III. «BIR TOBYLGhY JÝZ, JÝZ TOBYLGhY MYNG BOLA MA»?

Kóne týrki qaghanaty túsynda mәiegi úiyghan «Mәngilik el» iydeyasy men Birtútas alash iydeyasynyng kýretamyrlana ústasatyn da, úshtasatyn ekinshi tamyry – «mәngilik Ótýkendegi» «mәngilik eldin» qúzyryndaghy  «jerding astyndaghy-ýstindegi, aspanyndaghy qazynagha» mәngilik iyelik turaly amanat. El abyzdardynyng ósiyetteri de mәngilik. Bilge qaghan da, Kýltegin de, Tonykók te, Qúlashor da, Moyynshor da,  “barlyq aitar sózin mәngi tasqa basty”. (Balbal tastardy qariyalar qasiyetti sanap: ”Mәngi tastyng kiyesi atady” –dep balalardy oghan jolatpaushy edi. Sonda bizge “mәngitas” – “mәngýrt tas”, “mәngirtas” degen úghym beretin siyaqty kórinetin. Sóitsek, búl ýlkenderding “mәngitasty” mәngi saqtau ýshin jýgirmekterden qorghaudyng amaly eken-au!).

Jyl qayyruymyzdan jeti ghasyr búryn ómir sýrgen Anaqarys danyshpannyng kisimsingen elladalyqqa: “Men ýshin elim qayghy, al sen – elinning qayghysysyn” dep jauap beruinde sonday tәnirlik sypat jatyr. ÝIII ghasyrda qaghaz betine týsken eng kóne týrik jazuy “Yryq bitiktegi”: “Han taqqa otyryp, saray túrghyzdy. Onyng eli myqty boldy. Aynaladan jaqsylary jinalyp kelip sýiinshi súrady, quandy... Sony bil. Bir tobylghy jýz boldy, jýz tobylghy myng boldy, myng tobylghy týmen boldy, sony bil. Paydasy bar iygi is ol”–  degen  ósiyet te Mәngilik elding úrpaqqa amanaty. Múndaghy: «Bir tobylghy jýz boldy, jýz tobylghy myng boldy, myng tobylghy týmen boldy, sony bil. Paydasy bar iygi is ol» – dep otyrghany ózge emes, tura jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq shiykizat.

Sol “mәngilik el” men jer, qazynasyn iygeru ýshin qaghandar men bekter, oghlandar: “Birese ilgeri shapty, birese keri shapty. Qany suday qúiyldy, sýiegi tauday ýiildi. Ákemiz, aghamyz qúrghan halyqtyng aty, danqy óshpesin dep, týrki halqy ýshin týn úiyqtamady, kýndiz otyrmady”, “tórt búryshtaghy  iyesiz kók týrik halqynyng janylghandaryn, kóshkenderin jiyp Ótýken qoynauyna qonystandyryp, el etti, ilgeri – kýn shyghysynda, ong jaqta – kýn ortasynda, keyin – kýn batysynda, sol jaqta – týn ortasynda el ústap, tórelik etti”, kórkeytti, kóterdi, “mәngilik el” ornatty.

Qaghan – qaghanatty (elin, jerin), sol arqyly qaghanattyng jerining astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy qazynany qorghaydy. Qaghan – qaghanattyng azattyghy men amandyghynyn, yrysynyng kepili.

Mine, búl –  «Mәngilik el» ústynynyng da ústanymy. Birtútas Alash iydeyasynyng ekinshi ústanymy da osy «mәngilik el» ansarymen tikeley úshtasyp jatyr. Jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq shiykizattyq iygilikti iygerude qazaq memleketining ýles salmaghy ýstem týsui kerek, yaghni, Á.Bókeyhanov aitqanday: «Onyng әr bir týiir tasy әr qazaqtyng ónirine týime bolyp qadaluy» tiyis.  Jer baylyghy әueli    qazaq memleketining iygiligine júmsaluy qajet. Yaghni, búl – óz jerimizding iygiligin – әueli óz elimizding iygiligine ainaldyrsyn, odan assa ghana jatqa salauat. Odan assa, shetelge investisiyagha shygharugha bolady» –  degen emeuirin. 

Men ýnemi statistikalyq mәlimetterdi jiyp jýremin. Mysaly, Reseyge baryp, kompiuterdi qosyp qalsan, Qazaqstannyng ekonomikasy turaly aqparattar samsap shygha keledi. Týrkiyagha, Mongholiyagha, Qytaygha, Amerikagha barsang da sayttardan barlyq statistikalyq sifrlardy ashyq oqy alasyn. Al bizding sayttarymyzda onday aqparattar nege joq? Bary – bar-au, biraq ol   aqparattar bir-birimen nege sәikes kelmeydi. Basymyzgha úryp túryp ótkizgen halyq sanaghynyng naqty esebining anyq-tanyghyn  shygharu ýshin alty ay júmsap, nәtiyjesin eki ret ózgertip baryp, bir jyldan son  resmy jariya ettik qoy.  Al  ónerkәsipting naqty ónimimen resmy kórsetkishi say kelmeytin, resmy kórsetkishi men kólenkeli jasyryn kórsetkishi say kelmeytin, ýsh týrli qiqymatqa qúrylghan statistika arqyly qazaq jerinen   óndirilgen qazynanyng kólemi qansha, onyng qanshasy kimge tiyesili, týsimi qayda júmsalyp otyr, múnyng barlyghy «mәngilik eldin» túrghyndary ýshin «mәngilik qúpiya» mәlimetter. Mening annan-múnnan shym-shymdap jighan tam-túm maghlúmatyma qaraghanda jerimizding asty men ýstine, onyng qazynasyna iyelik etetinderding qatarynan «mәngilik eldin» múragerleri neken-sayaq qana.

Amankeldi Aytaly agham jogharydaghy «Alash amanaty» atty pikiralysuda:  «Jer asty baylyghymyzdyng qoldy bolyp ketui múnay, gaz, metall shyghatyn jerlerde... Biraq, mynaday bir aqiqat bar eken. Aqtóbedegi Dóng ken bayytu kombinatynyng enshilesteri tek sheteldikter ghana emes. Ózimizdiki de bar eken. Jergilikti últtyq burjuazya sheteldiktermen birigip, júmys istep jatqan kórinedi. Biraq, búl qúpiya. Desek te, qansha qúpiya bolsa da, shyghyp qalady» –  degeni ghana medeu.  Aspandy aitpay-aq qoyayyn, óitkeni «Qazsattyn» qayda qanghyp jýrgenin bilmeymin. Qara metallurgiya Mashkevich pen Ibragimovtin, Shodiyev ýsheuinin, týsti metallurgiya men mys Kiym, Niylerdin, múnay men gazdyng qyryq payyzgha juyghy qytay kompaniyalarynyng qolynda, al qansha jýrek jútqan bolsam da urannyng iyesin tәuekel etip ashyq aita almaymyn. «Ekibastúzdyn» kómiri Reseyding auyr strategiyalyq ónerkәsibining qazandyghyn teginge juyq jylytyp jatqany anyq. Qay óndiristi alsang da, qojayynynyng jýndi qoly shekaranyng ar jaghynan súghynyp túr. Áyteuir, qazaq últynyng ókili emes. Sonda, babalarymyz «Bir tobylghy jýz boldy, jýz tobylghy myng boldy, myng tobylghy týmen boldy, sony bil. Paydasy bar iygi is ol” – degendegi «iygilimizdi» talandatyp jibergennen saumyz ba? Álgi, «euraziyalyq odaq», «euraziyalyq ekonomikalyq odaq», «aqylgha birlik», «malgha birlik»», «antúrghan birlik» dep tandayymyz taqyldap jýrgen «birligimizdin» myna «jýz tobylghyghy men týmen tobylghygha» qatysy qanday? Áy, qaydam, mening búghan da kýdigim men kәdigim bar.

Bizge, naqty statiskalyq aqparattar men taldaular kerek. Halyq Qazaqstannyng naqty ekonomikalyq kórsetkishin bilsin. Budjettegi ashyq qarjydan «qarabauyr qarjynyn» kólemi bir, birjarym ese kóp – degen mәlimetti aityp jýrgen  búrynghy ministrlerding sóz ras pa, joq pa? Múny beyresmy Ýkimet qúrugha shaqyru dep te týsinulerinizge bolady. Sol «qarabauyr qarjy» da euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng qorjynyn toltyra ma, joq, Qayrat Kelimbetov aitqanday, «mәngilik eldin» býiirin búltita ma? Búghan  kýdigi men kәdigim tipti kóp.

IÝ. «SAUDAMYZ – AR MEN IMAN BA?»

«Mәngigil eldi» – mәngilik el etetin ýshinshi dilgir mәsele, ol – ekonmikalyq tәuelsizdik. Kezinde aibyndy kók týrik qaghanaty ekonomikalyq tәueldilikke úshyrap, “altyndy, kýmisti, daqyldy, jibekti sonshama sheksiz berip jatqan tabghash halqynyng sózi – tәtti, búiymy asyl tabghashtargha (qytaylargha) aldanyp, bekterinin, halqynyng ymyrasyzdyghynan, tabghash halqynyng tepkisine kóngendiginen, arbauyna kóngendiginen, inili-aghalynyng daulasqandyghynan, bekti halqynyng jaulasqandyghynan týrik halqy eldigin joydy, qaghandyghynan aiyryldy, tabghash halqyna bek úldary qúl boldy, pәk qyzdary kýng boldy. Týrik bekteri atyn joghaltyp, tabghash bekterining tabghash atyn tútynyp, tabghash qaghanyna baghyndy, elu jyl isin-kýshin berdi”.

Al biz elu jyl emes, 250 jyl (!) isimiz ben kýshimizdi berdik! Jәne dәl sonday kýidi biz qazir de basymyzdan keship otyrmyz. Jayma men qara bazar tolghan tabghashtardyng zaty. Sózi jyly, ishi suyq. Qaghanatymyzdy ejelgi Kunzynyng túsyndaghy taqys sayasatyna salyp, “japyraqty bildirmey jegen jibek qúrtynsha”  kemire keulep barady. Aqyl-sanamyz da, jýrisimiz ben túrysymyz da, bózimiz de, sózimiz de jattyng ýlgisine auysty.  Endi «qayys noqtany» basymyzgha kiyip túryp, onyng ýstine «temir noqtany» euraziyalyq erkin odaq arqyly»  (Anna Ioanovnaghagha óz erkimizben qosylmappa edik) qayta kiydik. Sonda «mәngilik erkin elimiz» qayda qalady?  «Jiguliy» men «Gazeldi»,  «Nivany» qaytadan auyzdyqtarmyz-au, biraq endi soghan taqymymyz ýirene qoyar ma eken? Endi, qazaq teledidary kórsetkenindey, әueli ózderi shomylyp baryp, denesining kirin qosyp bizge jibergen orman júrtynyng sýtin shaygha qatyp ishu qaldy ma? Sýt ekesh sýtti óndire almaghan elding «mәngilik el» atanugha qaqysy bar ma ózi? «Mәngilik el» ústanymynda búl mýttәiimdikti joidyng joly qarastyrylghan ba?

Alash iydeyasynyng ýshinshi ústanymy sol «saudasy – ar men imany» (Abay) bolghan  «anúrghandyqty» joygha baghyttalghan. Yaghni, Álihan aitqanday, «qoydyng ýstinen qyrqylghan bir uys jýn qazaq halqynyng ýstine toqyma bolyp toqyluy kerek» edi. Múnyng sebebin alash kósemderi: «Otarlyq jýiede basqagha qaraylaumen kýnimiz ótti. Tәuelsiz ekonomika jasamasaq, eminsek el bolamyz. Ol bizding alghan tәuelsizdigimizdi on bes jylda ekinshi bir tәueldi memleketke ainaldyrady» dep týsindirmep pe edi.

Al bizding tәuelsizdigimiz shiyrek ghasyrgha juyqtady. Bizding býgingi kýiimiz – sharasyz mýttәiimning kýni.  «Qashaghan» siyaqty alyp zavodymyz ben ýy qúbyryndaghy nәzik búranda synyp qalsa, qolymyzdy qusyryp, iyghymyzdy qaghyp, mýttәiim bola qalamyz.  Óitkeni әlgi búranda elimizde shyqpaydy. Demek, shәiek pen shәugimge de tәueldimiz be? Tәueldimiz. «Tym bolmasa ketting ghoy mal bagha almay» – dep Abay aitqanday, HHI ghasyrdyng ózinde mal bagha almay otyrmyz.  Auylda mal joq. Eng bolmasa maldy da bagha almay otyrmyz. Reseyge jyl sayyn ótkizetin alpys myng tonna etti donyzdyng etimen ótep otyrghanymyz turaly «Egemen Qazaqstanda» jariyalanghan maqala birazymyzdyng shymbayymyzgha batty, al resmy mekemeler ýnsiz dymyn ishine tartumen tiylypty.

Óz kózimmen kórgenimdi aitayyn. Mening auylym Shynghystau men Abyralynyng týiisken túsyndaghy Kóksengir degen búrynghy egindik pen shabyndyqtyn, jaylaudyng eteginde. Ondaghy el malyna qystyq azyqqa shóp taba almay qinalady. Eki-ýsh jyl búrynghy qalyng qarda birazynyng maly jútap qaldy. Al әlgi Kóksengirde qanshama jerding shóbi shabylmay bos jatyr: «Áy, myna shópti nege shappaysyn?» – dep aghayynyma úryssam, ol: «Bolmaydy» – deydi. Nege? Óitkeni, bireuding jeri. Oibay-au, qazaq ózining jerine shyqqan shópke ózi ie bolyp, óz malyn ósirip, ózining ýstine kiyetin toqymany óz qoyynyng jýninen ese almasa, kýni ne bolmaq? Júmyssyzdyq degen osy emes pe?!. Taghy da sol Abay degdardyng «Tamaghy toqtyq, júmysy joqtyq, azdyrar adam balasyn» degenining kebin qúshyp tynbaymyz ba?

«Mәngilik eldin» úiytqysyn úiytqan kóne týrki jazuyndaghy bas erikterinen aiyrylghan týrik bekterine: «Tәtti sóz, asyl qazynasyn berip, jyraqtaghy halyqty (ózine) sonsha jaqyndatty. Jaqyn qonyp, sosyn (olardan) әdepsiz qylyqtardy ýirendin... Tәtti sóz, asyl dýniyesine kóp aldanyp, týrki halqy qyryldyn, týrki halqy joyyldyn» («Kýltegin» jazuy), “Han berdim. Hanyndy tastap, baghyndyn. Baghynghanyng ýshin Tәniri seni ólimshi etti. Týrki halqy qyryldyn, әlsiredin, joyyldyn. Týrik sir halqy jerinde tirshilik qalmady” (Tonykók” jazuy ) – dep  eskertpep pe edi. Qaharlanyp baryp, qaytadan eldi el etuge ant berisip: birliktin, qaghanyn silaghandyqtyn, bauyryn bauyryna basqandyqtyng nәtiyjesinde ghana: “Elsiregen, qaghansyraghan halyqty, týrik iyeliginen aiyrylghan halyqty ata-baba mekenine qayta oraltty. Tólis, tardýsh (targha), jabghy,  shad saylady”, yaghnyi, kók týrik qaghanaty túsyndaghy  28 dәrejeli memlekettik biylikti  qalpyna keltirdi.

Osydan 1 500 jyl búryn babalarymyz tasqa jazyp túryp eskertken «Ótýken qoynauynda otyrsang ghana sen mәngilik eldigindi saqtaysyn. Onda týrki halqy toq. Sen ashsyng ghoy (kedeysin), Ashtyqta toqtyqty týsinbeysin, bir toysang ashtyqty týsinbeysin. Sonyng ýshin aldandyn... Týrki, oghyz bekteri, halqy tyndandar! Tóbennen tәniri baspasa, astynnan jer aiyrylmasa, týrki halqy, el-júrtyndy kim qorlaydy? Týrk halqy, ókin! Baghynghanyng ýshin!» («Kýltegin» jazuy) – degen, «jer, su iyesiz qalmasyn!» degen amanatty nege jadymyzda ústamaymyz. Nege úmytamyz? “Kýlteginnin” kishi qúlpytasyndaghy jazuda: “Aqyldy kisilerdi, batyl kisilerdi tabghashtar qozghay alghan joq... (Eger) bir kisi aldansa (onda) ruy, halqy túqymyna deyin qalmas edi. ”–  degen joldar bar. Iollyq tegin jyraudyn  “mәngilik el”   ústanymy  qazir de sonday bir «aqyldy, batyl kisinin» sheshim qabyldauyna múqtaj.  

Amankeldi Aytaly qayratker  búl túrghyda «Tәuelsiz ekonomika degenge kelsek, býgin biz ózimizdi ózimiz asyray almay otyrmyz. Basqany aitpaghanda, «30 korporativtik kóshbasshy» degen baghdarlamada auyl óndirisine arnalghan joba joqqa tәn. Bir kezderi aghylshynnyng bir premieri Ýndistangha qatysty bylay depti: «Tәuelsizdikti alu bar da, oghan qol jetkizu bar. Ýndistan әli biraz uaqyt bizden ketpeydi». Bizde sol tәuelsizdikti aldyq, biraq shynayy tәuelsizdikke qolymyz jetpey jatyr» – degen edi. «Mәngilik el» ústanymynda sol «qolymyz jetpey jatqan shynayy tәuelsizdikke» qol jetkizetin kepildik qarastyryluy tiyis.

 Qosh, sonymen, elding eldigin saqtap qalu ýshin  “Tәniri, Úmay, Jer, Su   týrik júrtyna Mәngilik jenis» pen jer, yaghni, shiykizat, qazyna,  berdi”. Sol «paydasy bar iygilikti (“Tonykók” jazuy),  shiykizatty, jer qoynyndaghy qazynany  qorghap, ol iygilikting qyzyghyn jat júrttyqtar kórmes ýshin   “aqyldy kisiler, batyl kisiler» “Inju ózenin keship, Tinesi úlynyng mekenindegi Mәngikók tauynan mәngi asyra quady”. Sol ýshin,  “Týrik halqy ýshin týn úiyqtamaghan, kýndiz otyrmaghan, qyzyl qanyn tókken, qara terin aghyzghan, kýsh-quatyn ayamay joryqqa shyqqan” Tonykók pen Kýltegindi  “Tәnir jarylqady, baq berdi, sәtin týsirdi”, sóitip, “ólimshi halyqty tiriltti, jalanash halyqty tondy, kedey halyqty bay qyldy. Az halyqty kóp qyldy, tatu elge jaqsylyq qyldy”. 

“Bәri beybit, bәri tatu, bәri qaghandy”  (“Kýltegin” jazuy)  bolsa dep tiledi. Sony tiley otyryp, týrik elin de syilaudy, onymen sanasudy talap etti. Elining “basyn iydirip, tizesin býktirmedi... Kóp eken dep qashpady, az ekenbiz dep qoryqpady. Nege basyndyrady? Shapty! Qudy! Kinәli jaudy aldyna keltirdi. Býkil týrik halqyna qaruly jau keltirmedi. Atty әsker jolatpady. Elteris qaghan jaulamasa, oghan erip Tonykók pen Kýltegin jaulamasa; eli, halqy joyylar edi.. Sol әreketting nәtiyjesinde: eli qayta el boldy, halqy qayta halyq boldy. Ózi qartaydy, halqyna kósem boldy” (“Tonykók” jazuy). Aqyry “qúl – qúldy boldy, kýng – kýndi boldy”. Qúl men kýng ústau – “mәngilik el” nysanasynyng mýddesi emes, sol zamandaghy últ pen úlystyng bәrine ortaq soghys zandylyghy bolatyn.

“Mәngilik el” nysanasynyng ruhany mәiegi – eldik qasiyet, yaghni, el birligi iydeyasy. Yqylym zamannan beri әlemdik órkeniyetting ajyramas bir bólshegi retinde qanattasa ómir sýrip kele jatqan kóshpeli týrik dýniyesining barlyq ruhany múralarynyng negizgi týiini – “El”, basty qúlaq  kýii men mazmúny - “eldik, birlik” degen úghym. Al sony týrik qauymy siyaqty últtyq ansaryna ainaldyryp, zamanalar boyy әfsanalaryna arqau etken.   Jogharyda atalghan jazbalardyng bәri de “birlik” mәselesin “mәngilik eldin” týriktik kepili retinde baghalaydy. Sol bereke-birlik, yntymaq, eldik qasiyet ýshin dúshpanyna da beybit ómir tileydi. “Bekteri jau boldy. Tiyispeyin dep oiladym. Tiyiskeni ýshin jandym, soghys jýrgize ýige qaray bettedim. Jaugha tiyip, inime, úlyma ósiyet qaldyryp: Elteris qaghannan aiyrylma, Tәnir tekti Bilge qaghannan aiyrylmayyq, azbayyq dedim. Solay oqyttym. Keri ketti. Bilge qaghannyng halqy (berekesiz bop) ketti. Óz baqytyn, kýsh-jigerin óz qaghanyna júmsady” (“Qútlyq qaghan” jazuy).

Túrsyn Júrtbay, jazushy, alashttaunshy ghalym.

(jalghasy bar)

Abai.kz