Keyde mening kókeyime eger qazaq tarihynda Abay bolmasa, bizding últtyq parasatymyzdyng dengeyi qanday mólsherde qalar edi degen bir oilar syghalap qoyady da Abaydyng bolghanyna myng tәubә qylamyn. Onymen qosa býgin “abaysyz” jýrgen qazaqty kórip qynjylamyn. Abay danalyghynan taghlym aludy bylay qoyyp, ony bilmeytin jastardy kórip, týniluge deyin barasyn. Qara sózining birinde Abay: “Qazaq óz aulyndaghy bilimdini moyyndamaydy, bir belding astyndaghy bireudi danyshpan dese soghan at sabyltady, aruaq kóterip, pir tútady. Al, sol bel astyndaghy “danyshpannyn” ózining qasyndaghy bilimdining qolyna su qúya almaytynyn bilmeydi”-dep synaghan. Osynday em qonaqtamaytyn dertten qazaq kýni býginge deyin aryla almay-ak keledi. Shynynda qazaqtyng óz ishinde top jarghan tarlan bozdar búryn da tabylghan, keleshekte de tabyla beretinine senemin. Oghan sendiretin qúdyretting ózi sol Abay. Tek biz Abay synaghan әdetten qútylugha talpynuymyz kerek. Osy әdetten qútylghan kýni el birliginin, últ quatynyng arta týsetinine kýmәnim joq. Jastargha da kýmәndәnbaugha kenes berer edim.

(Amangeldi Kerimtaevtyng feysbuktegi paraqshasynan alyndy)