«Tatar ýshin kim kýrespek, kýrespese tatar ózi?!». Búl Tatarstannan shyghatyn «Azatlyq» jastar gazetining úrany. 3500 danamen taraytyn gazetting redaktory– mamandyghy zanger, 25 jastaghy Naili Ánәsúly Nәbiulliyn.  Qazyghúrtta ótken «Týrki halyqtarynyng assambleyasyna» kelgen bauyrlarymyzben Almatyda jýzdesip, pikirlestik.

- Sәt sapar bolsyn, bauyrlar! Búl Qazaq eline alghashqy keluleriniz be?

- Biz eki jyl búryn Aqtóbege kelgenbiz.   Ótken jyly Semeyde boldyq. Al biyl arnayy shaqyrumen Qazaqstangha ýshinshi ret kelip otyrmyz.

- «Azatlyq» úiymdarynyzdyng júmystarymen jaqynyraq tanyssaq dep edik...

- «Azatlyq» - 1990 jyly Tatarstannyng azattyghyn, tәuelsizdigin jaqtaghan úiym retinde qúrylghan. 2000 jyldardyng basynda búl úiym Resey FQQ(FSB)  tarapynan joqqa shygharyldy.  2007 jyly Qazangha oqugha keldim. Bas qalamyzdaghy bauyrlardyng jaghdayyn kórip, janym auyrdy. Qarasam birde bir tatar jastarynyng sayasy úiymdary joq eken. Tatardyng últtyq qúndylyqtar men qúqyqtaryn, eng aldymen, ósip kele jatqan jastar qorghauy kerek emes pe?   Osy oimen jastardyng basyn qosyp úiysa bastadyq, «Azatlyq» úiymyn qayta qolgha aldyq.  Bizding kóptegen baghdarlamalarymyz boldy. Mysaly, pikiralmasatyn klubymyz arqyly tatar últynyng ghalymdarymen, jazushylarymen, sonday-aq qogham qayratkerlerimen kezdesu úiymdastyryp túrdyq.   Jastarymyz últtyq muzyka tyndasyn dep Qazan qalasynda  tatar «Karaoke klubyn», «Kino-teatryn» ashtyq.

Sóitip jastardyng basyn qosyp, tatar tilin, tatar qúqyn kóterip mitingiler úiymdastyrdyq. «Azatlyq» úiymy týrki halyqtarynyng bostandyghy men bauyrlastyq baylanysy ýshin jәne Reseydegi týrki halyqtarynyng islam dininen aiyrylyp qalmauy ýshin júmys jasaydy.

- Úiymdarynyzdyng qansha mýshesi bar?

- Bizding úiymda jazylghan mýsheler joq. Sebebi  búl úiymnyng is-әreketi Resey FQQ(FSB) tarapynan may shammen qaralady. Bizding telefonymyzdy, әleumettik jelilerdegi jazbalarymyzdy qatang baqylaydy. Mysaly, belsendi әreketterim ýshin  meni birinshi kursta memlekettik uniyversiytetten qudalady. Úiymmen baylanysy barlardy júmystardan shettetti. Mitingilerge qatysqan adamdardy qamap, ýlken kólemde aiyppúldar salyp otyrdy. Mysaly meni Qazyghúrttaghy jiyngha ketuding aldynda, taghy tekserip, sizderding aqsha birligimen 100 myng tenge kóleminde aiyppúl tóletti. 

- Qazirgi kýnde Tatarstandaghy tatar halqynyng sany qansha?

- Tatarstandaghy tatarlardyng sany keminde ýsh million. Resmy sanaqta tatarlar  Tatarstandaghy  halyqtyng 56 payyzyn ústaydy dep kórsetilgen.  Alayda, bizding biluimizshe,  Tatarstandaghy tútas halyqtyn  70 payyzy - tatarlar.

- Al, dýniyejýzi boyynsha qansha tatar bar ekenin bilesizder me?

- Resmy mәlimet boyynsha tatarlar 6-7 million, al shyn mәninde 10 millionnan astam bolsa kerek. Nege deseniz,  1552 jyly Qazandy orystar alghanda tatarlar 6 million bolghan. Ol kezde orystardyng sany da 6 million edi. Býginde orystar 140 million, tatarlar әli 6 million. Bizdi repressiya jyldary qudalady, atty, shapty, qalghany orys bop ketti. Áytpegende,  eng az degende, 20 million boluymyz kerek edi. Napoleonnyng sózi bar: «Pokopaysya russkiym, popadeshisya tatariyn» («Orystyng mәiitin qazsan, tatar shyghady») degen.

- Tatarstan biyligi «Azatlyq» úiymynyng is-әreketterine qalay qaraydy?

- Olar últymyzgha paydaly is istemeydi. Olardyng negizgi isi – aqshaly bolu ghana siyaqty. Mysaly, Qazandaghy 11 uniyversiytetting 2-eui ghana tatargha tiyesili.  Tatar - Amerikan uniyversiytetimiz, Tatar gumanitarlyq pedagogikalyq uniyversiytetimiz, Qazan memlekettik uniyversiytetining tatar filologiya fakuliteti, sonday-aq tatar – týrik liyseyleri... bәri-bәrin shetinen japty. Joq qyldy.  Songhy ýsh jylda Tatarstandaghy 400 tatar mektebi orys mektebine ainaldy. Tatar auyldarynda mektepter jabylyp, ondaghy balalardy avtobuspen alys bolsada orys auyldaryndaghy mektepterge tasyp oqytuda. Sonday-aq, tatar tilinde tele-radio habarlar taratatyn últtyq arnalarymyz joq. Telearnalar  50 payyz oryssha, 50 payyz tatarsha habar taratady. Onyng ózinde tatar tilinde saraptamalyq habarlar, últtyq shou baghdarlamalar joqtyng qasy. Osynyng barlyghyna kóz júmyp otyrghan Tatar biyliginen ne súraysyz?

- Reseydegi ózgede týrki halyqtarymen qarym-qatynastarynyz qalay?

- Baylanystarymyz jaqsy, bashqúrttarmen, qazaqtarmen jaqsy qarym-qatynastamyz. Biraq birige almaymyz, sebebi týrki halyqtary bir-birinen alys hәm kóbinde avtonomiya joq. Erkindigi joq. Reseydegi tatar halqynyng haly auyr degenimizben, ondaghy basqa týrki halyqtarynyng haly tipti de auyr. Mysaly, qúmyq halqynyn, qazaq halqynyn, noghay halqynyng avtonomiyalary joq. Qazir Resey Federasiyasyndaghy týrki halyqtarynda 21 respublika bolsa, olardyng  arasynda tek eki Respublikada preziydent statusy bar. Olar Tatarstan men Yakutiya ghana. Al saha últy ómir sýrip jatqan Yakutiya bizden alysta. Bizding elden preziydent statusyn 2015 jyly alyp tastauy mýmkin.

Taghy bir aita keterligi, Tatarstannyng jyldyq kirisining 80 payyzy Mәskeuge ketedi. Tatarstan Reseyding federalidy budjetine jylyna 10 milliardtan astam aqsha beredi.  Ótken jyly bizde uniyversiada boldy. Federasiyalyq budjetten sol sharagha aqsha bólindi dep estigenbiz. Biraq keyin bildik, olar Tatarstangha aqshany kreditke berip otyr eken.

- Tatar jastary Tatarstannyng býgingidey hal-ahualyna qalay qaraydy?

-  Tatar jastarynyng eki joly bar. Birinshisi - orystanu. Sebebi Tatarstanda songhy jyldary tatarsha jazular kóshelerden kórinbey ketti, tatar tiline súranys  azayyp barady. Ekinshisi - orystanugha qarsylyq. Qazir tatar jastary ana tiline qayta den qoyyp jatyr. Songhy 3-4 jylda tatarlanugha әreket bar. Jastarymyz tatar dýniyesine, týrki dýniyesine qyzygha bastady. Yaghny bizding birlesip jasap jatqan júmystarymyz nәtiyjesin kórsetti. Songhy ýsh jylda últtyq islam kenes beru ortalyqtary júmys istedi. Áytkenmen belsendilik kórsetken jastargha baqylau kýsheytildi. Ákimshilik aiyppúl men týrmege toghytu jaghdaylary jiyilep ketti. Olardyng internettegi jazbalaryn da saralap, andular jýrip jatyr.

-  Qyrym tatarlarynyng qazirgi jaghdayy turaly ne aitasyz?  

-  Olardyng haly auyr.  Olar endi oyana bastady, últ endi ghana silkindi. Eng ókinishtisi - Resey qúramyna engendigi bolyp otyr. Yaghny bizding kebimizdi kiyedi. Ózge memleketting qúramyndaghy Qyrym tatarlaryna salynghan qandy shengelden-aq Federasiya qúramyndaghy týrki halyqtarynyng kórip otyrghan kýnin baghamday beriniz.

Biz Qyrym tatarlarynyng mún-múqtajyn aityp, mitingi jasaugha tyrystyq. Tipti rúqsatsyz alangha shyqtyq.  Men 8-10 nauryz kýnderi piyketke jalghyz shyqtym. Sol ýshin bir aidan song prokuratura oyanyp, maghan әkimshilik is qozghady. Sóitip 10 myng rubli aiyppúl tóledim. Biz qay-qashanda Qyrym tatarlarymen birgemiz. Mústafa Jamiylevpen de aralasamyz.

- Qazaq eli jayly pikirinizdi bilsek...

- Biz – tatarlar hәm qazaqtar Altyn ordanyng barystary, úrpaqtary, múragerlerimiz. Qazir biz olardan qalghan eki ýlken últpyz. Qazaqtar silkinse noghaylar, qyrghyzdar, qaraqalpaqtar birge silkinedi. Tatarlar silkinse, chuvashtar men bashqúrttar taghy basqa týrki júrty   silkinedi. Tatar men qazaq oyansa, basqa últtar mindetti týrde olardy qoldaydy. Qazaqstan men Tatarstan eki ýlken strategiyalyq nýkte. Biz oyansaq basqalar «oyanady». Biz ólsek basqalar «óledi».  Ásirese, Qazaqstannyng róli airyqsha dep aitar edim. Óitkeni Qazaqstannyng ornalasu jaghdayy bizge qaraghanda ózgeshe. Qazaqstandy týgeldey týrki memleketteri qorshaghan, týrki dýniyesining ortalyghy ispetti.

Meninshe, tatardan artyq qazaqtyng mәselesin týsinetin últ joq, qazaqtan artyq tatardyng mәselesin týsinetin últ joq. Sebebi repressiya jyldary qazaqtyng da, tatardyng da bar ziyalylary atylyp, qudalanyp ketti. Eki últtyng da ghalymdaryn, jazushylaryn joq etti. Qazaq ta, tatar da Qypshaqtan taraydy. Qanymyz bir. Altyn ordanyng dalasyn qazaqtar jaylaghan bolsa, qalasyn tatarlar jaylaghan. Bizding qazaqtarmen mentaliytetimiz úqsas. Óz basym әrqashanda qazaqtargha janym tartyp, býiregim búryp túrady. Eger qazir qazaq pen tatar birigetin bolsa, birigu qajettigin týsinse, bir-birine aqparattyq jәrdem beretin bolsa, býkil týrki halyqtarynyng ruhyn tirilte alamyz dep oilaymyn. Bizge Resey astynda jasap jatqan týrki tekti últtardan góri, tәuelsiz ghúmyr keship jatqan Qazaqstannan kóp qoldau qajet. Sebebi Resey qol astyndaghylarynyng tyrp etuge dәrmeni joq.

- Qazaqstan jaqynda EAEO-gha kirdi. Zanger retinde, Reseyding qúramyndaghy el azamaty retinde búl qadamgha qalay qaraysyz?

- Qazaqstan ýlken memleket. Sondyqtan da tәuelsizdigin joghaltpauy tiyis. Biz tatarlar Sizderge qyzygha da, qyzghana da qaraymyz. Bizde óz tuymyzdy aspanymyzda erkin jelbiretip qoyghymyz keledi.

Reseyding ambisiyasy - imperiyalyq ambisiya. Orys últynyng kez kelgeni, tipti qayyrshysy da ózin «qoja» sezinedi. Biz qazaqtardyng tatarlar siyaqty tómen halge týsuinen qorqamyz. Birneshe qalalarynyzda boldyq. Qazaqtar óz tilderinde sóilep jýr. Al bizde onday erkindik joq. Biz qazaqtardyng orystanyp ketuin tilemeymiz. Kerisinshe kýshti bolghanyna tilekshimiz. Sondyqtan men múnday qadamgha mýldem qarsymyn.

- Aldaghy josparlarynyz?

-  Bizding maqsatymyz – tek tatar jastary ghana emes, býkil týrki jastary birigip, pikirlesip, ortaq baghdarlama jasap, júmys istesek degen niyettemiz.

Ángimelesken Bilәl Quanysh  

Abai.kz