Belgili satiriyk-jazushy, Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi Múhtar Sherimning kezekti taghy bir kitaby «Nauryz» baspasynan jaryq kórdi. «Qúdaghy qúshaqtay beredi», «Obshym, adam emessinder», «Qashqandar men qughandar»  jәne tórt tomdyq satiralyq kitaptar avtorynyn  kezekti dýniyesi  –«Kýlki–ómir kilti» dep atalady.  «Ontýstik qalamgerlerining kitaphanasy» seriyasymen oqyrmandaryna jol tartqan kitaptyng jauapty shygharushysy- belgili jurnalist-jazushy Atanbek Nauryz. Syqaqshynyng búl enbegi oraza ústaytyn músylmandargha ruhany kómek retinde úsynylyp otyr.  Alghashqy betterinde oraza kestesi, namaz uaqyty, oraza ústaushygha 13 kenes berilgen,  «Otyz kýn orazagha–Múhtar Sherimnen otyz auyz kýlki» aidary da aishyqtalyp jazylghan, әri qaray satira auylyna jol tartyp ketesiz.

  Búryn futbol degende, delebem qozbaytyn, kórshim de teledidardaghy futbolgha moynyn sozbaytyn. Men bar ghoy: «Osy dop qualap, talasyp jýrgender de qyzyq-ey! Bir dopqa talasady da jatady. Sport dýkeninde  ala doptar kóp emes pe?»-dep oilaytynmyn. Tórt-bes jyl boldy, kórshim ekeumiz futbol dese, «lezbimen» bas terimizdi sypyryp alyp, teri sehyna ótkizetindey kýy keship jýrmiz. A-aytpaqshy, ótken aptada ýlkenim ýilenetin bolyp, betashargha dayyndalyp jatqanbyz.

     Balam qaladan balshyq botqa jegendey, bireu ózine birdene degendey, búrtiyp, sýmetilip, sýmireyip keldi...

–Au, kelin qayda? –dep súradym men.

–Braziliya jenilip qaldy... –dep kemsendedi úlym.

–Braziliyanyng qatysy qansha?

     Sóitsem,  balam bireuding qalyndyghyna ghashyq eken. Al, anau jigit te ýilenuge asyq eken.  Sodan ekeui kezdesip: «Gulya ekeumizben de jýredi. Talasyp jatsaq, júrt jyrtyla kýledi. Odan da bәsteseyik, osy әlem chempionatynda Braziliya komandasy jense, sen «otstavkagha» ketesin. Mahabbatyndy ýrlep óshiresin. Jýrek lýpilindi basqa qyzgha kóshiresin. Al, Germaniya jenip ketse, ay qaydam, jenilip qalady-au! Braziliya  myqty-y! Germaniya jenip ketse, men senderge «Baqytty bolyndar!» deymin... Pistoletpen atysyp qaytemiz? Osylay eteyik...»- depti. Gulyagha barady ghoy.

–Negizi... Jalpy alghanda... Qysqasy... Ne ghoy... men ekeuindi de sýiemin... Solay kelissender, әiteuir bireuine tiymegende qayteyin!»- depti  eks-kelin. Ózderiniz bilesizder Braziliya Germaniyadan «1-7» bolyp  jenilip qaldy ghoy, masqara bolghanda! Ózimiz teledidardyng ishine kirip kete jazdadyq qoy, masqara bolghanda! Men de Braziliyagha býiregimdi búryp jýrgende, qúday úryp qaldy ghoy! Braziliya jenilgende, tuayyn dep túrghan siyrymnyng ózi týsik tastap, óli búzau tughanyn qarashy! Braziliya qaqpasyna gol kirgen sayyn mónirep, typyrshyp, kózderinen jas parlady... Qayran, Braziliya!  Ertenine  kóshege shyqsam, kórshim, jәne inileri tayaq sýienip jylap túr. Ne bolghanyn týsinbey qaldym... Áke- sheshesi  ýiinde jýr... Bir qarasam, bir top qatyn-qalash, erkekeri aralas, botaday bozdap keledi eken. «Braziliya bauyr-re-e-e-em, bauyr-rem! Atana nәlet jeti gol jelkendi ýzip ketti-au! Finalgha jete almay, qyrshynynnan qiyldyn-au, Braziliyajan... Germaniya jeti golgha jeti shelpek pisirip, qúdayy berip jatqan shyghar? Futboldaghy topyraghyng torqa bolsyn, Brazi-i-iy-liya...»-dep Betsizbaydyng әieli anyraghanda, men de kemsendep, aqyrynda aqyra jyladym-ay! Kórshimmen jylap kóristim. Negizi, bizding auylda júmys joq... Júmys joq bolghan son, auyl bitken ýilerinde jatyp alyp, әlem chempionatyn kóretin. Endi mine, kórshim Kórgenbaydyn, bәrimizding Braziliyamyz «qaytys» bolyp, qabyrghamyzdy ústap kórsek, kәdimgidey qayysyp, mayysyp ketipti-ey... Ákem ólgendey ókirgenim-ay!  Júrtqa qosylyp, ótirik jylap jýrgender de bar. Týkke týsinbey, «Kiming ólse de, topyraghy torqa bolsyn...» dep jýrgender de jeterlik. Molda jetip kelipti. Braziliyagha baghyshtap qúran oqyldy.  Ala dopqa «Braziliya» dep jazyp, ony qyr etegine jerlep qayttyq... Mine, bizding auyldyng fanattary osynday! Keshiriniz, siz qay komandagha «bәlelshik» ediniz? Jylap jýrsiz be? Álde, asyr salyp, sekirip jýrsiz be? Sekirip jýrseniz, siraghynyzdy syndyramyn!

 Abai.kz