Ákem «Búl oqymasa da adam bolady» deytin...
Serik ÁBIKENÚLY, «Parasat» jurnalynyng bas redaktory:
– Búrynghy Taldyqorghan oblysynyng Kerbúlaq audanyna qarasty Balghaly degen shaghyn auylda ómirge keldim. Ákem Ábiken men anam Razihanyng 8-perzenti, kenjesimin. Bәri erkeletip, betimnen qaqpaushy edi. Ákem marqúmnyng balalargha ii júmsaq bolatyn, dauys kóterip, otbasynyng shyrqyn alghanyn kórgen emespin. Ol kisi perzentterining zamanynan qalmaghanyn qalaytyn. Televizor shyqqannan keyin Almatygha arnayy baryp, bireuin satyp әkelipti. Ápkelerim «bizding ýy kinoteatr edi, auyl týgel jiylyp, kino kóretin» deydi. Alghashqy patefon, teledidar, radiolalar bizding ýiden tabylatyn.
Ákem men anamnyng arasyndaghy syilastyq ghajap edi. Aytysker aqyn әri audandyq mәdeniyet bóliminde qyzmet iste-gendikten, jaz kezinde әkem ýide siyrek bolatyn. Dombyrasyn alyp, jaylaudaghy malshy auyldardy aralap, shiyettey bala men bar sharuashylyqtyng qamy anamyzgha qalady. Al әkem respublikalyq aitysqa attanarda bizding ýy shaghyn konsert zalyna ainalady. Oblystyng barlyq ónerpazdary bas aqynnyng ýiine jinalyp, eki-ýsh kýn dayyndalady. Asylaqyn Qaliyev, Baybatyr Múqashevtay aqyndar aitqan qissalardy, Gýlmaydan Sýndetova, Saghat Jylgeldiyev, t.b. kóptegen óner maytalmandarynyng jyr-termelerin men alghash ret ózimizding qara shanyraqta, әkemning ong tizesinde shoqiyp otyryp estidim. Ýiimizden qonaq ýzilmeytin, «Ábekene sәlem bergeli keldik» dep kýnine aghylyp jatsa da anamnyng renjigenin kórmeppin. Samaury-nyn yzyldatyp әkelip, bar mәzirin aldaryna tosatyn. Qayran anam... Men 6 jasqa tolghanda ol kisi jýrek dertinen kóz júmdy. Qút daryghan qara shanyraqtyng bar shattyghyn bir suyq qol úrlap әketkendey bolyp, únjyrghamyz týsip sala berdi. Áuelde shógip ketkendey kóringen әkemiz ensesin tez tiktedi. Búghanasy qatpaghan balalaryn qanattandyru ýshin baryn saldy. Aytysqa shyghudy da siyretti. Eluden endi asqan jasy bolsa da ózgemen otau qúrmady...
Bizding auylda mektep joq bolghandyqtan, agha-әpkelerimning birazy audan ortalyghynda, endi birazy Malaysarydaghy Kýmis kókemizding qolynda túryp oqiytyn. Sondyqtan ýide tek әkem ekeumiz... Jazdyng úzaq keshinde meni aldyna alyp, dombyramen jyr aitatyn. «Baqtybay men Tezek tórening aitysyn», «Kórghúly», «Oraqty batyr» sekildi kóptegen auyz әdebiyetining jauharlaryn óz әkemnen estidim. 1983 jyly ol kisi Almatygha kelip «Alatau» telearnasyna «Baqtybay men Tezek tóre aitysyn» jazdyryp ketti. Qazir zertteushilerding birazy sol núsqany mysal etedi. Biraq Ábiken Sarybaevty atap jatqan eshkim joq?!
Torgha týsken «torghay»...
– 7 jasqa tolghanymda shanyraghynyng týtinin óshirgisi kelmegen әkemiz meni әpkemizge tabystap, Malaysary auylyndaghy 8 jyldyq mektepke berdi. Balghalyda erkin jýrip ýirengen, Núrlan, Aqpar, Ermek sekildi kóntaban dostarmen erteden qara keshke deyin oinaytyn men ýshin búl әuelde tozaqtay bolyp kórindi. Bóten auyl, syptay kiyingen bógde balalar, 45 minut boyyna tapjyltpaytyn ústaz... Ábikenning erkesining qighylyghy bastaldy. Sabaqqa bettemey, kópting ortasynda qúla týzde jalghyz jýrgendey iyinim salbyrap, qyrsyqtym da qaldym. Ápkem men alghashqy ústazym Núrdariya Silәmhanqyzy aldausyratyp-aq baqty. Sol mektepte oqityn әpkelerim Anar men Baqytgýl de kónilimdi aulaydy. Biraq «ormangha qarap úlyghanymdy» qoymadym. Bir kýni Kýmis kókemning tózimi týgesildi. Sabaqqa bar-ghysy kelmey, qiqandaghanym ýshin úrsyp, jelkeden bir-eki núqyp jiberdi. Torgha týsken torghayday bolyp jýrgen men botaday bozdadym. Osy sәtte әkemning kirip kelmesi bar ma?! Týski avtobuspen kele qalghan eken. Ýn-týnsiz, әpkeme alara bir qarady da, meni qolymnan jetelep jýre berdi. Týski avtobus auylda jarty saghat túryp, audan ortalyghyna qaytushy edi. Soghan mindik te Balghalygha tartyp túrdyq. Raqat! Kókem eki-ýsh mәrte kelip keshirim súrap, jik-jappar bolghanymen, әkem «Búl oqymasa da adam bolady» dep jibimedi. Jeliden qútylghan qúlynday bolyp, oiynnyng sybaghasyn berip jýrgen men mәzbin. Tek ýsh aptadan keyin múghalimder men bauyrlarym әkemizdi rayynan qaytaryp, mektepke bardym. «Balam, Ábikenning balasy nashar eken» degen sózdi maghan estirtpe» dep, әkem jolgha ózi shygharyp saldy. Estirtken joqpyn dep oilaymyn. Oqu baghdarlamasyna kesh qosylghanyma qaramastan, 1-synypty ýzdik bitirdim. Odan keyin de jaqsy oqydym. Joghary synyptarda fizikadan, orys tilinen, qazaq tili men әdebiyetten audandyq, oblystyq olimpiadalargha qatysyp, jýldeli oralatynmyn. Búl jetistikterding bәrine eng qatty quanghan әkem marqúm edi...
«Júmysy auyr, aqshasy tәuir»
– Mektepte oqyp jýrgenimde qiyaly edim. Eng әueli tankishi boludy armandaytynmyn, odan keyin úshqysh, odan song aqyn... Sodan bolar, qaghazgha birdemelerdi shimaylaytyn boldym.
...Ybyray atam kýrishi, bar qazaqtyng yrysy... degen sekildi shatpaq-taqpaqtardyng tórt-beseui altynshy synyp oqyp jýrgenimde audandyq gazetke shyqty. «Kerbúlaq júldyzynyn» Bas redaktory Baqyt Álimov gazetting ol sanyn әkeme ózi әkep, sýiinshisin aldy. Balasy quantqan әke mәz, oqushysy gazet betine shyqqan mektep mәz. Al men týsingen de joqpyn, asyghymdy atyp, dobymdy teuip jýre berdim. Osydan keyin gazetke shyghuym jiyiledi. Shaghyn bloknottaghy taqpaqtardy birde ústazdarym, birde әkem gazetke joldaytyn. Al 8-synypty bitirerde «Kim bolam?» degen taqyrypta jazghan shygharmamda «jurnalist bolamyn» deppin. Búghan әkemmen jaqsy aralas-qan, ol kisini tughan aghalarynday qúrmettegen Baqyt Álimov, Armiyal Tasymbekov sekildi azamattardyng minez-qúlqy, sóz saptasy yqpal etse kerek. Ákem 1987 jyldyng qysynda Kolbiyn-ge sybap hat jazyp, oblystyng «qaymaqtary» qatty ashulanyp, tórt kólikpen auylgha jetip kelgende Baqyt aghamyzdyng iymenbey әkemning sózin sóilegeni әli esimnen ketpeydi. Aqyry әkemning qolyna konvertti ghana ústatyp, hattyng ózin alyp ketti. Keyin «Agha, sol hatta sonshalyqty ne jazylghan edi?» dep súraghanymdy. «Oy, Sekentay, aitugha úyattau» degeni bar. Marqúm Baqyt aghamyz әkemning kitabyna jazghan alghysózinde de «Ábekendi Qúday saqtady ghoy» degendey maghynada oy bildiripti.
Segizinshi synypty ýzdik bitirgenimnen keyin meni tehniykumgha týsiru turaly sheshim qabyldandy (kýldi...) «Auyldaghy eng qat mamandyq qanday?» degende «Injener! Injener bolghanda da molshylyq ortasynda jýretin elevatordyng injener-mehaniygi bolsyn» degen tújy-rym jasaldy. Sóitip, ýzdik attestatymdy qúshaqtap Almatydaghy poliytehnikalyq tehnikumnan bir-aq shyqtym. Sol jyldyng qarashasynda Sekentayynyng student bolghanyna erekshe quanyp jýrgen әkemnen aiyryldym...
Rasyn aitayyn, tehnikumdaghy mamandyq kónilime qonbady. Vatmandy jayyp qoyyp týni boyyna syzba jasaysyn. «Sopromattan» qiyn esepter shygharasyn, triyer, noriya degen bәleketterding әr detalin jattap, esing shyghady. Temir-tersekke qyry joq men paqyrynyz janaghy tehnikumdy ilinip-salynyp jýrip, әzer bitirdim. Odan song әskerde eki jyl boryshymdy ótedim. Áskerden kelgen 1993 jyly Qazaqstannyng jaghdayy mәz emes edi, júmyssyzdyq, «adidas» degen jazuy bar qytaylyq sporttyq kostumin kiyip alghan jigitterding bәri sendelip, bos jýr. Sodan tirshilik qamyna kiristik. Bar ghúmyryn bizge arna-ghan Kýmis kókemning qolynda túryp, taudan taqta tas shygharatan kooperativke júmysqa túrdym. Júmysy auyr, aqshasy tәuir. 2 jyl tas qoparyp, tau kezgennen keyin mektepke dene shynyqtyru pәnining múghalimi bolyp júmysqa kirdim. Ol múghalim qat kez edi, aqshasy az mamandyqtan elding bәri qashyp jatqan. Sodan oqushylarymmen «Kýle bilgenimiz – ómir sýre bilgenimiz» degen satiyralyq teatr qúryp, 6-7 konsert berdik... Al 1996 QazÚU-gha, jurnalistika fakulitetine qújat tapsyryp, syrttay bólimge týstim. Belgili sport jurnaliysi Baqtiyar Ásirenkeev, Aqtau televiydeniyesinde qyzmet etetin Ánuar Ótesbay, respublikagha tanymal Baghdat Mәjitov, Dәulethan Jiyenqúlov, Janar Baysemizova, t.b. jurnalister mening kurstastarym. Tórtinshi kursta qalalyq telearnagha Bas redaktor bolyp, key kurstastarymnyng televiziya salasyna keluine ózim yqpal ettim.
Ol endi qalashyq ishindegi ózenning jaghasynda jastyq jәne sharaptyng buymen lepirip óleng oqyp, kópirip sóileytin kezeng ghoy. Qay sәti de óte qyzyq.
Televiziya salasyndaghy – 15 jyl
– Ekinshi kurs oqyp jýrgen kez, sabaqta shúqshiyp, birdene jazyp otyrsam qúlaghymnyng týbinen «Qazaq әdebiyetin jaqsy biletin sen be?» degen dauys sanq ete qaldy. Basymdy kótersem, syptay bolyp «troyka» kiyip alghan, qaryny kýili-quatty ekenin bayqatatyn aqsary jigit túr. Ústazdardyng biri eken dep sasqalaqtap qaldym. Sóitsem ol «Ói, qoryqpa, men myna orys tobynyng studentimin! «Enlik-Kebek» turaly aityp bershi?» deydi. Onyng syqpytynan seskenip, meni menzep jibergen kurstastarym da, men de du kýldik. Sóitip, Qayrat Baltabay degen dosymmen tanystym. Osydan keyin Qayrat meni «Telefabriyka» degen jekemenshik kompaniyada júmys isteuge shaqyrdy. «Anau-mynau» degen sarkazmdy, saraptamalyq habar jasaydy eken. 1998 jyldyng 7 nauryzynda televiziya salasyndaghy qyzmetim bastaldy. Odan keyin «NTK», «Ontýstik astana», «31-arna», «Almaty» arnalarynda júmys istedim.
Shynymdy aitsam, 15 jylday televiziya salasynda qyzmet etken adamgha baspasózde júmys isteu alghashynda qiyndau. Qym-quyt, qarbalas ómirge ýirengen jangha jurnaldyng jaybaraqat júmysyna kóndigu qiyn eken. Biraq bertin kele ýirendik. Oilanyp jazugha mýmkindik bar. Bala-shaghana kónil bóle bastaysyn. Tanghy 9-da júmysqa ketip, týngi 11-ge qaray ýiine әzer jetetin televiydeniyege qaraghanda múnda bos uaqyt barshylyq. Keshki altyda ýiine barasyn, balalarynnyng sabaghyn qadaghalaysyn, olarmen seruendeysin. Al televiyziyagha qayta oralu... kim bilsin? Qazaqstanda sayasiy-saraptamalyq baghdarlamalar qayta órkendep, halyqtyng kózin ashatyn habarlar kerek bolatyn zaman tusa, men jәne kezinde sapaly habarlar jasap, el auzyna ilikken basqa jigitterding bәri ekrangha qayta shyghar?! Ázirge artisterding aty ozyp túr...
«Kókiregim dalany ansap túrady...»
– Auylda túrghan kezde jylqygha qúmar boldym. At baptap, kókpar tartatynbyz. Al Almatygha auysqan song múnyng bәri qaldy. Biraq kókiregim dalany ansap túrady. Sondyqtan songhy 10 jylda balyq aulaudy әdet ettim. Qolym qalt etse bir kitapty salyp alamyn da, ózen-kólge qaray tartamyn. Balyq degen je-leu ghana, týnde my dalada otty laulatyp qoyyp jatqangha ne jetsin, shirkin. Ot pen sudyng sanany túmshalaghan oidan jaqsy aryltatyn qasiyeti bar.
Bizdi baghyp-qaqqan, anamyzdyng joqtyghyn bildirmey, búla etip ósirgen kókem qazir qolymda túrady. Balalardyng bәri «apasynyng balasy». Perzentin sanamaytyn qazaqpyz ghoy, Qúday bergen 5-6 qaradomalaghymyz bar. Ýlken úlym Izbasar biyl 11-synyp bitirdi. Al kenjemiz Mәdina 6 ailyq. Kelinshegim Kenjegýlding alghashqy mamandyghy – jurnalist. Filolog degeni taghy bar. Biraq eki diplomdy sandyqqa salyp qoyyp, ýide kelin jәne ananyng «qyzmetin» atqaryp otyr.
TÝIIN:
– Onashada oy kóp qoy... Eng bastysy: «Jaqsy әke bola aldym ba?». Adamdy qatygezdikke, tasbauyrlyqqa iytermeleytin zamanda balalarymnyng auyzbirligi ydyramasa dep tileymin. Sayasattaghy key qadamdardyng saldarynan solardyng basyna búlt ýiirilmese eken dep qauiptenemin. Maza bermeytin oy óte kóp...
Ákem «Adaldyng aty arymaydy», «Shalqayghangha shalqay – ol Payghambar úly emes, enkeygenge enkey – atannan qalghan qúl emes» degendi jii aitushy edi. Osy ekeuining adamgershilikting basty priynsiypi ekenin týsindim!
"Ayqyn" gazetinen