Býginde (búryn da) bireudi synap-mineuge kelgende, aldymyzgha jan salmaytyn halyqpyz. «Qazaq birin-biri kóre almaydy» dep jatamyz, «Qazaq birin-biri ósirmeydi, ayaqtan shalady» degen tirkesti túraqty qylyp alghanbyz, tipti, «Qazaqtyng jauy – qazaq» degen sózdi «maqtanyshpen» jarnamalaudy únatamyz... 

Múnyng bәri shylghy ótirik. Búl – syrtqy kýshterding bizding sanamyzgha sinirgen jasandy әri sasyq apiyny. 

Qazaqtyng airyqsha bauyrmashyldyghyna, bir-birine janashyrlyghyna, aqyldylyghy men adaldyghyna, mýddeliligi men myqtylyghyna dәlel kerek pe? 

Mineki, jap-jana dәlel. Qogham qayratkeri Ermúrat Bapidyng mening atyma 2012 jyldyng sәuir aiynda jazghan hattary – qazaqtyng biyik bolmysyn, qymbat qasiyetin, aghanyng inige ystyq qamqorlyghyn, kerek deseniz, danalyqty aighaqtaydy. 

Eraghang ekeumizding әngimemizge arakidik arqau bolghan qazaqtyng marqasqa óner iyesi Talghat Temenov aghamyzgha qarsy esh niyet-pighylymyz joq. Tәkenning talantyn qalyng qazaq tanidy әri baghalaydy. 

Ótkendi qayta kóksep-qoparghanymyz emes, Eraghanyng әrbir sózi maghynaly, tereng tәrbiyelik mәni bolghandyqtan, jaqsynyng jaghymdy da júghymdy internet-hattaryn kópke ónege bolsyn degen niyetpen jariyalaudy jón kórdim. 

Ermúrat Bapidyng 1-inshi HATY:

«Sәlem, Qajymúqan! Aman-sau jýrip jatqanyndy jazghandarynnan kórip jýrmin. Jón ghoy...

Biraq, sen bireuge soqtyghar aldynda ol adamnyng kim ekenin jәne qay tústan úru kerektigin bajaylap al. Talghatta (Temenov) neng bar? IYә, ol jansaq sóilegen shyghar, biraq jeke pikiri ýshin jerden alyp, jerge salu jaqsy jigit ýshin jaraspaytyn qylyq.

Men seni jaqsy kórgennen aitam. Manayynda mynghyrghan taqyryp bar: shetinen al da jaza ber. Ras, Temenovke mening de tanar ókpem bar. Biraq, úrymtal sәtting ontayy kelmeyinshe arystangha shauyp, mert bolghym kelmeydi. Sen de búdan bylay sóit: el tanyghan jaman-jaqsy túlghalardy «ishten teber» kezde, taqyryptyng qisynyn tauyp al. Eng bastysy, sening sózing emes, oiyng sóileui kerek. Al kókezu teneulermen túlghalardy tenseltu qiyn bolady. Logikagha qúrylghan taqyrypty eshkim joqqa shyghara almaydy. Al logikang qisayghan jerde, ózing de shonqiyp qalasyn.

Búl mening aghalyq aqylym. Qabyldarsyn, qabyldamasang – ózing bilersin. Áytpese, Temenov mening eki tuyp, bir qalghanym deymisin.

Qúrmetpen, Ermúrat aghan.»

Qajymúqan Ghabdollannyng 1-inshi JAUABY:

«Assalaumaghaleykum, Eragha!

Mal-jan aman, at-kóliginiz orynynda ma? Ýshbu hatynyzdy alyp, oiym san-saqqa ketip otyr. Aldymen: «...Bireuge soqtyghar aldynda ol adamnyng kim ekenin jәne qay tústan úru kerektigin bajaylap al. Talghatta neng bar?» – dep, bir silkinip alapsyz da, artynsha: «Men seni jaqsy kórgennen aitam. Temenovke mening de tanar ókpem bar» – dep, basqa baghytqa jalt beripsiz...

...Ereke, ózinizben talay mәrte dәmdes-túzdas bolghan adammyn. Al, qazaqta dastarhannan ýlken eshkim joq. Ózinizdi syilaymyn, sózinizding de salmaghyn bilemin. Biraq, óziniz aitpaqshy, «Temenov mening de eki tuyp, bir qalghanym emes»...

Ádette, biz «ziyaly qauym – ziyandy qauym» degendi kóp aitamyz. Degenmen, kópke topyraq shashyp jatqanymyzdy angharmaymyz. Aytalyq, keshegi marqúm Oraghang (BÓKEEV), Zәkeng (NÚRQÁDILOV), Sәbeng (AQATAEV), Altekeng (SÁRSENBAEV), Bәkeng (DÁRIMBETOV), Asekeng (ShÁRIPJANOV) jәne t.b., endi býgingi Dýkeng (ISABEKOV), Ábekeng (QOSANOV), Ghabaghang (QABYShEV), myna Óziniz de ziyaly emessizder me? Halyqtyng zaryn aityp, zapyran qúsyp jýrgender ziyandylar ma? Joq, meninshe búlay emes...

Biz endigi jerde qazaqtyn, últtyn, memleketting mýddesin sózimen de, isimen de satqandardy ashyq, anyq, aiqyn aityp, әshkereleuimiz kerek. Basqa jol joq!

Búndaylardyng betsizdigin Abay atamyz ayamay әshkerelep ketken joq pa?!.: «Momynnan jaman qorqaq joq,

“Qu”, “pysyq” degen at qayda?

Arsyz bolmay, ataq joq,

Aldamshy bolmay, baq qayda?» – dep...

Eger búrynghyday jauyrdy jaba toqyp, «el tanyghan jaman-jaqsy túlghalardy» atamay, alystan «shәuildep», «arystangha shauyp, mert bolghym kelmeydi» dep, jýre bersek, kýnderding kýninde búl ekijýzdiler shynymen-aq ózderin azuly arystan, al, halyqty shәuildek qanden dep oilap qaluy mýmkin, sosyn, jer men baylyghyn bylay qoyyp, eldi de syrtynan satyp jiberuden tayynbaydy. Ayanatyn nemiz qaldy, Ereke? Artymyzdan quyp jýrip, qamystay otap tastady...

Múnysy, әlde, az ba bizge, Ereke, aitynyzshy?!.

Siz jaqsy kóretin «logika» bar ma, búl jerde? Logikagha týkirdi me, búlar? Siz: «logikang qisayghan jerde, ózing de shonqiyp qalasyn» deysiz, sonda búl әli qazaqtyng shonqimaghany ma, sizdinshe?..

Janaózende jalghyzynan aiyrylyp, anyrap, ómirden baz keshken ananyng súrqyn kórdiniz be, siz? Sózi men zaryn estidiniz be? Álde, Janaózende «Qazaqfilim» kino týsirdi me?..

  Tilimizdi tistey-tistey qotyr qyldyq qoy, Ereke...

Meni tejep túrghan Sizdin: «Sen de sóit...» degen jyly sóziniz ghana...

Sózge toqtaghan júrtpyz, sirә, Temenov te mening әkemdi óltirgen joq. Áytkenmen, mening kýittegenim qazaqtyng qamy, últtyng mýddesi. Árqaysysymyz jýzge, rugha, aimaqqa, auylgha bólinip, «arystangha shauyp, mert bolghym kelmeydi» dep, jaqyn qandasymyzdyng kýlli últtyng mýddesin satqanyna kózjúmbaylyq jasasaq, onda bizding sayasattaghy qúnymyz kók tiyn, onda auylgha baryp, baylardyng qoyyn baghu abyroylyraq bolmaq...

Sondyqtan, kim bolsa – ol bolsyn, meyli Temenov bolsyn, meyli, Tegenov bolsyn, auyzyn abaylap ashsyn, tiline tirek tapsyn! Qazaqtyng taghdyry jalghyz Temenovke qarap túrghan joq. Syipaghandy siyr ekesh siyr da sezedi...

Aghalyq sózinizge qúlaq týrdik Ereke, dese de, toqtau bolmasa – oqtau bolatynyn arakidik aghalarynyzgha da aityp qoyghanynyz artyq etpes-au...

Sau bolynyz! Esendikte jýzdesuge jazsyn!

Inilik izetpen, bauyrynyz Qajymúqan.»

Ermúrat Bapiydyng 2-inshi HATY:

«Sәlem, bauyrym!

Hatyndy oqydym, oiyng dúrys. Biraq mening aitpaghym jandayshaptardy ayau emes, olardy oimen soghu. Jaghadan alsaq, óz qadirimizdi ketirip alamyz. Olar ózderining istep jýrgenin búrys sanamaydy. Al dúrysyn biz aqylmen aitpasaq, el jaghyna shyghatyn ziyalylyr zym-ziyan bolady. Biz gazet arqyly aitar sózimizdi reklamasiya nemese anty agitplakat retinde emes, bayyby tereng bazyna retinde jetkizuimiz kerek. Sonda zymiyandardy oily oqyrman úyaltady. Al ishten tepsek, oqyrmanymyz múny mәdeniyetsizdikke balaydy.

Al ózin ziyaly sanap jýrgen alkeudeler ashumen aitylghan sózdi óz mýddelerine paydalanyp ketedi. Sondyqtan biz oqyrmandy oilandyratyn, ziyalyny opyndyratyn oidy aita biluimiz kerek. Tym bolmaghanda, soghan tyrysuymyz kerek. Jaghadan alghanda, ong jambasqa salarlyq logika qajet. Al eger biz: «anau olay depti», «mynay bylay depti», «oniki dúrys emes, meniki dúrys» dep, qaradýrsin qisyn aitsaq, bizden oqyrman da, jaqtastar da jaltarady.

Mening aitpaghym osynday siyaqty edi...

Al meni agha tútyp, jazghanymdy jadyna alghanyna quanamyn. Sen siyaqty iriligi basym iniler kóp bolsa, bәlkim biz ziyalylardan jәrdem kýtpes pe edik? Al «voj­dizmge» belshesinen batqan qazaqtyng ortasynda әzirge ziyalygha jaltaqtamasqa amal qalmay túrghan jaghday bar, bauyrym.

Aytpaqshy, sening jazyp jýrgenderinning ishinen bireui bizding gazette jariyalana qalsa, mening saghan qoyghan talabymnyng oryndalghany dep bil. Aman bol, inishek!

Ermúrat aghan.»

Qajymúqan Ghabdollanyng 2-inshi JAUABY:  

«Eragha, assalaumaghaleykum!

Turasyn kesip aitayyn: Men de mәselening toqsan qatpar, toghyz jýz jaqpar ekendigin jýregimning tereng týkpirimen týsinemin. Talghat aghamyzdyng da shynymen «noqta-jýgenin sypyryp alyp», әdil alamangha salsa, basqasha baghytpen qúighytatynyna da senimdimin... Amal neshik?!.

Sizdin, Ereke, sayqal-sayasatpen itjyghysqa týskeninizge de shiyrek ghasyrdyng jony kórindi. Ásili, «tәrtip saqtap», biylikte jýrseniz, talay lauazymdy tónkerer ediniz: bilim-biliginiz de, aqyl-aylanyz da qazirgi maqaulardyng múqymyn «shanyna adastyryp keter edi...»

Búlay deytinim: zәude qaysybir әkimsymaqtarmen tildese qalsam, halqymdy ayaymyn: eki auyz sózdi biriktirmeytin bireuler balasha byldyrlap, jýikendi shanshytady...

Taghy da amal neshik?!.

Ereke, sizdin «Al dúrysyn biz aqylmen aitpasaq, el jaghyna shyghatyn ziyalylar zym-ziyan bolady... Sonda zymiyandardy oily oqyrman úyaltady» deuiniz qúlaqqa kiretin sóz. Shynynda, baspasóz – qoghamnyng balabaqshasy sekildi ghoy, kýlli qogham mýshelerine, әsirese, ziyalylargha sýrleu siltep, tәrbiyelep otyrugha tiyis...

Qazir, Eraghasy, «balapan – basymen, túrymtay – túsymen» әure bolghan bir almaghayyp kezeng ghoy, soghan qaramay, ot pen oqtyng astynda jýrgen Ózinizdey arys azamattar, meninshe, bizding naghyz asyldarymyz... Ókinishke qaray, «qolda barda altynnyng qadirin bilmey» jatamyz...

Siz, shyntuaytqa kelgende, bir maghan ghana emes, Ózinizding ókshenizdi ala dýniyege kelgen qazaqtyng ruhy biyik barlyq úrpaghyna ardaqty aghasyz, úlaghatty ústazsyz...

Qashanda Sizge degen niyetime shang týspesin! Otbasynyzgha hәm amandyq, boyynyzgha quat, jýreginizge shuaq tileymin!

Qúrmetpen, ininiz, Qajymúqan GhABDOLLA.

Oral shahary, 12 sәuirding ymyrty, 2012 jyl.»

Ermúrat Bapiydyn

3-inshi HATY:

«Rahmet, bauyrym, ekeuimiz qysqalau bolsa da mәmileli әngime aitqan siyaqtymyz. Eng bastysy, «oqyrman» degen aty bar әleumet, qajet bolsa tónkeris jasaytyn halyq ekenin ekeuimiz de týisinip jýrmiz. Sondyqtan sol oqyrman arqyly jalpaq júrtqa jaghymdy jýiedegi sóz aita alsaq, jarap ketkenimiz.   Ózim solay oilaymyn. Sondyqtan bizge eshkim jýktep bermegen, biraq sananyng tereng sanylauy sybyrlaghan osy paryzdy alyp jýre alugha jarayyq.

Aman bol, inishegim!

Ermúrat Bapiy.»

P.S. Mening er minezdi Eragham inisining búl «әlsizdigine» týsinistikpen hәm keshirimmen qaraytyndyghyna ýmittenemin. IYә, eki adamnyng arasyndaghy qatynas-jazbalar, bir qaraghanda, qúpiya dýnie bolugha tiyis. Degenmen, kópshilikting ýlgi tútyp, ónege ýirenuine әbden layyqty dýniyelerdi jasyryp-jastanudyng qajeti de joq. 

Eragham: «Men seni jaqsy kórgennen aitam» dep qalghasyn, men de Eraghandy jәne qazaghymdy jaqsy kórgendikten qolyma qalam alyp, jaqsyny jariya ettim. Artyq-kemi bolsa, ghafu etuge ýmittimin.

Qajymúqan GhABDOLLA

 Abai.kz