Sh.Aymanov atyndaghy Qazaqfilim kiynostudiyasynyng Bas redaktory, Memlekettik "Daryn" jastar syilyghynyng laureaty, jazushy-dramaturg Didar AMANTAY:

«Teatr - mәngilik óner. Biraq, kez-kelgen jaghdayda belgili bir sayasy ahualgha ne әleumettik ahualgha yqpal etetin ónerding týri emes. Óitkeni,  ol ýzdiksiz halyqqa qyzmet etetin ónerding týri», - dep bastady bizben әngimesin.

1. Didar agha, mәdeniyet ministrliginde búrynghy kezdegidey repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiya qúru jәne dramalyq shygharmalardyng grant mәselesi de solay sheshilu kerek degenge qalay qaraysyz? Álde basqa úsynysynyz bar ma?

Sh.Aymanov atyndaghy Qazaqfilim kiynostudiyasynyng Bas redaktory, Memlekettik "Daryn" jastar syilyghynyng laureaty, jazushy-dramaturg Didar AMANTAY:

«Teatr - mәngilik óner. Biraq, kez-kelgen jaghdayda belgili bir sayasy ahualgha ne әleumettik ahualgha yqpal etetin ónerding týri emes. Óitkeni,  ol ýzdiksiz halyqqa qyzmet etetin ónerding týri», - dep bastady bizben әngimesin.

1. Didar agha, mәdeniyet ministrliginde búrynghy kezdegidey repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiya qúru jәne dramalyq shygharmalardyng grant mәselesi de solay sheshilu kerek degenge qalay qaraysyz? Álde basqa úsynysynyz bar ma?

Teginde, búl jerde eki nәrseni anyqtap aluymyz qajet. Birinshisi, eger teatr bizding memleket tarapynan kommersiyalyq ortada júmys isteytin kommersiyalyq biznes qúrylym retinde qarastyrylatyn bolsa nemese  nysana kórermenning estetikalyq talghamyn qalyptastyru emes, aqsha tabu kózine ainalsa, әriyne, repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiyanyng qajeti joq. Al eger teatr memleketimizding últtyq iydeologiyasynyng bir kórinisi retinde, qoghamdyq sananyng bir formasy retinde tújyrymdalsa, onda memleket teatrgha aqsha saluy qajet. Bәrimizge belgili, dәl býgingi jaghdayda eshqanday teatr óz betimen kýn kóre almaydy. Teatrgha el budjetinen qarjylandyrylatyn Britaniya balet óneri sekildi ýkimet tarapynan kómek qajet. Teatr - ónerding eng nәzik te asyl týri. Sondyqtan, biz teatrdy ózindi-ózing qútqar dep tasqyn sugha tastap jiberuimiz mýmkin emes. Teatrdy mәpelep, ayalau qajet. Jalpy, teatr - intelektualdyq kýsh-quatty, asqan oqymystylyqty, tereng de jan-jaqty bilimdilikti, jyldar boyy qalyptasatyn mashyqty jәne ýlken qarjyny talap etetin óner. Osy túrghyda repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiya qúrylyp, dramalyq shygharmalargha grant beru mәselesi algha qoyyluy qajet dep oilaymyn. Búl jerde jergilikti qarjylandyrudy barlyq oblystarda zandastyru kerek nemese Mәdeniyet ministrligi tarapynan qoldau kórsetilui tiyis. (Sonymen qatar, bizding elimizde kino turaly zang qabyldanuy qajet).

2.  Jas dramaturgterding piesa jazbauyn nemen týsindiruge bolady? Álde olar bir-eki piesa jazyp, onysy esh jerde qoyylmaghan son, birjolata drama jazugha qolyn bir siltey me?

Nemis filosofy M.Haydegger: "Filosofiya - qashanda býgingi kýn tәrtibinen alshaq túrady", - degen eken. Sondyqtan, teatr da filosofiya tәrizdi óz uaqytynyng perzenti emes. Teatr - ónerpazdardyng talghamyn qalyptastyratyn kózqaras tezi, izdenisting qaynaghan qazany, ónerding qara shanyraghynyng biri, ómir sýru  aluandyghy - keng auqymda. Býgingi tanda zaman aghymyna say -  kinogha týsip, jyldam kózge týsu, televiziyagha shyghyp, oqys tanylu ýlken jetistik, ghajayyp tabys sanalady. Sondyqtan da, jas dramaturgter teatrgha barmaydy. Olargha kino ssenariyin jazghan iygi. Óitkeni, kino ssenariyin jazyp, úzaq uaqyt kýtpey tez kórinuge bolady. Sonday-aq, teatrgha qaraghanda olardyng kórermenderi úzaq túraqtaydy. Teatr qanday jaghdayda bolmasyn terendikke úmtyludy qajet etedi. Kórermen jinaymyz dep, tayazdyqqa, ýstirttikke barugha bolmaydy.

3. Tayau shetel atanyp jýrgen ózbek, qyrghyz, tatar, әzirbayjannyng audarma piesalaryn sahnagha shygharu әdetke ainalyp ketken sekildi, әlde múny teatr rejisserleri men diyrektorlary bizneske ainaldyryp alghan ba?

Búl saualynyz - óte oryndy. Eger saual tuyndap jatsa, belgili bir dәrejede bar ekendigi - ony tudyratyn jaghdaydyng qalyptasqanymen týsindiriledi. Shynynda da, qazir audarma piesalar kóp qoyylyp jatyr. Múnda eshqanday oghashtyq joq. Óitkeni, ol 100%-gha qoyylyp jatqan joq. Bar bolghany 20-30%-gha ghana shyghar. Arnayy zertteu jýrgizilmegendikten, esebin eshkim bilmeydi. Jalpy, teatrtanudy zamanauy túrghygha jetkizemiz desek, kino ónerining qúrylymymen teng dәrejede damytu qajet. Ol degenimiz -  teatrgha keletin kórermender talghamyn, qyzyghushylyq dәrejesin, keletin uaqytyn anyqtap-zerttep, monitoring jýrgizu, sóitip, tabysqa qol jetkizuding aldyn ala sharalaryn jasau - kóp kómek berer edi. Eng әueli teatrdyng mәselesin jónge keltirude inventarizasiya (tiyisti ghimarattar, zattar tizimin, jaramdyghyn) nemese teatr turaly últtyq bayandama jasalu kerek. Sonymen qatar, kórermender sanyn arttyru ýshin teatr tabighatyn saqtay otyryp, janrlardyng jana bir iygilikterin qoldanu qajet dep sanaymyn. Árbir spektakli men dramaturgiyalyq shygharmalargha teledidardan jarnama jýrgizilip otyrsa - núr ýstine núr bolar edi. Oghan qabat, ghalamtor sayttarynda jarnamalyq ainalymdar berilse, búl da tyghyryqtan shyghudyng bir jolyna ainalar edi.

4. Jana dәuirdi qalay jazugha bolady jәne jana qaharmandar kimder?

Teatrdyng taqyryby eshqashan ózgermeydi. Teatrdyng taqyryby bireu, ol -estetika.  Filosofiya ghylymy danalyqqa qúshtarlyq bolsa, teatr óneri - әsemdikke qúshtarlyq dep aituyma bolady. Óner degenimiz - kez-kelgen shyndyqty aitudyng bir joly. Jәne, shyndyqty kórkem shygharmamen aitu әldeqayda tiyimdi. Óner - estetika - teatr. Zaman aghymyna say avtokólik, ghalamtor, kompiuter, tehnologiya damyghanymen, adamnyng tabighaty sol kýiinde qalady. Sondyqtan, kóniliniz qalaghan taqyryp tónireginde әngime órbituge bolady. Tek qana sol shygharmanyzdy әsemdik formasynda bere biluiniz qajet.

5. Býgingi teatrdaghy kórkemdik kenes degenning qúrylymyna, júmysyna kóniliniz tola ma? Olar kimderden qúryluy tiyis?

Ár teatrdyng kórkemdik kenesinde kimder otyrghany - barshamyzgha belgisiz. Biraq, kórkemdik kenes senzuranyng (memlekettik baqylaudyn, tekserisin) rólin emes, kórkemdik kenes - aqyl-kenesting rólin atqaruy tiyis. Kópshilik pikirler ortagha salynyp, talqygha týsu barysynda óz sheshimin tabady. Al songhy sóz rejisser tarapynan úsynylyp, osynday shygharmashylyq qarym-qatynas ornauy qajet. Osylaysha, naghyz ónerding múrat-mýddesine qayshy mәseleler súryptalyp, kórkem oy shenberine jeteleytin dýniyeler qalmaq.

6. Bir teatrda bir rejisserding úzaq qyzmet atqaruy qanshalyqty tabysty? Nege jas rejisserler dayyndalmaydy?

Meninshe, "Sen teatrda qyzmet isteuge qúqylysyn, al sening jasyng -  keldi, oryndy - bosat" degen mәsele algha qoyylmauy tiyis. Eger sening teatryna ziyaly qauym mýsheleri, ónerpazdar, jazushylar kelse, ómir sýruindi toqtatpa. Al, onday kórermender keluin toqtatsa, sening uaqytyng ótti degen sóz. Rejisser uaqytynyng ótkendigi kórermenderding sanymen  jәne sapasymen sheshilui tiyis. Al jastar jaghyna keletin bolsaq, jastargha qoyylym qoygha mýmkindik beru qajet dep oilaymyn. Tipti, teatrdaghy kishi zaldardy jastardyng qúzyryna bergen jón. Ol jerde qazan qaynap jatuy tiyis. Áriyne, zangha qayshy emes, qazaqtyng últtyq mýddelerin әri ónerding múratyn nasihattaytyn shygharmalar boluy qajet. Memleket jýrgizip otyrghan sayasattan bólek, halyqtar dostyghy men birligin jәne qazaqtyng mýddesin aitugha erkindik, kenistik berilui paryz. Osy taraptan kelgende, mening oiymsha, sahna eksperiyment alanyna ainaluy tiyis.

7. Teatrdy diyrektor basqaru kerek pe, әlde biylikti kórkemdik jetekshi dep soghan jýktegen dúrys pa? Jalpy teatr kórkemdik jetekshisin Resey, basqa da elderdegi siyaqty, Teatr qayratkerler odaghy bekitse qalay bolar edi?

Teatrdyng sharuashylyghyn diyrektory jýrgizui qajet, al shygharmashylyghyn - rejisserler biyleui tiyis. Diyrektor әri basshy, әri menedjer boluy kerek. Ol rejisser nemese dramaturg boluy mindetti emes. Belgili bir dәrejede ónerdi jaqsy týsinip, tereng seze biletin, jany auyratyn, janashyr boluy qajet. Basshylyq etushi qol astyndaghylardan әsemdikke qúshtar etip, ghashyqtyq sezimin oyatatynday spektakli qoydy talap ete bilse bolghany. Teatrgha sahnany janynan artyq kóretin, bar bolmysymen týisinetindey teatr qaytarkerleri shoghyrlanghanda ghana jaqsy nәtiyjege qol jetkizedi. Sonda ghana teatr óneri kórkeyip, jandanbaq.

8. Teatr qayratkerler qoghamynyng statusy qanday boluy kerek? Ol qanday mindetterdi atqaruy tiyis?

Shygharmashylyq orta bir basqa da, shygharmashylyq qayratkerlerding odaghy bir basqa. Kez kelgen odaq - kәsiptik odaq. Ol mýshelerining ómirdegi pragmatikalyq mәselelerin sheshetin mekeme boluy tiyis. Júmyssyz qalghan teatr qayratkerlerin júmyspen qamtamasyz etip, avtorlyq qúqyqtaryn qorghap, qarjylay kómek kórsetui qajet.  Osynday mәselelermen ainalysqan jaghdayda ghana "Teatr qayratkerler qoghamy" degen mәrtebege say bolady.

9. Jahandanumen birge teatrdyng jana kezeni bastaldy desek, teatrymyz qanday baghyt aluy tiyis? Últtyq teatrymyzdyng damu baghyty qanday?

Teatr - keninen alsaq, bar últqa ortaq, bar últtyng enshisindegi ónerding týri. Sondyqtan jahandanu kezinde teatr batysqa qaray bet aluy kerek pe, әlde shyghysqa qaray bet aluy kerek pe degen mәsele túrghan joq. Múnda: "Qanday spektaklidi qoy kerek?" degen súraq tuyndap túr. Tipti ol myng jerden ghalamdyq bolghanymen, kez kelgen kórermendi quanta alsa, múnyng ózi - ýlken jetistik. Últtyq teatrymyzgha keletin bolsaq, búl jerde aitylar mәsele kóp. Jalpy alghanda, últtyq (mәn-maghyna, qúndylyq) degenimiz -tek qana últymyzdyng ata-babadan qalghan bay qazyna, asyl múrasy ghana emes, sonymen qatar, dýniyejýzinde túnghysh ret basqa halyqtardan búryn jana bir formalardy oilap tabu nemese ózgeshe bir janalyqtargha qol jetkizu, yaghny birinshi bop janasha jýie qalyptastyru dep esepteymin. Tabylghan janalyghynyz ózge elderge tabys retinde úsynylatyn bolsa, búl da bir últtyq belginiz. Mysaly, japondyqtar kýshti túrmystyq tehnologiyalyq zattardy oilap tapty, amerikandyqtar djip avtokóligin shyghardy, nemister «Mersedes» avtokóligimen tanymal degen sekildi. Japondyqtar janadan  djip avtokóligin jasau ýshin kýsh salyp talpynghanymen, búl bәribir amerikandyqtardyng ómirin beyneleytin obraz, dizayn bolyp shyghady. Sondyqtan, biz de teatrgha qyzmet etude eshkimge belgisiz tyng iydealar úsynyp, forma tapsaq, reforma tudyrsaq, búl bizding ghana últymyzgha tәn belgi bolyp qalushy edi. Al "Últtyq teatr" degendi etnografiyalyq dengeyde ghana týsinu tayaz oilaudyng nyshany bolyp esepteledi.

Súhbattasqan Áygerim Tengebekova

«Teatr.Kz» jurnaly, № 2, sәuir,

Almaty - Taraz