ÝI. « ... QYRYQ JERGE QOYMA QOYYP, QU TILMEN QULYQ SAUGhAN ZAN...»

«Mәngilik eldin» besinshi kepili – salt pen dәstýrdi saqtau kepildigi, yaghni, dәstýrli zang arqyly  әdil de әdepti biylik ornatu.  Biylik iyesi jatqa “jaqyn qonyp, sosyn olardyng әdepsiz qylyqtaryn ýirenuge...  pәk qyzdarynyng – kýn, bek úldarynyng qúl boluyna, týrk atyn joghaltyp, jat últtyng atyn iyemdenuge” jol bermeui tiyis. Búl mәsele ózining mәn-manyzyn býgin de joyghan joq. Tipti týrk qaghanaty túsyndaghydan da kóri qaghynyp túrghan qandauyr jayt. Týrk qaghanatynda  28 biylik satysy bolghan. Sonyng әr satysyna layyqty adam saylanghan. “Onyndaghy – shad pen bekterdi, solyndaghy tarqan men búiryq bekterdi, otyz toghyz bektikti” halyq aldynda taghayyndap, olardyng adaldyghyna kepildik bergen. Búl biylik dәrejesin Shynghys han  “Jasy” arqyly odan әri jetildirdi, alayda ol qúrylym Abylay zamanyna deyin esh ózgerissiz qoldanylyp keldi. Ókinishke oray, “mәngilik el men mәngilik biylik” nysanasyn  negizdegen kók týrk qaghanatynyng týbine  de osy “biylik kepildiginin” dúrys saqtalmauy jetti. Tonykókting qyzy, Bilge qaghannyng bәibishesi Bópe patshayym  ong qol men sol qoldyng biylik tәrtibin búzyp, múragerlik zangha qiyanat jasaghandyqtan da qaghanattyng shanyraghyn ortasyna týsirdi. Ózi ata jauy tabghashtardyng «kepil hanshayymy» bolyp, mәngilik bodandyqtyng qúrsauynda qaldy. Qazir bir emes, búrynghy ýsh birdey preziydent, ýsh birdey hanym, ýsh birdey hanshayym «Mәskeudin» kepildigimen myrzaqamaqta Mәskeude qalghan kýnin ótkizip jatyr. Bizden pәlesi aulaq bolghay.

Birtútas alash iydeyasynyng besinshi, tújyrymy týiini de osy   – últtyq dәstýrge negizdelgen zang arqyly tәuelsiz ghylymgha sýiengen últtyq demokratiyalyq memleket qúru. Osy arada «Mәngilik el» ústanymy: zandy últtyq salt, dәstýrge negizdey otyryp qabyldaugha bet búrghyza ma, qanday ýlgidegi memleket qúrmaq:  Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket pe, amerika siyaqty azamattyq memleket pe, bir últtyng mýddesine negizdelgen memleket pe, joq, jalpaqsheshey memleket pe? – degen eng basty súraq tuyndaydy. Zang – memleket qúrushy últtyng dýniyetanymyna, ómir sýru formasyna, últtyq diline (mentaliytetine) oray qalyptasqan dәstýr men saltynyng jalpygha ortaq moyyndalghan týzilimi.

Al, ashy shyndyqqa oray bizde 100 zang shyqsa, sonyng birde bireui últtyq dәstýrimizge negizdelmegen. Oghan memlekettik til, memlekettik din, memlekettik ghylym, memlekettik bilim qúrylymy turaly zandardyng shiykiligi men dýmbilezdigi, tanymdyq teksizdigi aighaq.  Múndayda Malayziyany  aldygha tartady.   Tym bolmasa últtyq mýddesi bar anau Japoniyanyn, sonau, Fransiyanyn, myna Germaniyanyn, ana aghylshynnyn,   tipti, sonshama alpauyt qarjynyng iyesi, elining ekonmikasyna últtyq qauipsizdik tóndiredi dep eseptep, qazy menen qartany kirgizbeytin Amerikanyng zanyna nege negizdelmeydi? Bizding ekonomikamyzdyng úiytqysy bolyp tabylatyn auyl sharuashylyghyn qarqyndy damytugha negiz qalaytyn zandyq qúqyghymyzgha jýgineyik. Syrtqy importymyz – avstraliyadan qoy, kanadadan – siyr, Amerikadan – tauyq, qytaydan – jemic-jiydek, Reseyden – sýt, Ózbekstannan – órik, Qyrghyzstannan – alma satyp alugha, importymyz – Reseyge soltýstik aimaqtardaghy kәsiptesteri óndiretin donyz eti men astyqtan qúralady. Odan týsetin keden salyghynyn, janúyalyq týsimning qyzyghyn kóretin de negizinen  azamattyghy ekiúshty, «últtyq mýddeden joghary túratyn» alypsatarlar.  Sonda, búl qay memleketting mýddesin qorghaytyn ekonomikalyq zanmen jýzege asyrylady? Gaz ben múnaydyng alys-berisi «nolige ten» prinsipke qúrylghan. Demek, Alsang – beresheksin, al berseng – alashaq emessin. Ony qorghaytyn qúqyq zany ózindi solargha jyghyp beredi. Osydan keyin taghy da sol Abaydyn, «Qysqa kýnde qyryq jerge qoyma qoyyp, Qu tilmen qulyq saughan zany qúrsyn» demeske sharang bar ma?

Óktem yryq pen naryq  iyelerining zandarynyng mәtinderi qazaq memleketining zandaryna bap-babymen beyimdelip, ýstiriktelip, jonylyp, qyrylyp, zandyq formulirovkagha ie bolghan.  Senbeseniz, zang jinaqtyryndaghy salalas zandardyng mәtinderin, olardyng zandyq ayasy men dәrmenin, sot ýkimining oryndalu pәrmenin salystyryp kórinizshi Osydan bes-alty jyl búryn tәuelsiz zangerler tura sonday qorytyndygha kelgen. Qazir ózgere qoydy degenge senbeymin. Eger endigi shyghatyn zandar euraziyalyq odaq pen euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng mýddesine beyimdelse, zang «últtyq qúrylymnan tys mekemenin» yrqyna yqtasa, onda búrynghy zandardyng bәri kýshin joyady, últtyq mýddeni kózdegen memlekettik zang shygharudyng da qajettigi joqqa ainalady. Óz memleketindi ózing shygharghan zanmen biyleuge dәrmening men pәrmening jetpese, «mәngilik el» qalay basqarylady? Abaydyn: «Ózderindi týzeler dey almaymyn, óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn», – degenining keri sonda keledi. Aytpaqshy, resmy mәlimdemelerde, eurapalyq sauda úiymyna mýshe bolugha qarbalasa dayyndalyp jatyrmyz degen habar aityldy, oipyrmay, sonda euroodaghymyzgha kirmey jatyp neden seskendik? Belorussiya nege euraziyalyq odaqtan bas tartugha beyildi, nege ózderinin  mýddeli sharttaryn qoyyp, bopsagha qarsy bopsa kórsetip otyr? «Mәngilik eldin» ekonomikalyq qauipsizdigin qorghaugha tiyisti zang qújattarynyng qay jerinen kәdik shyqty eken?

Demek, bizding zang ghylymymyz da, zang shygharushylarymyz da, qarjylyq qúqyqtanushylar da derbes oilau jýiesine ie emes. Olardyng bilimi men payymy, ghylymy paryqtauy men tújyrymy syrt júrttyng yrqyna tәueldi. Bizding nysanamyz últtyq dәstýr men tәuelsiz ghylymgha negizdelgen, zanghy sýiengen últtyq demokratiyalyq memleket qúru. Sondyqtan da barlyq zandarymyz tәuelsiz ghylymgha negizdelui qajet. Nege tәuelsiz ghylymgha negizdelgen? «Kýlteginnin» kishi jazuynda: «Sonda ósh adamdar (qaghanatty kýiresin degender) bylay ilandyryp edi: «Jyraq bolsa, jaman syilyq berer, Jaqyn bolsa jaqsy syilyq berer» dep. Osylay ilandyryp edi. Bilimsiz kisiler sol sózge nanyp, jaqyn baryp kóbin... әbden alqyndyn, aryldyn. .... Jer-jerge qanghyp ólimshi bosqyn boldyn» – dep nazalana atap ótilgen, jatqa  «jaqyn barghyzyp, jaqsy syilyqtan dәmettirip, «alqyndyryp, «qanghytyp, ólimshi» etuge mýmkindik bergen «bilimsiz kisilerimiz», osy: әitsek, býitsek sheteldik ozyq ghylymdy, ýzdik óndiristik tehnologiyany iygeremiz, anany-mynany basyp ozamyz –  dep ózining aqyl-sanasynan esh payym qospay ózeuregen, derbes injenerlik oilau jýiesi joq, oiy, bilimi, payymy basybayly ghalymdar.  Soghan senip biz de «alqynyp», «ala drba arqalap» «ólimshi» kýy keship jatyrmyz. Jogharyda bizdi kýdik pen kәdikke kýpti etken tújyrymdardy da jazghan sol ghalymdar. «Mәngilik el» ústanymy da solardyn  qalamynan shyqqany anyq.

Osynshama kýdik tudyrghan tújyrymdardy jasaghan ghalymdardyng oilau jýiesi tәuelsiz, payymdary naqty ghylymy nәtiyjege qúrylghan, jalghan ghylymy payymdaudan aulaq dep senim bildire alamyz ba? Áy, qaydam, әr jerden shii seldirep shyghyp túrghanyna qaraghanda, kóz kýmәndi, kónil kýpti. Múhtar Áuezov Dj.Neruding «Indiyany tanu»  atty kitabyndaghy:  «Indiyanyng býkil bolmysy mening qanymda qaynap túr, onyng boyyndaghy qúbylystardyng barlyghy mening jandýniyemdi qatty tebirentedi. Sonda da, men óz elime, onyng býginine, ózim bayqaghan ótkenning sarqynshaqtaryna jattyng kózimen, jәne sonday jekkórinishpen qaradym. Men óz elimdi batystyng kózqarasy arqyly tanydym jәne kәdimgi dostyq peyildegi evropalyq oghan qalay qarasa – men de solay qaradym... Óitkeni mening elimning tarihy aghylshyndardyng kózqarasymen jasalghan tarih edi» – degen  pikirding túsyn  kók qaryndashpen syzyp túryp: «Mening halqymnyng da tarihy solay jazyldy» – dep belgi qoyypty.

IYә, úlylardyng oiyn úlylar ghana tereng týsinedi. Demek, biz qansha derbes oilaymyz, tәuelsiz jazushymyz, tarihshymyz degenning ózinde, janymyz ben tәnimizdegi basybaylylyqqa baylauly ekenbiz. Úly adamdardyng úly jýregin keulep ketken tәueldilikting kýidirgisi – ghúmyryn tәuelsizdik ýshin kýreske baghyshtaghan jandardyng janyn shyrmap alghanda, Qoban boyynda 80 myng noghaydy bala-shagha, shal-shauqan, әielimen qosyp qyryp tastaghan Suvorovty – últtyq qolbasshymyz dep, atalarymyzdan bastap analarymyzgha deyin shoqyndyrudyng josparyn jasaghan Iliminskiiydi – halqymyzdy aghartushy dep pir tútyp kelgen «sovettik jas pionerlerdin» jýreginen tәuelsiz últtyq sezimning tamshysy tabylar ma eken.

Áriyne, ozyq injenerlik oigha, ýzdik tehnologiyagha, bәsekeli, Abaysha aitqanda, «baqas» ghylymgha kim qarsy bolsyn. Biraq kóshirme oidy kósey bersek, týbinde kóseu ústap qalmaymyz ba? «Jalghan ghylym» degen sózdi jay qyzyl sóz ýshin emes, janym әbden kýigen song aityp otyr myn. Nege? Óitkeni  qazir bizdin  ghylym  dep  jýrgenimizding kóbi, men búl arada qoghamtanu salasyn aityp otyrmyn,   kópirme  iydeya, kóbik nәtiyje. Jalghan taqyryp pen kólgir taldaugha qúrylghan. Nәtiyjesi ghylymy oy retinde úiymaghan. Óitkeni onyn  mәiegi – mәiek emes, shalap. Tura bizding qazirgi salynyp jatqan ghimarattarymyz siyaqty. Qabyrghanyng eki beti alekobondpen әdemilenip qaptalghan, ortasynda sylaq  joq, jer anyrap túrady. Búl  oiymdy ministrden bastap, qatardaghy qarapayym professorgha da   dәleldi  dәiekter men   mysaldar  keltire alamyn. Solardyng birde bireui búl pikirge qarsy kelmeytini kәmil. Qayta, mening mysaldaryma mysal qosyp, aitqanymnan da asyra taldap berui de mýmkin. Óitkeni osy  jaydy әr saladaghy ghalymdar ózining basynan keshirip otyr, al sol tauqymetti sayasatty jasap otyrghan da ghalymdar nemes ghalymsymaq sheneunikter. Tipti búl sayasatqa ghylym salasynda jii auysyp túratyn kezekti ministr de ózgeris engize almauy mýmkin.

Nege? Sebebi, ghylym men bilim salasy turaly dýnie jýzinde qansha kelimshart ýlgisi bolsa, sonyng bәrine kezinde qol qoyyla bergen. Endi odan bas tarta almaydy. Al sony kezekti ministrding pәrmenimen kezinde jýzege asyrghan úsaq sheneunikter, qazirgi komiytetter men departamenttegi orta sheneunikter ózderining qateligin әshkerelep almas ýshin, nyghyzdaghannyng ýstine nyghyzdap, qasarysyp des bermeydi. Júmyrlanyp ketken ol tamyrdy ýzip tastau tek qana preziydentting ghana qolynan keledi. Ol ýshin tәuelsiz ghylym turaly jarlyq kerek. Al ghylym turaly jana zannyng ýlgisi ghylym men ghalymdy basybayly etuge baghyttalghan. Egerde ghylym salasyna budjetten qarajat bólinbey otyrsa, onda әrkim óz kýnin ózi kórsin degen qatygez sauatsyzdyqqa kónuge bolar edi. Al qarajat bólinip otyr ghoy. Endeshe ol nege Qazaqstannyng tәuelsiz ghylymyn damytugha qyzmet etpeydi. Ár týrli jobagha konkurs jariyalanady. Sol konkurstardyng jetekshileri kimder deysiz be? Komiytetter men departamentterding proteksiyasyndaghy jolbiyke ghalymdar, rektorlar men prorektorlar, dekandar, instituttyng diyrektorlary. Al kýndelikti tәjiriybede kórip jýrgenimizdey, olardyng túraqty ghylymmen ainalysugha uaqyty joq adamdar. Al olardyng әr qaysysynda keminde tórt-bes joba bar. Tipti «Bolashaqtyn» da baghdarlamasyn solardyng ózi alyp, әri basqaryp, әri shet elde oqyp, ekeuin qatar jalghastyryp jýrgender de bar. Sonda ghylymmen kim ainalysady? Napaleon men Leninning qabileti boylaryna birdey bitken kýnning ózinde de, bir ayaghyn shet elde, bir ayaghyn Qazaqstanda basyp, ýnemi taltayyp túra almaydy ghoy. Sonday jolbiykeler ayaghyn jimay ghylym týzeledi dep aita almaymyn.

Búl tәuelsizdikting basty nysanasyna jasalghan bopsa. Ne  ýshin? Sony týsinbeymin. Núrlan Temirghaliyev degen búrynghy odaqqa belgili, qazir de halyqaralyq matematika ghylymnyng qabyrghaly túlghasynyng biri professor bar. Sol ghalym osydan  4-5 jyl búryn: «Qazaqstan ghylymy birte-birte jalghan ghylymgha boyyn ýiretip barady, búl óte qauipti baghyt» – dep kýiine aitqan edi. Biz ol kezde oghan: «Ras, býginde jalghan  ghylym tirshilikting bar  salasyna  keulep  enip  bara  jatyr. Toqtatu kerek. Ol ýshin qaytpek  kerek? Senderdi qoyshy, myna qoghamdyq ghylym soghan betin mýldem búryp aldy», – deytinbiz. Aragha eki-ýsh jyl ótkende, basqany bylay qoyghanda, sol matematika ghylymynyng ózinen, janaghy Núrlan Temirghaliyev zar iylep  aitqanynday, 5 dissertasiya jalghan formulamen shygharylghan esepke qúrylypty. Súmdyq qoy! Búl temirjoldyng boyynan tys jerde vagon tartyp  bara jatqan paravoz siyaqty. Temirjol joq, biraq paravozben sostav ketip bara jatyr. Qayda ketip bara jatyr, qanday jolmen ketip bara jatyr, jalpy orynynan qozghaldy ma, ony ol aragha kim kóterip apardy, eshkim  bilmeydi.

Men qazir jaratylystanu ghylymynyng nәtiyjelerine de, olar dayyndaghan injenerler men mamandargha da kýmәnmen qaray bastadym. Diplomyna, ghylymy attaghyna emes, solardyng bizding qoghamdy ghylymiy-tehnologiyalyq túrghydan damyta alatynyna. Oqytushylar studentterdi oqytuyn oqytady-au. Shartty týrde Qazaqstan boyynsha jylyna bes myng student injener (barlyq tehnikalyq, tehnologiyalyq, ónerkәsiptik, qoldanbaly ghylym salasy boyynsha) mamandyghyn alyp shyghady. Shiyrek ghasyrdyng ishinde pәlenbay myng injener shyqty. Al ghylymi-injenerlik oy sol pәs dengeyinde. Mening bayqauymsha solardyng barlyghy kәdimgi kolledj dayyndaugha tiyisti mehanikterding mindetin atqaryp jýr.

Qarabayyr mysalmen keltireyin, injener mamandyghy bar adam óndiriske ózi oilap tapqan tetikti engizuge mýddeli. Onsyz mehanikten qanday aiyrmashylyghy bar. Bizding injenerler dayyn búrandany (gaykany) búraydy, akkumulyatordy, dayyn dóngelekti orynyna salady, al bir búranda jetpey qalsa isi toqtaydy. Óz betimen ózgeris engizuge múrshasy da, qúqy da, mýmkindigi de joq. Óitkeni ol jaldamaly sauatty júmysshy ghana. Qay zavodta qanday ghylymy sheberhana bar, әlgi injener әueli sol zavodtyng ishine kirip kórdi me eken? Eger dayyn jabdyqtardy әkelu toqtalsa, bizding әlgi on myndaghan injenerimiz eki qaltasyna qolyn salghan júmyssyzdardyng qataryna qosylady da shyghady.

Ou, sonda biz, injener emes, mehanik dayyndasaq, onda nege jalghan mamangha shyghyn shygharamyz? Joghary mamandyq iyesi mindetti týrde óz salasy boyynsha qoghamdy algha jyljyta alatynday ghylymy әleuetke, derbes oilau jýiesine, injenerlik sheshimge qabiletti boluy tiyis. Qanysh Sәtbaevtin, Shafik Shokinnin, Shahmardan Esenovtin, Eviney Buketovtin, Ábilqasym Saghynovtyng danalyq quaty –  injenerlik oidy óndiriske engizuinde. Ghylymdy óndiristen ajyratyp, alshaqtatyp, mamannyng bilimin súrausyz qaldyru arqyly esh nәtiyje bermeytin ghylymy tәueldilikke, jalghan ghylymgha jol ashtyq.

Al endi  qoghamtanu ghylymyna, onyng ishinde tarih pen әdebiyetke kelsek, biz jalghan ghylymgha tolyghymen kóship boldyq. Bir mysal keltireyin. Qazaq  Avtonomiyaly respublikasy 1920 jyly qazan aiynda jariyalandy. Sonyng aldynda, qazaq  jerinin  shet-shegin  belgileu  ýshin Ahmet  Baytúrsynov  pen  Álihan  Bókeyhanov,  Álimhan Ermekov  (bayandamashy)  Leninge,  birde  Stalinge  kirip  jýrip, 1920  jyly  24  tamyz  kýni  Qazaqstannyng últtyq memlekettik territoriyasy bekittirdi, oghan Lenin men Staliyn  qol  qoydy.  (Biz sol  bekitilgen  territoriyanyn  qazir  15  payyzynan  airylyp  qaldyq. Qaraqalpaqstan, Shyrshyq –  Ózbekstangha, Elek, Altaydyng arghy beti,    Jazatyr jotasy Reseyge berildi). Býkil әdem memleketeri 1991 jyly sol territoriyany Qazaqstan memleketining jeri retinde tanydy. Sonday tarihy oqighanyn  90  jyl toluy atausyz qaldy (bes-alty jyldan keyin jýz jyl tolady). Qazirgi geosayasat túrghysynan alghanda asa manyzdy data. Ýnsiz qaldyq. Ýnsiz ghana qalyp qoymay, barlyq tarihiy-sayasi, jaghyrapiyalyq resmy basylymdargha qazaq memleketining territoriyasy  1991 jyldan keyin bekidi dep jazdy. Sonda, búl Qyrymnyng kebin qúshugha úryndyratyn tarihy dolbar ekendigi әlgi «oqymystysymaqtardyn» oiyna kelmegeni me?

Tarihy faktilerge sýiensek, «Alashorda» 1917 jyly tamyz aiynda bolashaq ýkimetting jobasyn bekitip, jeltoqsannyng 13-júldyzynda óz tәuelsizdigin jariyalady. Yaghni, olar sanaly týrde úiymdastyru júmysyn ýsh aigha  keshiktirdi. Al, kenes tarqaghan tústa, 1991 jyly tamyzdyng 24-de ózbekter, odan keyin týrkimender, sonynan qyrghyzdar tәuelsizdigin  jariyalady. Biz ghana jeltoqsannyng 16-syna sozdyq. Eki jaghdayda da, birinshide, Nikolay men Leniyn, ekinshi joly Elisin men Gorbachev  basqagha moyyn búra almay jatqanda, tәuelsizdikting sәti týsti. Al Alash asyqsyn, asyqpasyn, endi bir ay keshikse, kenes ókimeti ornap, avtonomiya ala almaytyn edi. Qalyng júrt, sonyng ishinde, tarihshylar týrki iydeyasy men Kenestik Týrkistan respublikasy arasyndaghy týbirli aiyrmashylyqty týsinbey, «Alashorda» ýkimetin Týrkistandy qostamaghany qatelik boldy – dep sәuegeysiydi. Ahmet Baytúrsynovtyn: «Túrar Rysqúlov pen  Súltanbek Qojanovtyng   Týrkistan memleketin qúramyn degenine qarsymyn» – degen jauabyna oray Rysqúlovty jaqtaushylar Ahandy týkke alghysyz qylyp tastady. Búl fakti. Mústafa Shoqaydyng da ortaq Týrkistan iydeyasyna Baytúrsynov pen Bókeyhanovtyng qarsy bolghany dúrys. Óitkeni, alashordashylardyng әreketi arqyly Qazaqstannyng soltýstigindegi jәne ontýstigindegi  bes oblys elimizding qúramyna endi. 1920 jyly 4-17 tamyzda Kremlide Álihan Bókeyhnov, Álimhan Ermekov, Ahmet Baytúrsynov Leninmen mәmilege kelip, Qazaqstannyng býgingi aumaghyn qorghap qalghan. Eger de Túrar Rysúlovtyng Týrkistan memleketi  jýzege assa, onda Almaty, Shymkent, Jambyl, Qyzylorda jәne Hiua (Manyghystau) oblystarynyng jeri   Týrkistan respublikasyna (býgingi Ózbekstanngha), Petropavl, Kókshetau, Qaraghandy, Aqmola, Semey jәne Ósekemen – Batys Sibirding aumaghyna qarar edi. Tek Qostanay, Torghay, Oral oblystary – Qazaq avtonomiyasynyng negizin qúrap qalar edi. Sonda kimdiki dúrys? Mening bir týsinbeytinim, osynday jalghan iydeya men jalghan tújyrym, jalghan namys, jalghan ghylym kimge kerek? Tarihy oqigha býginde nege búrmaldanyp aitylydy.  Al orys baspasózderi búlardy arandaut retinde paydalanyp, Jirinovskiyding auyzymen jiyditip otyr.  

Búl  jasyryp  qalugha  bolmaytyn ashy  shyndyq. Tәuelsiz kýshti zannyng boasagha shydap beretini turaly taghy bir uәj keltireyin. Jýz jylgha jalgha bergen Tayuan aralyn qytay ótken ghasyrdyng ayaghynda qaytaryp aldy. Ol ýshin: «Bir memleket, eki týrli qogham» degen tújyrym engizdi. Yaghni, qytaydyng bir bóligi – sosialistik, ekinshisi bóligi kapitalistik qoghamda qatar ómir sýrip jatyr. Qytaydyng tútastyghyn saqtau ýshin Den siyau pin osyghan da bardy. Qasymjomart Toqaev ózining «Shuaq pen kólenke» atty memuarynda shekarany anyqtau túsynda, әsirese, Ózbekstanmen aradaghy jaylardy keyinge qaldyrugha bolatynyn, biraq sauatsyz elshilerding kesirinen onyng әdiletsiz sheshimge barghanyna ókinetin ashyp jazdy. Demek, elu jylgha jalgha berilgen jerdi halyqaralyq zang arqyly qalpyna keltiruge mýmkindikting kezinde bolghany ghoy. Maqtaarala audany Qazaqstangha qaytqan tústa da osynday asyghystyqtardyng jasalghany anyq. Biz, Altay ýshin, Múztau ýshin maqtanamyz. Al ol shyngha baratyn jer de, jol da Reseyge ótip ketti. Sonyng kesirinen Bayanólgeylik qandastarymyzdyng qanyn qaraytyp, janyn janalqymgha keltirip otyrmyz. Tipti, qorghanystyq, halyqaralyq manyzdy nýkteni qoldan berip aldyq. Desek te,  biz  sol  Leniyn  qol  qoyghan  jerdin  negizin  saqtap  qaldyq.

Al endi  osynday manyzdy oqighany  memlekettik  túrghydan  eskeruge  bolar  ma  edi.  Bolar  edi.  Ókinishtisi, bizdegi  barlyq sayasy partiyalar ózining qaydan  shyqqanyn  bilmeydi, bilgisi  de  kelmeydi. Sonday-aq, Alash  partiyasynn  qúrylghanyna 90  jyl  tolyp ketti. Onyng baghdarlamasymen kim  tanysyp,  kim  esine  aldy? Memleket  bolar  bolmas    kishkentay  ghana  qauly  shyghardy.  Ol  qauly  sol  qalpy  qaldy.  Ony  eskerip  iske  kirisip  jatqan  eshkim  joq.  Sol  Alashtyn   iydeyasy  ne  edi? Eshqanday  partiya esine de almady, tipti keybirining qaperinde de bolghan joq. Onyng esesine Halyq assambleyasynyng atyn jamylghan mәjilis deputattarynyng biri «Alash» partiyasyn jekkórinishti etip enbek jazyp, ony jariyalaugha úmtyldy. Mening bir dosym Qazaqstan kazaktardyng da otany, olar demokratiyalyq prinsipterdi ornatu ýshin, internasionaldyq boryshyn óteu ýshin qonystandyrylghan degen maghynada kitap jazugha tapsyrys berilgenin aitty. Úmytpasam,  osyndan  bes jyl búryn studentter  kezdesuge shaqyrdy. Olardy Alash  Birtútas alash iydeyasymen     tanystyrdym.  Bir ai  ótken  son, janaghy  balalar taghy kelip:   «Biz ekige  bólinip  talasyp  jatyrmyz. Teng jartymyz: «Qazaq  halqynyn  jauy – Álihan Bókeyhan. «Alashorda» ýkimeti – qazaq  memlekettigin  satqan ýkimet. 1991  jylgha  deyin  Qazaq  memlekettigi de, shekara da bolghan  joq. 1991 jyly  Qazaqstan  tәuelsizdik  jariyalan son  ghana  shekara  anyqtaldy» – deymiz.   Al qalghan  jartymyz      shyr-pyr  bolyp  olargha  qarsy  shyghyp jatyrmyz. Qaysymyzdiki dúrys?» – deydi. Sóitsem, sol jyldary Qazaqstan tarihynan bergen  oqytushy jalghan ghylymy negizge sýienip dәris oqyp, osy pikirdi jalghan oqulyqsymaghyna engizipti. Búl, әlgi, halyqtar ókili retinde saylanghan deputattyng «Alashorda» ýkimetine qarsy jazylghan pikirinen de asyp týsken arandatu.

Múny týrtip  otyrghan týinek qúrty – bilim jýiesinde. Óz basym nesiyelik tehnologiya degendi – Qazaqstan ýshin sauatsyzdyqtyng basy dep esepteymin. Óitkeni, bizde onymen oqitynday negiz de, mentaliytet te, oqulyq ta, bilim de joq. Óz betinshe oqityn oqulyghyng bolmasa, birinshi kurstan bastap qanday tәjiriybelik júmys turaly aitugha bolady? Biz student kezimizde L.Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshilik» romanyn bir semestr oqyghanbyz. Al, qazir 40-60 jyldardaghy qazaq әdebiytetin bir blok oqimyz. Bir blok degenimiz – 1 ai, 20 kýn. Onyng ishine Áuezoving de, Múqanovyng da, Mýsirepoving da kirip ketedi. Bir blokta basqa emes, M. Áuezovtyng «Abay jolyn» oqyp shyghugha mýmkindik bar ma? Sóitsek, bizding oqytu jýiemiz Resey men Bolon jýiesine beyimdelgen bakalavrlyqpen, magistrlyqpen sәikestendirilip qoyylghan kórinedi. Tәuelsiz ghylym joq. Onsyz tәuelsizdik te, ziyaly da, bolashaq ta joq.

Yaghni, bir sózben týiindesem, Alashtyng osy bes amanaty jýzege aspay qazaq qoghamy qalpyna keledi, qazaq algha basady deu – bekershilik.  «Mәngilie el» ústanymy tәuelsiz ghylymgha jol asha ma, joq pa, onyng ómirshendigi soghan tikeley baylanysty. Mening búl pikirlerime osydan bes jyl búrynghy alqaly pikir alysuda Amankeldi Aytaly aghamyz aitqan: «Áriyne, Alashtyng barlyq iydeyasymen kelisemiz. Biraq, jogharydaghy bes múratqa jete almay otyrmyz. Ghasyrlar boyy qordalanghan mәselelerdi 18 jylda sheshe alamyz ba? Mýmkin, shyn mәninde uaqyt az bolyp jatqan shyghar. Biraq, osy uaqytta biraz mәseleni sheshuge bolmaytyn ba edi dep te aitugha bolady. Biz býgin oryssha oilaymyz, oryssha sóileymiz. Bizding kóp adamdar ukraindyqtardy, gruzinderdi, sheshenderdi aiyptaydy. Nege olay? Sebebi, biz әlgi orysshalaghanda «zombylanghanbyz». Búl mine, bar dýniye. Nege sol Ukrainada, Gruziyada bizding bir telearnanyng jurnaliysi otyrmaydy? Olay emes, búlay dep. Mәskeude bar. Óitkeni, olargha tiyimdi, al biz tolyq aqparat ala almay otyrmyz. Osylaysha kóptegen jaghdaylarda biz orystyng jeteginde kettik. Sodan song ishimizdegi orystar Reseyding Osetiya, Abhaziya, Gruziyamenen qaqtyghysyn týgeldey qoldap otyr ghoy. Bizding syrtqy sayasatymyz bar. Biraq, orystar ony qoldamaydy. Janaghy aqparattyng da yqpaly bar. Sondyqtan Túrsyn Júrtbay aitqanday, últ-azattyq kýres (ruhany túrghydaghy – T.J) barlyq salalarda jalghasyp kele jatyr deuge bolady. Shekara bar, al ruhany salada shekara joq. Sodan keyin qol-ayaghymyzdy baylap túryp, EQYÚ «Diny senim jәne diny birlestikter turaly» zanymyzdy qabyldatpady ghoy. Ol da sonyng kesiri. Al bir jyl tóraghalyq etemiz dep, 1000 jyldyq qúndylyqtan airylyp qalamyz ba?.. Qúrsau sol. Sondyqtan, kóterilgen mәseleler óte oryndy, oilanatyn jaghdaylar kóp. Bir jaghynan «uaqyt az» dep aqtaugha bolady, bir jaghynan sol 18 jylda basqa memlekettermen salystyrghanda kóp jaghdayda bitiretin isterdi salghyrttyqqa saldyq. Endi mәsele, shyn mәnisinde filosofiyalyq túrghydan aitqanda, «ne strashno to, v kakom obshestve my jiyvem, a strashno to, iz kakogo obshestva my vyshliy». Kommunistik, ateystik psihologiya, últqa degen salqyndyq jalghasyp kele jatyr әli. IYә, búrynghy sayasattyng yqpaly jýrip túr deuge bolady.», –  degen pikirleri ózining kýshin әli joyghan dep esepteymin. 

1990 jylghy «Qazaqstannyng suvereniyteti» turaly mәlimdemede qamtylghan osy bes týrli últtyq ústanym bútaqtala kelip, 2002 jylghy jerdi satu turaly zang jobasynan keyin qazaq memleketi últtyq iydeyadan tolyq arylyp, beymaral memleketting qúrylymyna kóshti. Sonshama azap shege jýrip ansaghan tәuelsizdik iydeyasynan naghyp sonshama tez jerindik?  «Alashtap» jýrip «Aq jol» partiyasy Aytaly aghamyz bastatqan qazaqtyng marqasqa ziyalysyn «sudan ótkenshe paydalandy» da, sudan ótken song sugha laqtyryp ketti. Leninnin: burjuaziya jaltaq. Onda ar-ojdan joq, paydakýnemdik mýdde ghana bar – degeni ras bolyp shyqty.  Keyde, maghan kenes túsyndaghy Baltyq jaghalauy, Ózbekstan, qazirgi Beligiya siyaqty Ýnsiz Azamattyq Moyynsynbau qozghalysyn bastap ketsek qaytedi – degen oy da keledi.

Múny, әsirese orystildi basylymdar, sonyng ishinde orystildi shalaqazaqtar, «qazaqtyng qarajýzdi últshyldyghy» (mahrovyy kazahskiy nasionalizm) dep ataydy. Taza ukrayndyqtardyng bir kýnning ishinde «fashistik últshyldar», «banderovshil últshyldar», «qarajýzdi últshyldar» atanyp shygha kelgeni siyaqty, qazaqtyng mýddesin kózdeseng bitti, tura sonday qarghys tanbasy basylghaly túr.  Últshyldyq  – imperiyalyq óktemdikke, bir últtyng ózge últty ezip, qanauynan tuyndaytyn, Lenin aitqanday, últtyq-burjuaziyanyng ishinde tuyp, halyqtyq sypat alatyn kýres jaghdayynda tuyndaydy. Imperiyalyq biyleushi últtan ózining últtyq mýddesin oryndaudy talap etken azamatty –  últshyl dep ataydy. Al qazaq memleketi tәuelsiz ómir sýrip otyrghanda, qay qazaqty últshyl dep bólip tastaysyn. Qoghamdyq qúrylymgha, memlekettik biylikke, jekelegen mәselege, mysaly jerdi menshikke beru kerek pe, joq pa degen saualgha oray, jeke túlghagha qatysty әr týrli kózqaras boluy mýmkin. Ol sayasy partiyalar, úiymdar, qozghalystar, toptar, túlghalar arqyly jýzege asady. Egerde Qazaqstanda últshyldyq bar dep esepteytin bolsaq, onda qazaq últynyng tolyq tәuelsizdikke qoly jetpegeni, bizdi ózge últ ókilderi, mysaly halyq assambleyasy biylep otyr dep esepteu kerek. Sondyqtan da qazaq memleketinde qazaq memlekettigining mýddesin kózdegen patriottar bar ma degen oryndy shyghar.

Óz basym, tәuelsiz qazaq memleketine qarsy eshqashanda qarsy shyqpaymyn, kerisinshe, sol memleketting nyghangyna barynsha kýsh salamyn. Al uaqytsha biylikte otyrghandardyng memleket mýddesine, últ múqtajyna, әleumettik tendigine núqsan keltiretin qate sheshimderine qarsy pikir bildiremin. Múny últshyldyq emes, patriottyq paryzym dep esepteymin. Onday azamattar qazirgi qazaq qauymynyng jetpis payyzyn qamtidy. Tek olardyng basyn biriktiretin jәne senimdi qozghalys pen túlgha ghana jetpey túr. Men sonday túlghalardy izdep jýrmin. En salyp qoyghandarym da bar. Kýnderding kýninde onday qayratker men qozghalysty halyqtyng ózi ekshep shygharady. Men búghan anyq senemin. Jalpygha ortaq halyqtyq mýdde soghan eriksiz mәjbýr etedi. Álgi orta qabattaghy әleumettik tendikke qoly jetpegen jastar sonyng úiytqysyna ainalady.

Kezinde preziydenttik qyzmet akademiyasynda sayasy sheshendik pәninen dәris berip jýrgende, Resey ghalymdarynyn: bolashaq preziydent qanday qasiyetterge ie boluy tiyis jәne oghan qanday adam kelui mýmkin degen boljamdarymen shәkirtterimdi tanystyryp, sol qorytyndyny saqtap qoyghan edim. Eshkimge belgisiz Putin memleket basyna kelgende, әlgi boljamdy tauyp alyp, salystyrdym. Putinning ómirbayany da, qúpiya әskery qyzmeti de, ómir súru daghdysy da boljammen dәl keldi. Mine,  sayasy boljam dep osyny aitady. Ony Boris Elisinning ózi de sol kezde ashyq aitty jәne qazir de Resey elitasy keleshek preziydentting kandidaturasyna layyqtap birneshe adamdy astyrtyn dayyndap otyr. Senbeseniz, asa qúpiy «Rossiya jobasy» atty búrynghy qúpiya jobany oqynyz. Bizde onday úmtylys qylmysqa para-par sanalady. Sonda da, bizde keleshekte,  әskery tәrtip pen últtyq ruhty boyyna sinirgen, qatang da әdil biylik iyesi keledi dep jorimyn. Ázirbayjandaghy Elshibey siyaqty elshil demokrat Qazaqstandy jana dengeyge alyp shygha almaydy. Bolashaq preziydent: endi kapitalizmdi sosializmge auystyramyn dep әure bolmaytyn, eng bastysy últtyq reforma jasaugha qabiletti, әleumettik tendik prinsiypin ústanatyn, dekolonizasiyalyq baghytqa, últtyq ruhany tәuelsizdikke qúrylghan últtyq iydeyany úsynatyn, qazaq elin últtyq mýddege úiystyra alatyn, ójet әri qoly taza, jasy qyryq pen elu besting arasyndaghy azamat boluy tiyis. Eng aldymen: búrynghy KPSS-ting ornyna astyrtyn kolonizatorlyq, missionerlik sayasat jýrgizip, biylik qúryp, saylau tendigin búzyp otyrghan halyq assambleyasy siyaqty qúrylymdardy joyyp, etnostardyng partiyalyq jolmen – bir, halyqtyq saylaumen ekinshi ret deputat pen senat saylap, eki jep biyge shyghuyna jol bermeytin, oghan solardyng ózining kózin jetkizetin, qazaq últynyng qúqyn solarmen tenestire alatynday batyl da baysaldy, derbes tәuelsiz oilau jýiesine ie túlgha boluy tiyis. Týpting týbinde: búrynghy oqshantaydaghy «oqsyz pestondardy»  auystyryp, kәsipkerlerdi yn-shynsyz óz jaghyna shygharyp, halyq mýddesine bet búrghyzatyn, mәseleni naqty qoyyp, naqty nәtiyjege qol jetkizetin, jalghan «jasasyndatpaytyn», bir betti, alashtyng bes nysanasyn sheshuge baghyttalghan shara qoldanatyn adam keledi dep ýmittenemin. Biz últtyq iydeyany ilgeri damytatyn, ertengi últ taghdyry men tarihyna jauap beretin, ony keler kýnderge jalghaytyn mәdeniyet pen mәdeniyetti ziyalylar dayyndauymyz kerek. Al biz qalyptasqan mәdeniyetti ýzip alugha bet alyp baramyz.

Quanyshtysy, tәuelsizdikting ashy da tәtti dәmin biletin, әleumettik tendikti ansaytyn, jer ortaq, yrys ortaq, namys ortaq, til ortaq, dil ortaq, dil ortaq, ghylym iygilikti bolsyn dep oilaytyn, alayda biylikten de, baylyqtan da tysqary, tek múqtajdyqpen ómir sýrip jatqan orta buyn men jana buynnyng siniri siyaqty ziyalylardyng auqymy basym jәne olardyng mýddeleri de birtútas. Qogham men ekonomika, ómir men әleumettik shyndyq týbi olardy ekshep otyryp, biylikting tútqasyn ústatady. Óitkeni, aldynghy qabattar búrynghysynsha basyna almaytynday, keyingi tolqyn búrynghysynsha basyndyra almaytynday qoghamdyq, ekonmikalyq, últtyq qayshylyqqa tap bolady. Mine, qazaq qoghamynyng naghyz shyndyghy sol kezde ashylady. Tekti de sanaly ziyaly qauym, mine, sol tústa qajet. Sol qayshylyqty sheshe alatynday ziyaly qauym men  túlghany tәrbiyelep, tanday almasaq, onda, shynymen qúrdymgha ketkenimiz. Ol túlgha alash iydeyasyn jýzege asyratynday, ziyalylardyng oiyn biriktirip, últtyq qozghalys dәrejesindegi quatty kýshke ainaldyratynday dengeyge jetui tiyis. Men, qazirgi sayasy partiyalardyng bir de bireui osy mәselelerdi sheshuge qabiletti dep eseptemeymin. Týpting týbinde aghymy basqa  jana bir qozghalys ómirge keledi, sol qozghalystyng basynda kim túrsa, halyq kýshi soghan audady dep esepteymin.

Mine, osynday ózekti mәselelerge ózining kózqarasyn bildirgen jәne sony jýzege asyra alatyn partiyanyng nemese qozghalystyng sonynan eruge halyq dayyn. Áytpese, ózderining ústanymy anyq emes jalghan úrannan halyqtyng kónili qaldy.

(jalghasy bar)

Abai.kz