Jaqsylyq agha , siz Mәskeu olimpiadasynda erkin kýresten alqa alqa taghynyp, « Qazaqtyng batyr úly Jaqsylyghy, Kýresting kók tiregen aq syryghy» atanghan baluansyz! Sportpen bala jastan ainalysyp kelesiz be?

- Men Jambyl oblysynyng Bayzaq audany Tegistik degen auylynda dýniyege keldim. Mening auylym shaghyn ghana auyl . Ákemning mamandyghy kassir edi.Qarapayym ghana jan boldy. Al sheshem dýkenshi . Dýkenge kelgen elu kilolyq ún, kýrishting qaptaryn erkin kóterip , tekshelep jinap qoyady eken. Sodan mening ómirge kelgenim de qyzyq bolghan. Otbasyndaghy jalghyz úlmyn. Sheshem bir jәshik qara kir sabyndy kóterip jatqanda, men jerge týsip qalyppyn. Qazaq yrymshyl halyq emes pe?! Qara sabynnyng qayratynday myqty bolsyn degeni me, meni atymdy Jaqsylyq qoyypty. Kindigimdi әjem Fatima kesken. Bala kezinde auyl balasynyng bәri sportqa qúmar bop óspeytin be edi?! Men de ayaghyna qúlyq jaghyp alghanday jelayaq boldym. Futbol, qazaqsha kýresten auyldyng chempiony ghana emes, Talastyng jaghasynda óskendikten jýzuden de aldyma jan salmaytyn men edim. Biraq men sol kezde óskende chempion bop , elge tanylarmyn degen oy ýsh úiyqtasam týsime kirgen emes. Múnyng bәrin de sol auyl balasyna tәn әuesqoylyqpen, qyzyghushylyqpen istedim ghoy. Auylda qoy baghasyn, shóp shabasyn. Kýnge kýiip , tas basasyn, tam salasyng Japyraqtay bolsam da, osynyng bәrin de únatatyn edim. Bala kezdegi armanym sovhoz diyrektory bolu edi. Ol ýshin auylsharuashylyq oquyn bitiru kerek. Jalghyz mening ghana emes, sol kezdegi barlyq balanyng armany auylsharuashylyq institutyna týsip, agronom nemese sovhoz diyrektory bolu. Sodan mektep bitirgen jyly auyldan tórt bala oqugha ketetin boldyq. Biraq oqugha týsip ketemiz degen tek arman ghana bolatyn.

- Armanynyzgha qol jetkizip, Semey auylsharuashylyq institutyna týsip kettiniz.

- Oqugha qabyldanghanymnyng ózi bir jyr. Qonyrlau kýn keship jatqan janúyamyz. Ákem siyryn satyp, anam kóilegimning « úry qaltasyna» bildirtpey toqsan somdy tigip berdi. Qolymda on som. Auyldan tórt jigit attandyq. Qyzyghy sol, jelkemizdegi alyp shahar Almatygha barmay, alys qiyrdaghy Semey auylsharuashylyq institutyn tandadyq. Nege solay etkenimizdi ózim de týsinbeymin. Auyldan shyqpaghan órimdey baldarmyz, oqugha týse almasaq ta, jer , el kórip qaytayyq degen romantika bolghan shyghar kónilde. Sodan tovarly jýk poezymen bes kýndey jýrip, Semeyge keldik. Biylet joq. Tamburda túramyz. Kezektesip úiyqtaymyz. Emtihangha on bes kýn erte baryppyz. Vokzal janynan kýnine bir somnan ýy jaldap, Semeydi aralay bastadyq. Kózimizge qorash kóringeni Semeyding jәy tapal aghashtary. Bizding jerimiz qanday edi, jayqalghan bau aghashtarymyz qanday edi, Talastay ózenimiz qanday edi , beker keldik dep ishtey ókine bastadyq. Bir kýni Ertisti jaghalap jýrsem, ózen jaghasynda bir top adam jinalyp alyp, әngime- dýken qúryp otyr eken. Ne bolyp jatyr degen әuestikpen men de jaqyndadym. Sóitsem, ortalarynda engezerdey bir orys otyr. Janynda qaptaghan qaba saqal orystar . Myna Ertisting arghy betine jýzip shyqqan adamgha әrqayyssy bir somnan aqsha tigemiz dep dabyrlasyp otyr eken. Sodan qarap eki orystyng jigiti shyqty ortagha. Men de úmtyla berip edim, janymdaghy joldasym shap berip bilegimnen ústay alghany. Oibay-au, ózimiz jer týbinen , Jambyldan kelgende Ertiske ketip sorlap qalarsyng , qoy dep bolmaydy. Men aittym, qoryqpa, men jýzgish ekenimdi bir kórseteyinshi búlargha, tipti ishim pysyp ketti dep men de jarysqa koyyp kettim. Jalghyz ózim jýzip keldim. Álgi eki orys sudyng ortasynan qaytty. Jaghagha jaqyndasam, orystar meni jerden tik kóterip alghany. Sóitip, oljamyz bes somdy alyp ýiimizge qayttyq. Ertesine taghy bardym. Jarys bastaldy. Bayqaymyn, orystar da menen qalmay arghy jaghagha jetti. Endi shyn jarysu bastaldy. Men әdis-amalymdy kýsheyte berdim. Ótirik qalyp kele jatam da, jaghagha jaqyndap zu etip aldarynan shygham. Sóitip on shaqty kýn ishiinde elu somday aqsha taptym. Búl bizge jaman bolghan joq. Emtihan bastaldy. Qasymdaghylardyng bәri qúlap, synaqtardan óte almay auylgha kete bastady. Mektepte jaman oqyghan joqpyn. Qúday ondap, oqugha týsip kettim.

- Sporttaghy alghashqy tabysynyzdy institut qabyrghasynda qaladynyz ba?

- IYә. Oqu maghan qiyngha soqty. Sabaq qiyn onyng ýstine oryssha ótedi. Qys ta keldi. Semeyding qyryq-elu gradus ayazyna shydau tipti qiyn . Ýstimdegi kiyimim de júqa, janym da jabyrqau. Sóitip, birinshi kurstyng sessiyasyn tapsyra almay , oqudan shygharylatyn boldym. Ótpese de, ótse de jigitti qayraytyn namys emes pe?! Eldegiler Ýshkempirding balasy oqy almay kelipti dep әngime qyla ma degen jaman oy da úiyqtatpaydy. Meni instituttyng sport zaly ózine tartty da túrdy. Kýresip oinap jýrgenbiz. Fizkulituradan sabaq beretin Lu Ven Hay degen kәris trener bar bolatyn . Sol kisi meni syrttay baqylap jýredi eken. Qalalyq jarys ótedi kýresten. Qatysyp kórseng qaytedi dep aitty ol. Men kýmiljip, sessiyadan úshyp, oqudan shygharylayyn dep jatyrmyn. Qalay qatysam dedim. Trener maghan eger institut atynan búl jarysqa qatysyp, birinshi oryn alatyn bolsan, sening sessiyanyng mәselesin sheship berem dedi. Sodan jan sala kirisip kettim kýreske. Qalalyq jarysta erkin kýresten sport sheberin jenip birinshi, sonyn ala oblystyq sayysta birinshi oryn alyp, tanymal boldym. Sóitip, oquymdy da dóngeletip әkettim. Oblystan jengesin respublikalyq chempionatta top bastadym.

- Jenis sizge abyroy men ataq әkeldi. Osy jetistikteriniz turaly aitsanyz.

- Adam aspannan ayaghy salbyrap , chempion bop tumaydy ghoy. Biraq talant bop tuuy mýmkin. Men talantpyn degennen týk te ónbeydi. Ýnemi úmtylys, ýnemi qozghalys . Sportshyny jeniske jetkizetin osynday qasiyetter. 1971-1976 jyldar arasynda odaqtyq chempionattarda top jardym. Sol jyldary boz kilemde jýlde almaghan kezim bolghan emes. Jәne bәri derlik birinshi-ekinshi oryn. 1975 jyly Kenes Odaghynda ótken spartakiada da birinshi oryn aldym. Osy jetistigm ýshin 1976 jyly Monreali olippiadasyna qatysuym kerek bolatyn. Alayda Mәskeu ekinshi oryn alghan A. Chumakovty alyp bardy. Men sonda kishi halyqtyng kishkentay balasy bolghanym ýshin qatty kýizeldim. Jan- jýregim tilinip, sporttan kýderimdi ýzip , ketip qaldym. Jarty jyl sport zalyna barmadym. Salym sugha ketip múnayyp jýrgen shaghymda, meni Sport Ministri Amansha Aqbaev izdep taptyryp alyp, mening әbden kónilim qalghanyn bayqaghasyn D.A. Qonaevqa alyp bardy. Qonaev aqsaqal úzyn boyly, jyly jýzdi adam eken. « Jaqsylyq, sen ózindi oilama, halqyndy oila, elindi oila. Sening kýresindi baqylap otyram. Qamyqpa. Mәskeu olimpiadasyna qatysasyn» dep aitty. Sodan arqama Alataudy arqalatyp jibergendey arqalanyp shyqtym. Mәskeu olimpiadasynda altynnan alqa taqtym. Búl mening eng baqytty kezim edi. 
1983 jyly otyz eki jasymda sportpen qoshtastym. Respublikalyq kýres mektebining diyrektory bolyp on jylgha jaqyn qyzmet atqardym. Odan keyin 1993 jyly Qytaygha kelisim shartpen eki jylgha bapker bolyp kettim. Ol kezderde zaman qiyndau , bala-shagha ýshin nan tabu kerek boldy.

- Qazir belgili kәsipkersiz. Mal sharuashylyghyn damytyp kelesiz, búl bir kezdegi sovhoz diyrektory bolsam degen armanynyzdyng oryndalghany ma?

- Toqsanynshy jyldardyng ortasynda infark aldym. Dәrigerler maghan eshkining sýti em bolady degesin, sol kezdegi әkim Qúlmahanovqa baryp kómek súradym. Ákim qaramaghyma 2OO eshki, eki gektar jer berdi. Eshki baghyp kettim. Búl eshkiler maghan qút boldy. Eshkilerim eki jylda kóbeyip, bes jýz boldy. Densaulyghym da jónge keldi. Sodan oiladym. Ata- babamnyng kәsibi tórt týlik mal bolghan ghoy. «Mal baqqangha bitedi» degendey, ózim de mal mamanymyn osy sharuamdy dóngelentip otyrghan jayym bar.

- Japon halqynda bir maqal bar ghoy. «Balyqshynyng balasy da au tartady» degen. Balalarynyz sizding jolynyzdy qumady ma?

- Sport – kiyeli. Sportqa keletinder kóp, qalatyndar az. Sporttaghy jankeshtilik qara tastardy tyrnaghymen iyleytin kyran tektes minezdilikti talap etedi. Súnqarsha qanat qaghu ýshin de erik-jiger, tózim kóp kerek. Sportshy ózin ayamau kerek. Eger olay bolmasa jarys alanynda birde-bir jenimpaz shyqpaghan bolar edi. Mening balalarym sportqa qúmar bolghanmen , әuesqoylyq dәrejesinde qaldy. Sport degen tanystyqpen jýlde ýlestiretin alangha úqsamaydy. Bәri de elding kóz aldynda ótedi ghoy. Tyrashtanyp ataq qughannan ataqty sportshy bop ketpeydi.

- London olimpiadasy elimiz ýshin tabysty boldy. Tipti batysty eki dýrkin olimpiada chempiony bolghan ziltemirshi Iliya Iliinning qanday tamaq jeytini de qyzyqtyrdy . Siz qanday tamaqty sýisinip jeytin ediniz chempion shaghynyzda?

- Jylqynyng qazy-qartasy, qoydyng quyrdaghy , shúbat pen qymyz sýiisti asym boldy. Odan bólek ýndining shәiin keremet únattym. Óskemenning baly men malina, qúlpynaydan jasalghan varenieni qay jarysqa barsam da sómkemmen arqalap jýrdim. Bizding kezimizde әdebiyet keremet oqyldy ghoy. Ózim kitapqúmar janmyn. Sómkemning bir búryshynda «Abay joly», «Botakóz», Esenberlinning kitaptary jatatyn. Qolym bosta nemese poezgha mingende kitap oqitynmyn.

- Qazaq jankýierlerining kóbisi otyz jyldan beri nege qazaq baluany Olimpiadada altynnan alqa ala almay jýr dep jatady. Osyghan ne deysiz?

- Arghy- bergi tarihymyzdy qarasaq, shýkir, beldeskende alyp jyghatyn da, shalyp jyghatyn da bilekti baluandar bizde bolghan. Olimpiadada bolmaghanmen әlemdik, halyqaralyq chempionattarda altynnan alqa taqqan jigitterimiz bar. Ósip kele jatqan jas baluandar da kónil quantady. Qazir sportqa Elbasymyz N. Nazarbaev erekshe yqylasyn yqylas tanytyp, jaqsy kónil bólude. Elbasymyzdyng demeui sportshylarymyzgha quat beredi, kónilimizge shuaq syilaydy.

- Bolashaghynan ýmit kýttiretin jastar mynalar dep jas baluandardan kimderdi atar ediniz?

- Tizim jasaghandy kóp únata bermeymin. Sanda bar , sapada joq bolsa onyng nesi jaqsy deysin?! Sportshyny tanytatyn manday teri men adal enbegi emes pe?! Maqtaghannan myqty bop ketken sportshyny kórgen joqpyn, biraq kýshti bolu ýshin de kýsh kerek qoy. Talantsyz sportshynyng baghyn bapker de , baghym da jandyra almaydy...

Súhbattasqan: Marjan ERShU

Baq.kz