Býgin, M.Áuezov atyndaghy akademilyalyq drama teatr újymy baspasóz kýnine oray BAQ ókilderin arnayy shaqyryp qúttyqtady, dep habarlaydy Abay-aqparat tilshisi.

BAQ ókilderi teatr újymynyng shaghyn konserttik baghdarlamasyn tamashalap, shynayy óner iyelerining talantyna tәnti boldy. Teatr újymynyng BAQ ókilderine arnayy baghdarlamagha tynghylyqty әzirlengeni anyq bayqalyp túrdy. Tamasha keshten song arnayy jayylghan dastarhan basynda teatr újymy men BAQ ókilderi ózara pikirlesip, aldaghy uaqytta teatr  júmysyn jan-jaqty dәripteuge, sony janalyqtardy kópshilikke jetkizip otyrugha uaghdalasty.

Erkin Juasbek,  M.Áuezov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng diyrektory:

– Búqaralyq aqparat qúraldary – baytaq elimizding býkil tynys-tirshiliginin, mәdeniy-ruhany ómirinin, onyng ishinde, últtyó teatr ónerining de shynayy janashyry, jalyndy jarshysy bolyp keledi. Ótken 2013 jyldyng jana mausymynan kýni býginge deyingi arada ótken nebary 1 jyldyng ishinde, bir ghana bizding ÁKEM teatryndaghy jaghymdy janalyqtar men jana qoyylymdar turaly, akterler men rejisserler turaly, jalpy, teatrda ter tógip jýregn týrli shygharmashylyq qyzmetrkelre turaly, qosymsha ótkizilip jatqan merekelik keshter men sharalar turaly respublikalyq týrli merzimdi basylymdarda, Almaty jәne Astana qalalyq gazet-jurnaldarda 305 kólemdi maqalalar men sýbeli súhbattar jariyalanyp, 7 birdey derekti filimnin, 115 tele jәne radio baghdarlamalardyng efirden ótui – osy sózimizding naqty dәleli bolary sózsiz.

Jasúlan Baysalbekov, teatr akteri:

– Teatrymyzda songhy jyldary akterlardy sahna qozghalysyna, vokal, hor, biyding  qyr-syryna baulityn arnayy mamandardy shaqyrylyp, dәris berude. Býgingi jurnalisterge arnalghan shaghyn konsertte teatr akterlardy osy ónerlerin ortagha saldy. Aldaghy kele jatqan jurnalister kýni qútty bolsyn deymiz. Sizderding jazarlarynyz tausylmasyn. Teatr ónerining eng ýlken janaryshy – búl әriyne jurnalister qauymy.  Sondyqtan da biz BAQ ókilderimen qoyan-qoltyq júmys jasauymyz kerek. Teatr – ot pen shoqtyng arasyndaghy óner ghoy. Otqa jylynugha da bolady, shoqqa kýiip ketuing de mýmkin. Sondyqtan bizding jaqsy jaqtarymyzdy kópshilikke jetkizip, kemishilikterimiz bolsa aqyryn synmen hetkizip otyrsa qúba-qúp. 

Abay-aqparat