QAZAQTYNG QAZAQTAN BASQA OTANY JOQ
Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhan: Qazaq jaqsysy orys eteginen jem jegendi zor óner kóredi.
***
Qazaqtyng Qazaqstannan basqa Otany joq. Sondyqtan da Qazaq ýkimetining mýsheleri qazaq ishinde qaluy tiyis!
***
Ózin-ózi qasqyrsha shauyp otyrghan júrtta oqu, sheberlik bolmaydy.
***
Az adam atqa mindim dep qasqyr bolyp júrtqa shapsa, búl júrtta bereke bolar ma?
***
5 million qazaq tilegi kemshilik jolyna syimaydy.
***
Júrt paydasyna taza jolmen tura bastaytyn er tabylsa, qazaq halqy onyng sonynan erer edi.
***
Bóten kisi qazaqqa eshqanday jaqsylyq artyp әkelip bermeydi. Óz kýshine, óz quatyna senbegen adam da, halyq ta ghúmyr jýzinde bәige almaydy.
***
Jýz týieni bir búralqy it qúiryghyna tirkese, osy it Tashkent barsa, jýz týie Tashkent ketedi. Itte ne jaza bar, týiening jetekshiligi emes pe?
***
Alyspaghan, júlyspaghan bostandyq atyna minbeydi, búghaudan bosamaydy, eri qúldyqtan, әieli kýndikten shyqpaydy, malyna da, basyna da ie bolmaydy.
Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady
Ahmet Baytúrsynúly: Oryssha oqyghandar orys sózining jýiesine daghdylanyp ýirengen, noghaysha oqyghandar noghay sózining jýiesine daghdylanyp ýirengen. Qazaq sózderin alyp, orys ya noghay jýiesimen tizse, әriyne, ol naghyz qazaqsha bolyp shyqpaydy. Sonday kemshilik bolmas ýshin әr júrt balasyn әuelinde óz tilinde oqyp, óz tilinde jazu-syzu ýiretip, óz tilining jýiesin bildirip, jolyn tanytyp, balalar әbden daghdylanghandyghyn keyin basqasha oqyta bastaydy. Biz de tilimiz búzylmay saqtaluyn tilesek, ózgelershe әueli ana tilimizben oqytyp, sonan song basqasha oqytugha tiyispiz.
***
Óz tilimen sóilesken, óz tilimen jazghan júrttyng últtyghy esh uaqytta adamy qúrymay joghalmaydy. Últtyng saqtaluyna da, joghaluyna da sebep bolatyn nәrsening eng quattysy – tili. Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady. Óz últyna basqa júrtty qosamyn degender әueli sol júrttyng tilin azdyrugha tyrysady.
***
XX ghasyrgha sheyin týrikting tilin azdyrmay asyl qalpynda alyp kelgen, til turasyndaghy abyroy men alghys qazaqqa tiyisti.
***
Álipby degen – tilding negizgi dybystaryna arnalghan tanbalardyng júmaghy. Neghúrlym til dybystaryna mol jetse, arnaghan dybysqa dәl kelse, oqugha, jazugha jenil bolsa, ýiretuge onay bolsa, zamanyndaghy óner qúraldaryna ornatugha qolayly bolsa, soghúrlym әlipby jaqsy bolmaqshy.
***
Qazaq әldeqashan tilinde qanday dybystar bar ekenin aiyrghan, әr dybysqa belgilep tanba arnaghan. Oquymyzgha onymyz jaqsy, jazuymyzgha taghy jaqsy, ýiretu jaghynan orystikinen, nemistikinen, fransuzdikinen, aghylshyndikinen onay, ontayly.
***
Qúl bolghan halyqtan tuyp, qúldyqtyng qorlyq-zorlyghyn kórip otyryp, qazaq qalam qayratkerleri qalamyn últynyng auyryn jenildetu, auruyn azaytu jolynda júmsamauy mýmkin de emes. Olay bolmaghan bolsa, onda tabighat zanynan tysqary, adamnan shoshqa, shoshqadan kýshik tughan siyaqty bolyp shyghady.
***
Balany úlsha tәrbiyeleseng – úl, qúlsha tәrbiyeleseng – qúl bolmaqshy.
***
Jer mәselesi – qazaqtyng tiri ya óli boluynyng mәselesi.
“Bolamyz” degen song bolugha ayanbay
qam qylu kerek
Mirjaqyp Dulatúly: «Avtonomiya alu – memleket boldy degenmen birdey. Biz endi óz aldymyzgha memleket bolamyz dep túrmyz. Biraq «bolamyz» ben «boludyn» eki arasy — jer men kóktey. Sondyqtan «bolamyz» degen son, bolugha ayanbay qam qylu kerek. Bolamyz dep bola almay qalsaq, dýniyede onan artyq qorlyq joq, kez kelgenning qolynda ketkenimiz. Qoldan kelmeytin iske aramter boludyng qajeti joq. Qolymyzdan keledi dep tәuekelge bel baylaghan son, sol jolda iә ólu kerek, iә kózdegen maqsatqa jetu kerek».
***
«Qazaq tili – bay, taza irgeli júrt tili dep bәrimiz de aitamyz… Biraq qúr bay, taza deumen tilimiz ózdiginen saqtalyp, әdebiyetimiz órbip kete ala ma? Qay júrttyng tili bolsa da tu basynda bizdiki sekildi taza da, bay bolghan. Biraq olar kórshi júrttardyng sózi qosyla-qosyla, jýre búzylghan. Bizding qazaq tili búryn ylghalsyz taza bolsa da, búl kezde basqa júrttarmen aralasa bastadyq, basqa júrttardyng oquyn oqydyq… Bir jaghy Búhar, bir jaghy Mekke, Mediyne, Stambúldardan da oqyp qaytqandarymyz bar. Solardyng bәri elge noghayshylap, arabshylap, sartshylap qaytyp jýr. Búlardyng sóilegen sózinde, jazghan hatynda shet júrttardyng tili anqyp túr… Qazaq tilin saqtaymyz, balalarymyzdy qazaqsha bolsyn degende búlardyng bәrining negizi «Til – qúraly» ekenin úmytpasqa kerek.
***
Hәrkimning izine týsip qughan, ýirengen bir isi bolady. So isin ol basqalardan artyghyraq biledi. Eger oqu, oqytudy mashyqtap, ol oqytudyng hәm oqytqan nәrselerining asyl tәrtibin, týp negizin anyq biletin kisiler jazu haqynda óz pikirlerin týsinikti etip jazsa, synaushy dep solardy aitugha jaraydy.
***
Qazaq tilin iske asyratyn bolsaq, qazaq әdebiyetin kýsheytemiz desek, eng aldymen isting sanyn salmaqtamay, sapasyn eskeruimiz kerek. Ol ýshin qazaqsha dep jazylghan sózderding әlgi kemshiligin qúrtu kerek. Ony qúrtu ýshin әueli bel kemshilikting qanday ekenin bilu kerek.
***
Jer jýzindegi ezilgen júrttardyng biri bizding qazaq-qyrghyz ekeni ras bolsa, búl júrtty tengeru ýshin kózin ashyp, óner-bilim ýiretip, ýgit-nasihat taratu qajet bolsa, qazaq-qyrghyz tiline toqtausyz jol ashyp, býginnen bastap «tilmash joq, minekey, taqsyr, tilmash joq degizip, qazaq-qyrghyzdy endi sandaltpau kerek».
Akikatkaz.kz
Aqiqat últtyq qoghamdyq-sayasy jurnaly saytynan