Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Kókjiyek 6538 0 pikir 3 Shilde, 2014 saghat 13:20

Kәken QAMZIYN. TIRShILIKTING TÓRT MEZGILI(Tetranovella)

   

 Osy dýniyemdi ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldary qaghazgha týsirgen edim. Uniyversiytetti endi bitirgen shaghymda. Úmytpasam, «Jalynda» jariyalandy. Jas jazushylardyng jiynynda múrty jana tebindey bastaghan prozaikter shygharmashylyghy turaly bayandama jasaghan Bek (Sovhozbek) Toghysbaev aghamyz maghan onyng keyipkerleri bir-birine nege ghashyq ekendikterin ózderi de bilmeydi degen synayda min taqty. Onashada Sayyn agha Múratbekov «it sanq-sanq etpeydi, it arp-arp etedi» degendey pikir aitty. Jәne bir jiynda qazaq әdebiyetining klassiygi Ghabit Mýsirepov  biyazy da bipaz basymnan sipady, Iliya Erenburgtey «jylymyqty kýteyik» degenim ýshin  shyjghyryp-shyjghyryp aldy, týbinde senen jaqsy qalamger shyghady dep sózin týiindedi. Júmatay Jaqypbaev aqynnyng sening keyipkerlerinen ertengi qazaqtyng iyisi shyghady degeni de esimde. Kompozisiyasynda aqau bar, mausym auysymy saqtalmaghan degender de boldy. Menmensigen jastyqtyng buy ma, minezimning qyrsyqtyghy ma, әlde әrkimning óz joly bar dedim be, әiteuir, ýsh prozaik pen bir aqynnyn  uәjin qúp ala qoymadym. Biraq eshqaysynyng betterinen ala ketkem joq. Kónilderin qaldyrgham joq. Keyinirek aqyl-esim kirgen kezde taghy bir qarap shyqtym. Jastyq shaghyma qolym batynqyramady. Áli de ystyq. Sol novellamdy sizderding nazarlarynyzgha úsnyp otyrmyn, qadirli oqyrman.

 

                                                                                 Sókpeymin ótken kýnder kýnәsi ýshin!

                                                                                 Oralmas kóshken ghúmyr bizge qaytyp!

                                                                                                                               I. Buniyn

                                                                         Jaz

     Qauynnyng jinishkeleu bir tilimindey jýdeu ay aspan óresinde qabyrshaqtala keuip bara jatqanday. Jer men kók inir qaranghylyghyna basyn sýiey tynshy qalypty. Jym-jyrttyq. Japyraq ýlbireter bezildek jelding ghana osyndayda ýiirilip-ýiirilip alghany bolmasa, mektep irgesindegi bau-baqsha júbanysh qúsha, kerenaulau manauraydy. Anyz alyptarynday zәulim aghashtar júldyzdy aspangha moyyndaryn soza tandana qarap qalghan syqyldy.

     Talay shirkinnin, onyng ishinde mening de aty-jónim oiyp jazylghan terekting eng tómengi bútaghynda Olya ekeumiz otyrmyz. Japyraqtar ara-arasynan appaq sәule dirdektey kelip, likildey tógiledi, aidyng aqsúr núry shashyrap ótedi ýstimizge.

    Sybdyr-sybdyr. Kýmisterek pen qayyndardyng japyraqtary synghyrlay baryp, kýlkisin әreng jiyady. Mening osylarmen qosyla da, jarysa da saq-saq kýlgim keledi. Birde-bir danyshpannyng ýsh úiyqtasa týsine kirip shyqpaghan, alabóten, bizding auyl tegis anyryp qalatyn keremet oilap tapsam-au deymin. Olyanyng oiynda ne baryn men qaydan bileyin. Bәlkim, ol da men sekildi «mәngilik qozghaushy» oilap shygharudy, qara jerding tútqasy bolsa, tik kóterudi týni boyy kirpik qaqpay armandap shyghar dauasyz qiyalshyldardyng biri shyghar. Áytpese mening janymda oghan ne bar? Rasynda da, bizding qazaq mektebindegi әri túiyq, әri júmbaq jandardyng biri – osy orys qyzy Oliga. Qyz bolyp boy týzep, qúrbylarymen búlghaqtap jýrgenin de kórmeysin. Kórshisi dey me, kim bilsin, mening qasymnan eki eli qalmaydy. Kólenkem qúddy. Altynshy-jetinshi klastarda elding mazaghyna shyday almay ólip kete jazdaushy edim, osy kýni mýlde kónil audarudy qoydym.

     Bir jaqsysy, ol syrgha sonday berik jan. Myna akselerattar//erte esey zamanynda men kóz salghan botakózderge qosyla jyr jazamyz. Odan artyq kómekshini aqyndyqqa qúlqy joq bizding auyldan tauyp kór qaneki. Onyng ýstine qyzdar psihologiyasy qyzdardar qaltarys qalghan ba, ol jaghyn da әbden eskergen jón. Aytyp-aytpay ne kerek, Olyaday altyn joldasty qyzdar týgil úldar arasynan tabu onay-ospaq sharua emes. Tymyrayyp otyrysyn qara ózinin.

     Men bútaqtan sekirip týsip kerilip-sozylamyn. Karatist sekildi «iyah!» - dep auany ýsh-tórt ret týiip-týiip tastaymyn, shyrkóbelek ainalyp baryp ong ayaghymmen de, sol ayaghymmen de әldekimdi teuip-teuip jiberemin. Olya da, aghash japyraqtary da ishekteri týiilgenshe mәz bolady.

     Enistegi auylgha qaraymyn – shashylghan shyraqtarday. Aspangha qaraymyn – tóbede shýpirlegen júldyzdar ýiiri, shúbatylghan qús joly. Manayymyzda jan joq, tek gitara termelegen auyl sal-serileri men praktikaga kelgen pedinstitut studentteri keshkilik seruenge ortalyq kóshege shyghypty. Aytpaqshy, kóresini osylardan kóretin boldyq, oqu ministrining ózinen ókildik alyp kelgendey shetinen pan, mәdeniyet ministrining jýziginen ótip kelgendey shetinen sәn. Sonan song joghary klass qyzdarymen әzildesuge kellgende, oidoyt, janyp týsedi. Anda-sandaghy keshterde bizding klass qyzdarymen biyleuge tegi qúmar. «Plus» matematikalyq termiynine tili kelmegendikten Pilus atalyp ketken bireuin bizge uaqytsha klass jetekshisi qylyp qoymasy bar ma. Áneu kýni qyzdargha Miykelandjelonyng «Daviydin» kórsetkenim ýshin, sol qoyanbay sabaqtan jelkelep aidap shygha jazdady...

     Qayqannan jalghyz kózdi mashina shygha keldi. Yryldap-kýrildep klub aldyna toqtaghan siyaqty. Bireuler top-top týsip jatyr, ózara kýbirleskendey de. Álgi «GAZ» sәl ayaldady da, yryn-yryng keri búryldy. Stop signaly qyzarabórtip qasymyzdan óte shyqty. Klub aldynda bireuler sóilep jýr me, qalay? Lokatordan esh ainymaytyn qalqan qúlaghymdy  solay qarata búryp, aghashqa jabysa qattym da qaldym.

-          Yaha, Yahiya,  menin  jan  dýniyeme  ýnilshi bir sәt, týsinip kórshi sen meni. Bir klastaghy

sen esirkemegende, kim esirkeydi meni. Bireumiz dombyranyng astynghy ishegi bolsaq, bireumiz ýstingi ishegimiz. Bir-birimizsiz kýnimiz qaran, solay emes pe? Ekeumizding de jýregimiz nәp-nәzik. Búrauyn tappay, sóilete almay qor qylady-au key-keyde, eger ýzilip ketsek qaytedi? Sen, men kisi tany bilsem, myna degen jigitsin, men de jete qabylmyn, ras pa osym? Anada brigadirding erke qyzyna jolyqtyr dep әbden qinadyn. Ana kókdoly sheshesin ózing jaqsy bilesin, әmbe qaryndasymnyng dosy ghoy, men әli ar-úyattan airyla qoyghamyn joq. Sen oghan renjy kórme, er moynynda qyl arqan shiry me?.. Sóite qoyshy, nesine bәlsinesin. Jón-josyqty mene kem bilmeysin, aqyryn qúlaghyna sybyrlay sal qasyndaghylargha estirtpey. Bolsayshy endi emindirmey.

     Oipyray-oypyray! Myna Bogdanyng tókpe ghoy, Yahiya sheshennen de sheshen ghoy... Áli jalynyp jýrgen syqyldy. ayaqqy sózderin jel qaghyp ketti me, kýbir-sybyrmen tyndy ma – belgisiz. Olyagha qaraymyn, myna tamashany qara! Janaghy Bogdan sózine qúlaq týre qalypty. Mening mysqylday qaraghanymdy sezimtal Olya anday qoydy. Dәnene bolmaghanday «Besame muchonyn» әuenin búzynqyray ynylday jóneldi.

     Bir taban bolsa da klubqa jaqynday týstim. Oliga amalsyzdan erip keledi. Bir qyzyqtyng ýstinen týserimdi әiteuir sezetin tәrizdimin.

-          Áy, kirpibas neme, myna... Myna qyzdy kim shaqyrdy?! – Bogdannyng dauysy managhy

jylylyq pen júmsaqtyqtan júrday ysyl men yzghargha ainaldy. – Áy, Yahiya, Lamarany shaqyr degem joq pa saghan, túra túr, bәlem! Anuta, sen emessin, seni shaqyrgham joq dedim ghoy. Qyzyq kinonnan qalmashy, jaray ma?

-          ?!!

-          Ne, nemene? Jo-joq! IYә-iyә,  únatamyn  degenmin. Sózimnen tanyp túrghamyn joq, al

tap qazir túrghan ornymda attyryp jiberseng de óy dey almaymyn. Erterekte «barlyghy ótedi, barlyghy ózgeredi» depti ghoy bir ghúlama. Maghan senbesen. soghan ilanshy. Aqyldan ústashy, payymdashy ózin. Álgi ózinmen ketkir qyzylsha shópteude Lamara bolmady ghoy. Sonan keyin seni únatamyn degenim ghoy qara basyp. Anuta deymin, aragha týspeshi, әzәzәl bolmashy, bәribir jýrekke әmir jýre me? Osy Yntymaqta jigit az ba? Menen ne opa, ne qayyr. Ózinmen qatar oqimyn. Aynalayyn, qyzyghyndy kórgir, kinonning bir bólimi ótip te ketti. Jylama, oibay, ketesing be, joq pa endi? Lamara keledi әne, ne dep túrmyn men saghan, bas ayaghyndy...

     Oipyrmay, myna Bogdanyng qanday ózi, qanypezer eken ghoy, ózimizding Anutany jylatqany nesi? Onyng múnday bezbýirek ekenin kim bilgen. Anutany renjitkeni qalay?..

     Bogdan men Lamara kәdimgidey qol ústasyp alypty. Bizding auylda býitip jýrudi birinshi kóruim búl. Dәl osylay qol ústasyp jýru birtýrli jarasymdy, әp-әibat pa deymin. Eseygen song men de qolústasyp ta,. qoltyqtasyp ta jýrermin-au...

-          Olya, biz  de  keteyik. Analargha  qarashy, qyzyq emes pe? Ertender mazaqtap kýlgenge

jaqsy boldy. Nemenene? Barmasang – ózim ketem, al sen jalghyz qayda barasyn. Qarauyldyng tayynshaday kókjaly bar jolda, - dep Oligany bir jaghynan qorqytyp, bir jaghynan aldausyratyp birge jýruge әzer kóndirdim.

     Aldymyzdaghy qos qara – kózge shyqqan sýieldey. Sýzilip biz de kelemiz. Búl qylyghymyzdyng әbes ekenin mana Olya qúlaghyma qansha qúisa da kәperime kirip shyqpaydy. Miz baqpaymyn. Maghan ne kerek? Qyzyq kerek, ermek kerek. Odan basqany oilap, bas qatyryp jatqan men joq.

     Jazdyng týnin aitsayshy, shirkin! Keremet! Imiygen shoqylardy, qúr sýldesi qalghan aidy, jypyrlaghan júldyzgha toly aspandy, qaghylez samal jýgirgen dalany, say-salasynan qúlmaq iyisi anqyghan auyldy jihankez sayahatshylar da kezestirmegen shyghar. Qaydan kezdestirsin, әlemde Yntymaq auyly bireu-aq qoy.

     Analar – ilgeri, biz – keyin. Tórt kózimiz Lamara men Bogdanda. Áne-әne, bir-birine jaqynday berdi, sýiisip jatyr-au. Kinodaghydan bir ausayshy. Tamasha! Qyzyq boldy!.. Ýi-ýi-ýi, attan-ay! Myna qyz qaytedi?! Tisi batyp ketti ghoy iyghyma. Sasqanymnan iyghymdy uqalay berdim. Olya óz kinәsin sezgendey qyrshyp alghan jerin alaqanymen sipaghansidy. Odan iyghymnyng tyzyldaghany basyldy ghoy deysiz be. qayta órshy týspese.

     Lamara men Bogdan qyzylkirpish ýige búryldy. Qúba taldan qoldyng salasynday bilemdele toqylghan sharbaqty boylap, ayaghymyzdy úshynan basyp birte-birte jaqynday beremiz. Osy ýiding ala dýregeyi qanghyp ketipti әldenening sonynan. Qúlyp saldyrlap, eski kәsek kóngisi kelmegendey jany shygha syqyrlady kep. Onymen qosa mening de janym shiq etuge shaq qaldy. Endi she, ýige kirse, kónil kóterer myna spektakliden airylarym haq. Olya bir jaghymnan jenimnen tartqyshtap «keteyikshi, keteyikshi» dep digerlep qoysayshy. Tilazar baladay mening tipten kóngim kelmeydi, qiqarlyghym ústay qalady osyndayda. Olyanyng ynghayyna jyghyla qoymaymyn.

     Tóbesine bolar-bolmas saban ýiilgen aghash qorany ainala bere terezege jabystym. Basbaghyp úrlana qaraymyn. Bogdan ólip-óship sýiedi-ay, sýiedi-ay! Oh! Aymalaydy kep! Lamara eki kózin júmyp alghan. Del-sal. Bogdannyng búira shashyn meyirlene úipalaydy... Eki qúlaghym tas biteldi. Ón-boyymda, әiteuir, búryn bilinbegen diril bar. Jasyl jaryq tógilgen terezege qaghazday japsyryldym da qaldym. O-o, dýniye! Bogdan ana qyzdy tizesine otyrghyzyp taghy aimalaydy, taghy aimalaydy, taghy sýiedi. Oho-ho-ho, bylq-sylq etken aq júmyrtqaday Lamara sýieuge jaramay qúlap bara jatqanday.

     Bireu qolymnan júlqy tartyp barady. Jalt qaraymyn – Olya ghoy. Mәssaghan, qarabiday. Búghan ne bolghan, betin basyp solq-solq etedi. Myna qyzgha birdenening shalyghy tiygen shyghar, әlde mening esim auysty ma? Mandayyn ústaymyn – sap-salqyn. Óz mandayymdy sipalaymyn – tastay. Eshtene týsinsem búiyrmasyn.

-          Saghan ne boldy, birdene kórindi me?

-          IYә, iyә!

-          Aytsanshy, nu, govory je?

-          Jәi, eshtene emes...

-          Endeshe,   esin   dúrys   pa? Saghan   eshtene   emes. Bogdan   atyp  shyghyp meni ústasa,

jelkemdi ýzbey me? Bir klasta oqyp jýrgenimizge ol «tipә» da dememeydi. Solqyldama deymin, әitpese, tura bar ghoy, jalghyz qaldyryp ketem.

-          Men, men bar ghoy jaqsy kórem...

-          A-a, neni?

-          Anany.

-          Kimdi, Lamarany ma?

-          Ego! Bogdandy, oho-ho-oy, sony...

-          A-a, e-e... Uha-ha-ha! Bogdandy de, ishegim-ay!

-          Ánuar,  kýlmeshi,  proshu tebya,  umolyay tebya! Kýlip  qaytesin, búghan  kýluge  bola ma

eken!? Ne nado! – deydi qazaqsha-orysshasyn alqyna aralastyrghan Olya jylamsyray. Onyng dauysynan jalynyshtan da ózge, mening órem әli jete qoymaghan әldene baryn sezgendeymin. Kýlkim ghayyp boldy, su sepkendey basyldy. Managhy qylyqtarymnyng bәri sýikimsiz, bәri әrsiz, bәri súrghylt ekenin endi ghana shamalaghandaymyn. Eki betim lezde du ete týsti. Onymdy Olya kórmey-aq qoysyn. Búrylyp ala jýgire jóneldim. Sonymnan Olya da dedektep keledi...

 

                                                                             Kýz

 

     Jauyp túr, jauyp túr. Qúnjynday jaghalasqan, qújynay sapyrylysqan japyraqtar. Bayany tayghan baq ishi astan-kesten. Sarghaya pisken baursaq japyraqtar jaghany jaghalaghan oryndyqtardy kómkere beripti, kóme beripti. Ókpeli dýniye, múnly kýz, múnayghan baq. Áuede óleusiregen sәulem de joq. Qabarghan qorashoyyn búlttar ghana. Áudemnen, әldekimning aulasynan shiryqqan tóbet sanq-sanq etip qoyarda-qoymaydy. Shymyr shynjyryn ýzip jibererdey. Bireu tarpa bassalyp qylghyndyryp jatqanday auyl ortasyndaghy búzylghan reproduktor qyryldaydy. Tynday qalynyz, selt etpey qúlaq týriniz. Naq osy mezet ap-anyq syrt ete qalady. Ýzilgen japyraq ýnine tek týn balasy ghana eljirey qúlaq týresin. Sap-salqyn japyraq ýstinde dәl osylay beygham, býkil әlemde jalghyz ózing barday otyra berging keledi, aunap-aunap alghyng keledi. Japyraqtar jauyp túr, tógilip túr. «Kýz» degen kirtiygen meymanyng osy eken ghoy. Myna jaryq dýniyede osynday mezgil baryn men býgin ghana angharghandaymyn. Andamay jýre beruim de mýmkin edi-au. Súmdyq qoy búl, súmdyq.

     Sonou shalghaydan, qiyr shetten auyldyng osy jadausyz, jaysyz kýzining jýzin kórip qaytugha arnayy kelgennen saumyn ba? Tughan jerdin, ósken elding lebi me meni ózine tartqan. Nostaligiya ma? Áyteuir úshqan qústay jetippin. Qanaty bar beysharalar týstikke attansa, men teristikten bir-aq shyghyppyn. Keyde súrau belgisine, keyde lep belgisine úqsay, shyghysqa qaray  syzyp bar jatqan sonau jap-jasyl poezdan týsip qalyppyn. Kórshi auyldaghy jalghyz әpkeme de soqqamyn joq. Osynda keldim. Jalghyzbyn. Men múndamyn. Sonda, shirkin-au, qalghandarymyz qaydamyz? Oilanyp kór, Ánuar, oilanyp kór. Iya-iya, Lamara Aqmola auyl sharuashylyghy institutynda, Anuta myna túrghan Taldyqorghan tehnikumynda, Bogdan Barnaulda, kirpibas Yahiya Semey maldәrigerlik institutynda. «Úmytyp barady ekenmin, balalyq bazarymnyng kuәgeri, Olyajan, sen qaydasyn?» - desem, sen: «Meni qalay úmyttyn, Ánuar-au, men Qaraghandydamyn. Dәrigerlik institutta mýdirmey oqyp jatqanymdy ózine talay jazyp edim ghoy», - dep, ókpelegen adamnyng synayyn tanytar edin. Eh, tap qazir kezdessek qoy barlyghymyz ýlarday shulap. Mening qalay jalghyzsyrap otyrghanymdy bilsender ghoy, sender?

     Qaztaban japyraqtar tógilip túr, susyldap túr. Qonyr kýzding silekpe shygharar, kýn qúrghatpas janbyry da kelip qalghan shyghar. Tayau qaldy, taqau qaldy. Ne dep kettim men osy? Árnәrsening basyn shalyp. Áldenening ýni oiymdy bóle beredi, naqtyly ne oilap otyrghanym da biymәlim. Adamnyng osy bir  alan-búlang kezderi-ay, ózine ózing júmbaqsyn.

     Aytuar jaqta – kýbirlegen kibirtik. Áldebir balang aqynnyng arnau óleni me. Kimge eken? Synghyrlaghan tenge kýlki. Quraghan japyraqtardy synsytyp beri bettegen syqyldy. Ornymnan túryp, ózime ejelden tanys baqty jana kórgendey kezip kelemin. Tamaghym qúrghap, ernim kezergendey, susap, shólirkegendeymin. Ózimnen-ózim qystyghamyn. Medaliongha úqsaghan ay da búltqa baylanyp, aq jýzin bir jarq etkizbedi.

     Japyraqtardy qobyrata jýrip kelemin, jýrip kelemin. Búiyghyp, býrisip otyrghan ekeudi sonadaydan ainalyp ótemin. «Aynalayyndar-au, búl mening baghym ghoy. Maghan, eng bolmasa, bir týndi qisandarshy!» - dep aiqaylaghym keledi. Yapyrmau, sonda osylardyng otyrysyn qyzghanghanym ba rasymen. Ysynyp, órtenip baramyn. moynymdaghy kashneni qyryq býktep plashymnyng qaltasyna salamyn. Bәribir kýiip bara jatyrmyn. Alqynyp, bulyghyp kettim, kózime yp-ystyq jas kelgendey. Oramalym qúp-qúghaq.

     Qaltarystaghy bos oryndyqqa sylq ete týsip úzaq óksiymin, eki kózden taram-taram jas aghady. Búl dýniyede meni ayap, meni júbatar jan qayda? Qay-qaydaghy búltalaq, shúbalang oilar iyirimi meni shyrkóbelek ainaldyra jóneledi. Búl ne pәle, maghan ne boldy osy? Keudemdegi jas alyp jatqan aqkóze qansyp, bos qalghanday. «Bos keude, quys keude», - dep jýrek-serik solqyldata kelip soghady. Bas kóteruge ainala tynyshtyghynan seskengendeymin. Boyymdy biylegen sylbyrlyqqa malynyp, osylay otyra bergim keledi ezilip. Omalyp otyra bergim keledi.

     Bayaghysha búlbúldar nege sayramaydy? Sayramay-aq qoysyn, ony qaytem. Kýzde qúiqyljyr búlbúl qayda? Onyng da óz dәureni bar. Uaqyt degeninnen ne mýsirkeu, ne ayaushylyq kýtesin? Teniz tolqynynday shayyp ketti, alyp ketti barlyghyn týpsiz túnghiyghyna. Kóz jasym qayda – qúrghap qalghan, ernim kezeredi, ong qúlaghym shynylday jóneledi. Osy beyuaqyt meni de bireu, etene jaqyn bireu eske alghan da. Kim bolsang da ýlken rahmet saghan, beymәlim janashyr.

     Alaqanday jalghyz japyraq shyrkóbelek ainalyp úzaq qalyqtaydy. Jaysyz jambastaghan tamam japyraqty jýgirmek ókpek alyp qashyp, sypyryp barady. Qonyraudan keyin tysqa  jamyray, japatarmaghay jýgire shyqqan balalarday.

     Aspan kýmbezindegi jana-jana ashylyp kele jatqan jaryq-syzatty kýnbatystan qatyp, qaghynyp kelgen qara qarghaday búlttar kóktep ótti. Nóserleter me eken, qayter eken? Áy, әzirge tama qoymas. Bizding jaqqa onyng tóner mezgili de, tóger mezgili de әli alda ghoy. Sonyra ghoy.

     Osy kýzgi japyraqtardyng ózgeshe bir iyisi bar. Rahatyn-ay, pah! Uystap alyp shashyp jiberemin. Nege ghana órteydi eken sorlylardy? Órimdey jastyng erteni, qausaghan qarttyng býgingisi emes pe gharipter.

     Typyrshy oinaqshyp shygha kelgen tyzyldaq jel sary japyraqtardy nóserlete tógip-tógip jiberdi. Aghash bitkendi silkip-silkip tastaydy. Qalyqtaydy olar, terbeledi olar, dirildey olar, әndey sozylady olar. Ándey, әndey... Ándey! Apyrau, apyray «әn» dedim be? Rasynda әn be? Án ghoy mynau!

                                                             Saghynysh qoy,

                                                             Saghynysh qoy,

                                                             Saryala japyraqtar...

     Án!!! Ornymnan atyp túrdym. Seyilip ketpesinshi, tarap ketpesinshi, ýzilip qalmasynshy. Kóz jazyp qalmasam iygi edi. Túra úmtyldym. Nege jýgirip kelem, ne izdep kelem – ózim de bilmeymin. Entigimdi basa alsamshy. Ne boldy maghan, ne kórindi maghan? Sýrindim-au, úzynnan týstim-au. Túra sala ýzdige úmtylamyn, torghayday jýrek lýp-lýp soghady úyasynda. Qol sozymda әn ketip barady. Jettim-au, әne, jettim, mine, jettim. Úhh! Oi-oy, mynau Anuta ghoy...

-          Anya, Anuta, Anna! Men ghoy, eto – ya! - deymin bar dauysymmen.

     Ol jalt búryldy. Plashynyng etegin qymtay, bireuge jol bergendey ýrke jalt búryldy. Tandanu men tosyrqau. Osy ekiúday qalay-qalay mening de boyymda búlqynghanday.

-          Siz... Syrttay qaraghanda óte úqsaydy ekensiz. Siz keshiriniz, bireumen shatastyrdym,

ayyp ete kórmeniz. Men, men ózim, ózimning keyde sondayym bar, - dey berdim auzyma sóz týspegen son. Beytanys qyz tranzistoryn óshire, jedeldete basyp úzay berdi. Ándey syzylyp týn qúshaghyna sinip ketti. Árkimning óz shyrqauy bar degen, mine, osy. Mening kýtkenim osy әn be edi?.. Úsqyny jaman ýilesimsiz dýniye-ay...

     Meniki ne ýzdigu, ne ansau osy? Myna jalghanda bar nәrse me, ya saghym qughan alaókpe kónil dirili me? Anna, Anuta... Ózgelerden góri osy kókkóz beloruska oiyma nege orala beredi? Mektepte jýrgende baryn da, joghyn da angharmaushy edim ghoy. Ou, osy býgin saghan ne boldy, jolyng bolghyr, Ánuar-au? Boyran-botqang shyqty, kóz jasyndy kól qyldyn. Tanydyng da tanymadyn, jaza bastyng da janylmadyng deymin ózime ózim. Endi qaytsin, taghaty tausylghan perishte-jýrek keude esigin yzaqorlana tepkilep jatyr.

     Japyraq qúshaqtaymyn, shashyp jiberemin. Shengeldeymin de mandayyma basamyn. Bas aughan jaq – qay jaq? Osynday da qanghybas qauyshu bolady eken. Ol, bәlkim, sezim be eken. ol әlde nәziktik pe? Bәri mýmkin. «Qoy әri, mýmkin emes» - deydi endi-endi aqylgha kelgen basym. «Bәri yqtimal, bәri mýmkin», - deydi әrdayym aqymaq. әrdayym bebeu jýrek...

 

                                                                       Kóktem

 

-          Aridaray, aridaray, aridaray... Bir kýni úiyqtap ketsem. oyanbaspyn...

     Sergeldenge týsip, әdben esengirep jýrgen búl bizding Bogdan. Dauysynan tanimyn. It ólgen Barnauldan jetip kelgenin keshe estigenmin. Ózimizding Lamara men Yahiya bas qúrapty degendi aldynghy kýni estigenmin. Ne deyin Bogdangha. Ayaymyn. Men ayaghanmen analar ayay ma. Mening esirkep-mýsirkeuimdi ol kótere me? Múndayda jyly sóz aitu bekershilik Qansha jaqyn jýrseng de alysyng arly bolar. 

     Sabazyng my batpaqty ezgilep, jazghasalymghy irkildek sudy shalpyldatyp beri búryldyy. Qazaqtyng sherli әueninen hoholdyng múnly әuenine kóshti. Ap-ashy. Anyratyp keledi. Bogdanda múnday tenor baryn búryn kim bilgen.  

                                           Nich yaka misyachna, zoryana, yasnaya.

                                           Vidno, hoch golky zbiray.

                                           Viydi, kohanaya, prasei zmorena, hoch na hvilinochku v gay.

                                           Viydi, kohanaya, prasei zmorena, hoch na hvilinochku v gay.

 

                                           Syademo vkupochsi tut pid kalinoi –  i nad panamy ya pan!

                                           Glyani, moya riboniko,- sribnoi hviyleiy steletisya polem tuman.

     Sәlmireyip túrghan meni bayqap qalghan sekildi. Sonadaydan qolyn búlghap keledi. Qayyqtay esip keledi.

-          Ehe,  ah-ah,  ey,  mening  shyqqyr  kózim,  kimdi kórip túrsyn? Búl shynymen senbisin?

Tasmýsin eken desem, basyn iyzeydi-ey mynau. Shynyndy aitshy, mening aldymda túrghan ras sen be, әlde qúr eles pe? Keyingi kezde maghan tek eles qana serik. Meni qúday úrdy, meni jyn soqty, men  bar ghoy, jyndanyp kettim. Qoryqpa, qoryqpa! Saghan zalalym joq. Men aityp pa em, әlde sen aittyng ba, joq basqa bir danyshpan aitty ma, a-a: «Tynshyndar, gharip perneler», - dep?

-          Apollon Maykov bolar, - deymin  men  sәl   sheginshektey. Titirkenip  kettim.  Bogdan

ómiri búlay sóilemeytin, tikesinen tartatyn, ómiri astarlamaytyn.

-          IYә,  sol  bolsa, sol  shyghar. Bir  bilseng – sen bilesin. Ol  kim  ózi? Áy,  kim  bolsa,  ol

bolsyn. Men ózim de de, jalpy, aqyn jandymyn. Dúrys aitqan iytin, dúrys. Tiri me ózi? Men onday óleng jazghan kýni asylyp óler em. Qaghaz betine anaday sóz týsirgen adam tiri jýrmese de bolady, solay emes pe? Biraq asylyp ólu de, atylyp ólu de, ulanyp ólu de tansyq emes. Bәri klassikterden qalghan. Kýpir bolmayyq. Ólim shaqyrmayyq, tiri jýrsek – ólmespiz. Slovom, eto – preludiya, slovesnaya ekvilibristika. Ba’sta! Ýi, әi, sen! Meni rasymen esinen adasty dep túrmysyn? Men be, men baqyt buyna basy ainalghan adam edim. Qazir she, qazir, tap osy sәt saumyn, Sap-saumyn. Sen beri qara. eki qolymdy ústashy – tastay ghoy. Ústa deymin! - ol jaghamnan alyp, silkip-silkip jiberdi. - Sen baqyttysyn, sen eshkimdi sýiip kórgen joqsyn. Jýreging kýl-parsha bolghan joq, bilding be?! Menen ótken sherli jan joq, menen ótken sorly da joq. Men endi múngha ainalam, kózding jasynday kirshiksiz múngha batam. Móp-móldir. Myna kóktem qanshama jylylyqqa bólese de men suyna beremin. saudyraghan qu sýiegim ghana qalady. Arktikagha ainalam. Sibirdey dirdekteymin.Ýh! Qayghy-múnyn kóldeneng kók attygha әlsizder ghana shaghady dep túrsyng ghoy. Jo-joq, qatelesesin. Men saghan ghana aitam, sen týsinesin, sen bótenim emessin. - dep basyn shayqaydy. Ayqasqan tisteri shaqúr-shúqyr. Men airan-asyrmyn. Bogdan qayrangha shyqtan balyqtay birde tynshi, birde tulay qalady.

     Ol súq sausaghyn kókke kóterdi – onysy taghy birdene aitamyn degeni.

-          Men qúdayday senip jýrdim emes pe? Mening әnim Yahiyanyng әuenine ainalady dep kim

oylaghan sonau Barnaulda tentirep jýrip... Men melodramagha ghana jaraytyn qabiletsiz akter ekenmin, Lamara men Yahiya óz roliderin biske oryndap shyqty. Bravo! Jaghymsyz keyipkerdin,  naqúrystyng beynesin somdau mening mandayyma jazylypty. Oghan da shamam jetpedi. Aqyr-ayaghy sen de senbey túrsyn. Sen týsinshi, sen týsinuge tiyissin. Olar da, el de meni jer qylyp ketti, óltirip ketti. Al men júrttyng bәrine jaqsylyq jasaghym keledi. Men júmsaqpyn. ýlpildekpin, eshkimge qiyanat jasaghym kelmeydi. - endi ol iyghyma qolyn salyp sybyrlay sóiledi. - Men jylamaymyn, biraq keudedegi sherdi qaytem, sher bar ghoy mende, sherden qalay arylam! Al, biz ne ister ekenbiz, qarasyn da túrsyn. Kórermiz kimning kim ekenin... Osy men shynynda da sau emes shygharmyn. Tap qazir ne dep, ne qoyghanymdy shamalay alugha halim joq... Men de yrghalmay, srochno ýilenemin. Búl oy qorytu, týiindeu. Mening tandaghan aqyrghy rolim – osy. Joq. roli emes, roli emes. Ózime ózim kesken ýkimim. Jón be?

     Ol jauabymdy kýtpesten ózi sóilep ketti. Ár sózin syghymday shyghardy, myqtap sinirip alsyn degendey әr sózin shegeley qaqty. Onysyz da zeyin qoya tyndap túrmyn, menen artyq zeyindini qaydan tabarsyn,

-          IYә,  Lamaradan  aldanghan  ekenmin  dep  men  býkil  jaryq dýniyeni mәnsúq etpeymin.

Manadan beri men óz qara basymnyng múnyn shaghyp túr deysing be? Jo-joq, búl – tizbekti reaksiya, jalghasy bar múnyn... Ekeumiz akademik atanbasaq ta, «mәngilik qozghaushy» oilap tappasaq ta, әrqaysymyzdyng óz ornymyz bar. Solay emes pe? Sen kóp sóiledi, balpyldap ketti dep meni jazghyra kórme. Búl zamatta ózindi úghatyn adamdy tabu onay emes, ony ózing jaqsy bilesin. Im-im... Saghan qalay desem eken. Ýi-ish toy qamynda, Livovtaghy agha-jengelerim de kele jatyr. Al bizding jýris bolsa – mynau. Úmytu qiyn, jýrekten júlyp tastau odan da qiyn. Azap. Jar-r-raydy. Dúrys aitasyn, bir adamnyng qayghysy ghalamdyq tragediya emes. Biraq eki adam, tórt adam bolsa she? Alyptyng ózi úsaqtan qúralmay ma?.. Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini: barqadar taptyrmaytyn eski-qúsqynyng bәrin tәrk etip, men Anutagha ýilenetin boldym. Men әldekim sekildi nayqalmay, shayqaqtamay osylaysha shúghyl sheshim qabyldaghandy únatamyn. Sen keshir, bayqús qyz men sýiedi, meni. «Ózing sýigendi emes, ózindi sýigendi al» tap mening aldymnan shygha keldi. Bolary boldy, boyauy sindi. Toy bolatyn boldy. Bәrindi shaqyramyn. Bizding auylda dýrkiregen eki toy. Eki quanysh. Qyzyqtandar, shattanyndar, jadyrandar bizding toyymyzda. Bitsin, bitkeni jaqsy bәrinin...

     Ras, tas mýsin ekenmin. Osynyng bәrin tyndap túrugha dәtim qalay shydady. Ashy aighaygha basqandaymyn, dauys shyghar emes. Tastay qatqan janda dauys qayda? Jaghamdaghy týimeler byrt-byrt ýzildi. Tynysym tarylyp barady, túnshyghyp baramyn. Túnjyrdyng týbindemin.

-          Ne-ne,  nemene?! Ony  sýiesing  be  sen, sen?! Sen!!! - men  de  el   siyaqty et-sýiekten

jaralghan tiri jan shygharmyn, typyrshyghan jýregime ie bola almay qaldym. Qas qaghymda búlynghyr túman, jasyl ot, qara týnek, kók múz – bәri qosylyp, birden jaypap óte shyqty. Ózegimde jylt-jylt etken qara kómir ghana qaldy, kónil ghana shala byqsidy. Jep-jenil sekildimin, ózimdi ózim ainalyp úshyp jýrgen siyaqtymyn. Endi men naqúrystyng ózindeymin. Terbelip túrmyn, tenselip túrmyn.

-          Men   she,  men   she, - ernim  iykemge  әren  keldi, - bizdin  uәdemiz  bar  ghoy. Sen  sony

bilesing be?..

-          Ol  meni  sýiedi,  men  bәrin bilemin, - deydi Bogdan bulygha. Aqyryn ghana. - Ol meni

sýiedi, ony sen de bilesin, bilding be?!

     Estip túrmyn, estip túrmyn. Sonshama aighaylamasa qaytedi, menireu emespin ghoy.

     Belgisiz bir kemer shekarasynda túrghandaymyn. Betime kóktemning ala janbyry dym býrke bastady. Aynala tas balbalday jym-jyrt. Kimge til qatsyn. Kimdi júbatsyn. Ala jauyn qúighan myna qaranghy týnde ekeumiz de jalghyzbyz.

 

 

                                                                     Qys

 

     Áue sógilip, aq úlpa sebelep túr. Aspan aspazynyng qazany asyp-tógilip, appaq baqbaqtar qúj-qúj qaynaydy. Kirpigime, qasyma nәzik órnekter irkiledi. Júqaltandau iynelik qanatyna sәl ghana sausaq tiygizseng netti – erip jýre beredi. Áp-sәtte ghayyp bolady. Adam  týisine almas, jan balasynyng óresi jetpes syr bar-au osylarda. Dýniyedegi pәk, múntaz, taza nәrselerdi jas kezimizde osy taqylettes zattargha balaushy edik. Qayda qaldyng sol balalyq sholjan, balandyq beyqamdyq, arnadan asqan arman men qiyal?! Eh! Sabagha týstik qoy, endi kóshe tәrtibin әste búzbaytyn ýlgili jýrginshiler sanatyna qosylarmyz. Júrt pikirin qadirleytin jasqa da keldik. Opynsang da, ókinseng de osy endi...

     Jiyn degen osy endi. Ishtegilerding keybireuimen shúrqyrasa qauyshtyq, keybireuimen sabyr saqtay qol alystyq. Arqalyghy biykeshtey mayysqan oryndyqtargha shalqaya jaylasyp jatyrmyz. Oliga әp-sәtte әielder avtonomiyasyna kirdi de ketti. Sayaq qalghan – men. Ámise óstip jýrgenim, júghymym joq beybaqpyn. Sózge de qatysa almay otyrmyn әzirge. Erler auzynda – ótken-ketken oqighalar, hokkeyden әlem chempionaty, halyqaralyq jaghday, mal qystatu nauqany.

     Men týzding shynyltyr ayazyn, qúiqyljyghan qar qúiynyn, alasúrghan betpaq boranyn kóz aldyma keltirem, keltirem de kýrsinem. Mana, osy ýige tayarda Olyany qoltyqtay ózimizding baq arasymen ótkenmin. Vikingter ispettes qaraghashtar, terekter men qayyndar appaq shashtary jalbyray qatyp qalypty. Esinde me dep esendeskendey. Bәri de kókiregimde sayrap jatyr. Olya qalay kýrsinbesin, sezip kelem. Sol bir jazdyng kýnderin, bayaghy bir múnly týndi esine aldy ma? Úmytpaghan shyghar. Qaydan úmytsyn. Biraq sol beketten týtining alystaghan sayyn bir kezdegi ólip-óshken dýniyene suyq tarta bastaysyng ba, qalay?

     Sabaqtastar kezdesuine qaydan ghana kele qaldym, osynau alaqúiyn qysta kezdesudi qay kemenger oilap tapty eken? Tipti zauqym joq. Álde yzghar men yssynyng arasalmaghyn ólshegisi kelgender bar ma aramyzda. Ras, búryn pәlsapadan góri sharuam alda deushi edik, qazir, mine,  sýiegine tynyshtyq pen jylylyq jaqyn. Zady, reti kelsin, kelmesin, ózindi aqtap alar syltau-sebepti kóldenendetuge beyimsin. Onyng bireuge kesirin tiygizip jatyr-au – saghan qazir bәribir. Búl endi – dauasy joq auru, әbden asqynyp ketken ózindi ózing aqtau derti...

     Jan-jaghyma qaraymyn. Júrt asa kónildi. Álde maghan solay kórine me? Jigit aghasy bolghan myna azamattardyng oqushylyq ómirdi eske alyp otyrghandary jarasymsyz da shyghar. Bәri bastan búl-búl úshqan sol qyzyq dәurendi aityp tauysa almaydy. Tipti keybireulerding esterinen tyghyrshyqtay, shertip qalsang jarylarday astronomiya pәni múghalimining sózi ketpeydi. Áneki, Bogdan mekteppen qoshtasu keshindegi astronomymyz bolyp sayray jóneldi: «Sender – kosmonavtsyndar. Árqaysylarynnyng óz orbitalaryng bar. Úshqaly otyrsyndar  dәl qazir. Biz senderdi úshyramyz, úshasyndar, sonan son, e-e, qonasyndar». El qyran-topan. Ázili men shyny, kýldirgi oqighalar stolgha otyrghansha tausylar emes. Qauqyldasamyz, dauryghamyz, bir-birimizdi kótermeley sóileymiz. Aqyry dastarhangha betteymiz. Býkil dýnie jýzinde qalyptasqan birynghay әdet osy bolar.

     Áyelder jaghy oida-joqta klass jetekshimizdi eljirey eske alysty. Minezi qatty, isi әdil edi desti. Biletinder ol kisi múghalimdikti qoyyp, kenes júmysyna auysyp ketti. Basqa jaqqa qonys audardy degen janalyq aitty. Osy kýni balalardy baghyp-qaghu, shalopaylardy tәrbiyeleu jaghy tym qiyndap  ketkenin biraz jerge aparyp tastady.

     Qúlaq týrip otyrmyn. Balqyp otyrmyn. Neler iygi tilekter aitylmady, neler tostar kóterilmedi. Emosiyany, eligu men jeligudi ansaghan júrt. Du-du, sharyqtaghan, kóterilgen kónil. Meninshe, búl jasandy jalbaqtau, jyltyraq tәlpishtenu emes. Shyn yqylas, shyn meyirim.

     Mening klastastarym kezekpe-kezek sóilep jatyr. Áne  Yahiya da lyp etip orynan túrdy.

-          Qadirli klastastarym menin, mening quanyshymdy tilmen aityp jetkizu mýmkin emes.

Biz, jaratylystanushylar, ústamdymyz, lirikagha onsha kónil bóle bermeymiz, biraq tap býgin osylay bolyp túr. Oghan ne qayran. Osy kezdesuge múryndyq bolghan ózim edim. Talay zaman ótti. On ýsh jyl degen onay ma...

-          On bes jyl desenshi. - Lamaranyng  dauysy  bәseng  shyqty. Jýzi qyzaryp, qos kirpigi

dәmil-dәmil aiqasyp qaldy.

-          Qasynda  týzeushin  otyrghany  qanday  kórim. On  bes  jyl. IYә, iyә... Janyla beremiz

óstip. Zuyldap jatqan uaqyt-ay! Nesin aitasyn, sol on bes jyldan keyin bas qosyp otyrghanda neghyp kónil tolqymasyn, neghyp jýrek órekpimesin. Lamara ekeumizding toyymyzda biring boldyndar, biring bolmadyndar. Sonan song ótkendi bir sholyp keteyin. Shynymdy aitsam, men ómirge dәn razymyn. Bәrimiz de Abay shaldyng ósiyetin qasterlep, ózimizge layyqty oryndy dәl tapqangha úqsaymyz. Búl – birinshiden. Ekinshiden, elding bәri ózi turasynda bayandap jatyr ghoy. Semey zoovetinstitutyn týgestim. Odan búryn, ózdering jaqsy bilesinder, erterek qimyldap degendey, bir jaghynan әke-shesheme sep bolsyn dep, kurd aghayyndardyng eng súlu qyzy Lamaragha ýilenip alghanmyn. Lәkeng qazir mening bes kopiyamnyng anasy. Ózim bas mal dәrigermin, Lamara bas ekonomist. Et-met. soghym kerek bolsa, telefon qúlaghyn, akkurat, búrap jibersender bolghany. Senderden ayaghanymdy it jesin. Biraz kópirdim, jeter, osy jerde tauyp aitayyn. Bәrimizding jarasymdy jar tauyp, ýilesimdi ýy bolghandyghymyz ýshin tartyp-tartyp jibereyik. Osy rumkeni almaghandardyng tyl jaghyna shiqan shyqsyn...

     Japatarmaghay sozylghan sary bilezikti qoldar, altyn jýzikti sausaqtar. Týiisip te jatyr, tógilip te jatyr, ishara jasap joldan qaytyp ta jatyr. Jarsymdy jar tapqanymyz, ýilesimdi ýy bolghanymyz ýshin dedi-au. Jarasymdylyqtan jaralghanbyz ba,  әlde qyryq qúraumyz ba – ol bir jaratqannyng ózine ayan. Osy bәtshaghardy tatpasam da qol sozym jerge jetkizeyin de qoyayyn. Osy sharap pen araqqa ne estetika kerek, aqyr ishetin bolghan song qyrly staqangha móimildete qúiyp bir-aq tartpay ma. Mynalar syzyla búranbel hrustali rumkeni qinaydy... Osy maghan ne boldy, kópshilik qylyghyna tórelik aitar tóbe biylikti maghan kim berdi. Ózderi bilsin. Qynaptan suyrar qayqy qylysh ta әp-әsem emes pe?

-          Kel,  Ánuar,  -  qos   dauys  jarysa  shyqty.  Zaybym  Olya  men  Anuta.  Qolymdaghy

qyzarandaghan sharapty soza berdim. Sәlden song qonyrauday synghyr ete qalady.

-          Ol  bәribir  ishpeydi. Áure  bolmandar. Ol araq ishiushi me edi? Onyng lauazymy araq-

sharapty kótermeydi... Alghashqy mahabbaty ghoy, Annany úmyta qoymapty, qaghystyruyn qara. Hah-hah-hah! Bizding әiel ólse óitpeydi. Qatyndy bastan degen. Hah-hah-hah. Shutka! - Yahiya yzdiya, syzdyqtata kýldi.

     Meni atyp jiberdi. Kózdegeni men be edim. Uaqyt ótti, et ólip ketti. Al, Yahiyanyng búl qay qylyghy. Mastyq deyin desen, mas emes, qastyq deyin desen, qas emes. Ótken kýndi qaghyp-silkigeni nesi. Bәrimizding bir-birimizge japsyrylghan qúraqtay ekenimiz qúdaygha da, bylaygha da ayan ghoy. Oghan endi ókinding ne, ókinbeding ne. Al, myna Yahiyagha ne jetpeydi? A-a, e-e, endi týsindim. Meni atqan bop, oghyn Bogdangha darytpaq qoy. Onyng ejelden qosastar  ekenin jana bilgendey bolghanym ne? Áuliyening әielinen de kirshik izdeytin osynday búqpanbaylar emes pe?..

     Annanyng qoly dir-dir qaghady. Týsedi-au, týsedi-au, bireu nege ústamaydy. Ayttym ghoy, byt-shyty shyqty. Qymbat hrustalidyng kýl-parshasy shyqty. Júrt jym boldy.

-          Na schastie, Anna na shee! - dep Yahiya ghana qaudyrlay kýldi.

-          Áy,  oshaghan  bas  neme!  Ejelgi  búlanyna  qayta  bastyn  ba?  Men  seni bayaghyda bir

keshirgen edim, úmytpaghan shygharsyn. Al, qazir qanyndy ishemin! Bәrin úmytasyn. Mәngi úmytasyn!.. Qoydym, qoydym, jigitter. Ústamandar. Jar-r-raydy, bet taqayyn búzyp qaytem. Myna júrt basbúzar Bogdan toydyng shyrqyn ketirdi dep jýrer. Qara qangha bylghanyp qayteyin...

     Osydan on bes jyl búrynghy týn. Klub aldyndaghy Bogdan men Yahiya. Bogdannyng ysyldaq dauysy. Uaqyt óz kassetasyn keri ainaldyra bastaghanday.

     El ýrpiyisip qalypty. Lamara bez-bez etedi kýieuining arasyna týsip. Anna Bogdangha múnaya qarap qalghan. Yahiyanyng janarynda jasyq ýrey bar. Olya meni jiyren shashymdy salalaydy, sausaqtarynda әlsiz diril baryn sezemin. Men, men ne istep túrghanymdy bilmeymin. Áyteuir, sonau jyraqta qalghan әri myng tanys, әri beytanys jaghalaugha qayta oralghandaymyn Sol әlem, iyә, sol kýnderge oralghanyma, ymyrasyz balalyghyma jolyqqanyma razymyn, rizamyn men.

-          Bogdan, sen  keshir! Bәrin  de  keshir!.. Ol eshkimdi qorlayyn degen joq. Sen týsinushi

eding ghoy. Qyzyp qaldy. Ánuar-au, birdene desenshi sen! - Lamaranyng kózinde әne-mine ýzilip keterdey laghyl  móltendeydi. Yahiyagha bir, Bogdangha bir jautan-jautang qaray beredi.

-          Iya, men әldeqashan týsingem, bәrin týsingenbiz biz. Biraq bizdi sender ayasandar etti!-

Bogdannyng qatqyl dauysy úyang shyqty, dәp Lamaradan keshirim ótinip túrghanday. Osy men ne dep túrmyn degendey basyn shayqap, mandayyn uqalady. Sóitti de man-mang basyp Anyanyng qasyna keldi, keldi de birdene býldirip qoyghan jas baladay aqtýtek susyldaghan tysqa qarap montidy da qaldy. Anna ýn-týnsiz jylap otyr, ony kóz jasy Lamaranykine úqsamaydy. Bir kózinen әrli kirbin, ekinshi kózinen әdemi reng shashylghanday.

     Baghana qar qapalaqtay jauyp túr edi, endi aqtýnek oinaq salyp barady. Qyrau basqan terezeni sybay  sabalap ótedi. Tap bizde óshi barday. Ábden doldanyp alghan. Mezi bolghan shyghar bizden...  Auzyn jaba qoyar tiri jan da emes. Úzaqqa sozylatyn boldy-au myna boran men myna týn. Tabighatpen talasyp qaytemiz. Azaty qaytpasyn, alasúrsyn. Soqsynshy aq dauyl, soqsyn! Qarly  borannyng arty jylymyqqa auysady deushi edi. Jylymyqty kýteyik.

 

     Almaty, 1974. 

 

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019