilgende de shúryq etken jan bolmady.  Kezindegi Lúttyng elining tipyl bolyp joyylyp ketuine sebep bolghan  shekten shyqqan –  Kýnә elge ayaghyn nyq basyp kelgende, ýnsiz búghyp, moyyndy  ishine tyghyp otyrudan ótken –  qúldyq sana bolama?  Qauymnyng múnday as qortu organynyng dengeyine deyin tómendep ketedi dep kim oilaghan?  Ayta bersem úshan-teniz kelensizdikterdi tize beruge bolady. Jauaptan súraq kóp bizde. Jaqsylyqty jany sýimegen,  múnday sәulesiz sana qayda aparyp soghar eken, ә? Jaryqqa shyrqyrap kelip, týnekke shynghyryp keter adam ýshin, bar nәrse mәngilik emestigin nege úmyttyq eken?  Allany oilasa, namysy oyanar edi ghoy...

  Islamiyattyng tórtinshi halifaty hazireti Áliyden qalghan mynaday uәzipa bar. «Adamzat úiqyda, tek ólgennen keyin ghana oyanady» degen. Osy jerdegi «adamzat» úghymyndaghy oidy qazaqqa telisek, búl ghaqliya tipten týsinikti bolar edi. Bizding elde  kókiregi oyanghan sausaqpen sanarlyq qana túlghalar bar. Maqalagha múryndyq bolyp otyrghan da – sol kisi. Sonyng biri әri biregeyi belgili jyrau, әnshi Bekbolat Tileuhan. Ol aq pen qarany ajyratqan, últyna, dinine tónip kele jatqan qauipti júrttan búryn angharyp, sezinetin  oiy úshqyr qayratker. Ol kisi turaly oidy osy jerde ýze túryp, mazmúndy arttyru ýshin   dәuir turaly salystyrmaly oidy bere keteyik. Demek, keshegi 20 ghasyrda Myrjaqyptar oyata almaghan qazaq, oyanghany sol halyq jauy dep haq mandaydan ózderin atyp salghany. Aqyrzaman da jaydan jay kelmeydi ghoy, keyin, joyqyn apatqa jolyqty... Kolchaktyng «Men kez kelgen halyqtyng bes jýz ziyalysynyn kózin qúrtsam sol últty ózime sózsiz baghyndyrghan bolar edim» degen oiy rasqa ainaldy. Bes jýziniz ber jaghy ghana eken, otyz myngha juyq ziyaly ajal qúshty. Ne bary jiyrmadaghy jastarynyn  ózi memlekettik dengeyde oilay alatyn, passionar túlghalar edi. Osynday fenomen túlghalarynan aiyrylghan halyq esinen adasty. Al býgin she?Atana nәlet sol úiqy tipti de qoilanyp,   tereng tynysty qorylgha úlasty... Úiqyda jatqan eldi kim týrtip oyatady?  «Sen tiymeseng men tiyme badyrang kóz» dep jýrse jýre bermes pe edi. Halyqtyq mýddeni ózinen joghary qoyghan izgilerding istikke shәnshilui bizde qaghida bolyp qalghan. Búl dýniyeni jalghan bilip, «Qúdaysyz quray synbaydy» degen músylman qazaqtyn  myng jyldyq sýzgisinen ótken sózin temir qazyq qylyp ústanghan Bekbolat – kezindegi Abay bastaghan tauhidtyng býgingi kóshin jalghastyrghan túlgha. Ol bizding zamannyng janar tauday jarq etip oyanghan jalqyn sәulesi. Jalghyz Allagha  ghana iman keltiru turaly aitty. Ol shynynda kónildegi jalghan púttardy qúlatyp, shyn Qúdaygha qúlshylyq qyludy nәsiqattady. Shyn mәnisinde ilahy jol Allanyng qalauymen beriledi.Al, qúdaylyq tanymgha kóterilgen adam,  memlekettik mashtapta, millattik mazmúnda janymen  sóiley alady. Sondyqtan osy kóshke ilessek últ retinde bәrinen aman qalamyz. 

  Bekbolat júrtyn oyatyp jalghyz Allagha shaqyrsa ózine tap berip, jala japty. Boygha quat, oigha kóz bitiretin islamdaghy danalyqqa qarsy shapty. Osy júrttyng ol erligi managhy elge kelgen qyz tekeler men geylerding shouynda qayda qalghan? Qúdaydan qoryqqandy ýrkitip,qorqytqysy keledi. Qúranda: «Qúrannyng kelui senderden esep aludyng eng ýlken dәleli» deydi Alla. «Esep bermey qútylamyz dep oilaysyndar ma?» - deydi taghy da. Demek, shaytangha ermey, jalghyz Allagha tәuekel etinder júrtym degende qanday qatelik bar? Búrynghylar aitushy edi, «kózi soqyrdan kókiregi soqyr jaman» dep.  Úiqyny kóp kórip jýrgende oghan endi soqyrlyq qosyldy. Jaryqqa jeteleseng tuysyng tu syrtynnan atsa da keshiresin, biraq, soqyrlyghynan qauymdy sonynan ertip, tilsiz tenizge batyp bara jatsa, aqiqatty aitpay qalay otyrasyn? Mine bizdegi hәl dәl osynday.. It pen iyt-qústy aiyrmaghandyqtan qor bolyp ótip baramyz. Shaytany oy miymyzdy shyrmauyqtay torlaghandyqtan, tonqalang asyp baramyz. Qaranghydan jaryqqa shyghatyn jol izdeyik. Demek, Bekbolat osy milliondaghan halyqtyng ishinde oyanghan adam. Tarihy sanasy jarqyraghan, últtyq tәrbiyeni ózine darytqan,  imany bolmysy ruhany tenizinde tolqyn atqan túlgha deuge bolady. Qazaqty qayta aghartu ýshin bes ghasyrlyq tarihty qopardy,  «Allagha tart, Abaygha sýngi»  dedi. «Oyan namys» jurnalyn  shyghardy, júrt oyanbady, qayta ózine qarsy shapty ne deuge bolady. Ruhany shólin qandyrugha susyn berse,  sudy  u dedi. Ne aitamyz? Zayyrly elding zaghiptary, jasandy dýniyege jarapazan aituyn toqtatpady. Qazaq islam jolymen  alapat dauydardan  aman qalady dedi. Ol tek adamdy ruhany danalyqqa jetkizip, úshpaqqa shygharatyn jol edi. Týsinbedi. Áli de ýmit ýzbek emes.

 Eger adamnyng baqyty ekonomikamen, dýniyemen ólshenetin bolsa, kezinde perghauyndar biylik qúrghan Mysyr jәne keshegi kekirik atqan Kenes ýkimeti qayda ketti býgin? Joq qoy bәri. Demek, tósekpen úiqyny, baylyqpen baqytty satyp ala almaytyndyghymyzdy –  jýz ret lep  belgisin qoyyp aitugha barmyn. Bizding tәnimiz toyynghanymen, janymyz shólden ólip bara jatyr... Búl jerde Bekbolatpen birge Múhmetjan Tazabekov te shynayy oyanghan azamat. Eldegi islamnyng damuyna kýsh salghandardyng kósh basynda túr ol. Túlghalyq sipatpen qaraytyn kisiler qazaqy bolymystaghy azamattyng islamdy maydan qylshyq suyrghanday   dәldik pen ýilesimdilikpen aitatynyn quanysh qylady. «Din islam dingegim» atty óleni el kóleminde sonshalyq jatqa aityluy qazaqy bolymystan tolqyn atqanynyng dәleli. 

Hahty aitsa qapa bolatyn, dindi aitsa, dymy qúrityn elden quat qaytpaghanda qaytsin? «Qazaqty sýiseng dinimen sýi» dep bir aghamyz aitushy edi dabyl qaghyp.  Dabyldy kim qabyl alsyn? Bekbolattyn  Án men kýiin tyndap,  sonynda jýrekpen aitqan uaghyzyn qúlaqqa ilmegen qauym, danghaza úrandy tynday ma? Án demekshi, býgingi qazaq dalasynda Bekbolattay әnshi joq. Qazaqtyng betke basar azamattary qalam terbegenning syrtynda syrt elder de tandanysyn jasyrmaghan. Shynghys Aytmatovtyn: «Bekbolattyng dauysynan babalar ýnin estigendey boldym.Onyng dauysynda  etika, filosofiya, muzyka, dala men taular jatqanday boldy. Beyne bir gharyshtan qúiylyp túrghan núr dersin» degeni bar.  Bekbolat sóilese jan terbeytin, jazsa qalamy uytty, qazaqqa qauipti elden búryn sezetin, qazaq ruhaniyatynyng býgingi  kóz qarashyghy!  Sýiikti júrtym, jalghan dýniyege jarapazan aitpay, shyndyq izdesek aqiqatqa jýgineyik. Úiqydan oyanyp, qaranghydan jaryqqa úmtylayyq! Osynyng bәrin  senderdi sheksiz sýigendikten aitamyz.

Serik Boqan
Abai.kz