Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 9940 0 pikir 9 Mausym, 2014 saghat 13:39

OTANShYL RUHTYNG AQYNY

(Jәrken jyrau)

 

Býginde bireu bilip, bireu bilmes. Ótken ghasyrda Sәlimghazy Ábeev degen aqyn ótti. Bizden ýsh-tórt jas ýlkendigi bar edi. Bayaghy Kóktúma siyazynda Abaymen sóz jarystyrghan ataqty – әri bi, әri sheshen Otynshynyng ýrim-bútaghy. Qyrghy tildi, qyrypsalma aqyn edi, marqúm. Ólenderin baspasózde jariyalaghany bolmasa, pyshaqtyng qyrynday kitabyn da shyghara almay, ómirden erte ketti. Ózi Almatynyng irgesindegi, búrynghysha aitqanda, Qaraesek, qazirgi Álmerek auylynda túrdy. Alghany Alakól jaqtyng qyzy edi. Birde qayyn júrty Sәlimghazygha soghymgha dep bir tay beredi. Qaltasy júqa Sәlimghazy taydy satqysy keledi. Bireuden bireu estip, әlgi taydy sol kezde «Jalyn» baspasynda qyzmet isteytin birneshe jigit birigip, kýzdikke soy ýshin satyp alady. Ókinishke qaray tay aryq shyghypty. Sodan bir júma ótkende Sәlimghazy salang etip baspagha bara qalsa kerek. Esikten kirgen bette aryq taydan auzy kýigen jigitterding biri:

Aldap aryq tay satqan, - depti.

Ekinshisi ilip әketip:

Aulaq jýr búl naysaptan – depti.

Sonda Sәlimghazy taban astynda:

Kórmey, bilmey alghan joq,

Búl shatqany, qay shatqan, - depti, otyrghandardy du kýldirip.

Búl kýnde qara tanityn qalyng qazaqqa mashhýr Jәrken aqynnyng – Jәrken jyraudyng atyn osydan qyryq jyl búryn sol Sәlimghazydan estigen edim. «Kókshetaudan bir keremet aqyn kelipti, ólenderi birinen-biri ótedi, ózi qúrylysshylar jataqhanasynda menimen birge túrady» dedi Sәlimghazy, bizding ýide qonaqta otyryp. Men eleng ettim de qoydym. Arada ay ótpey «Leninshil jas» gazetining betinde Jәrkenning «Kógildir әlem ishinde» atty óleni jarq ete qaldy. Ólendi oqyghan sәtte Sәlimghazynyng managhy «keremet aqyn» degen sózine anyq kózim jetti. Kókshening kórkem tabighatynday týrlene qúlpyryp tógilip týsken, kesteli de kelisti jyrdyng jan dýniyemdi erekshe bir ystyq sezimge bólegeni әli esimde. Meni Sәlimghazydan góri Jәrkenmen shynayy tanystyrghan da, tabystyrghan da osy óleng edi. Kókshetaudyng ghana emes, Jәrkenning de kórkemdik boyauy kózdi arbaghan, syrly da núrly, qúpiyasy mol kógildir әlemine oqyrman kónilin yntyqtyra týsken osy óleng onyng aqyndyq tólqújaty desek te bolady.

Shóp shyqqan jerine shyghady. Kiyeli Kókshe jerinen kezinde kim shyqpaghan! Án men jyrdyng Arqagha tuyn tikken Aqan, Birjan, Ýkili Ybyray, Baluan Sholaqtardy aitsaq ta jetkilikti. Dey túrsaqta, tyngha týsken qalyng týrennen topyraghy tozyp, irgeden ýngip, tóbeden tóngen qily tauqymetten qayran tughan tilding sýti súiylyp, qaymaghy búzylyp, óksigen ónirden Jәrkendey tuasy qasqa, túrpaty basqa aqyn qalay shygha qaldy eken dep әu basynda kónilime kýdik úyalaghany ras edi. Oiym aldamapty. Sóitsem, Kókshetaugha Jәrken Allanyng Ámirimen qosa zamannyng zәbirinen japa shegip aidalyp barghan kórinedi. Jәrkenning tughan jerinen, ósken ortasynan, әke-sheshesinen, agha-bauyrlarynan eriksiz bólinip, aq qar, kók múzda aq boranmen alysyp, ash bórimen aiqasyp, tau asyp, tau basyp, Atajúrtyn adaspay tapqan auyr azabyn kóldeneng júrt bile bermeydi. Qazir ony tәptishtep, taratyp aityp jatudyng qajeti de shamaly. Jәrkenning Qytayda qiyndyq pen qyspaqqa týsip, órt sharpyghan ómirin, kýrmeui qiyn kýrdeli taghdyryn shyn týsingisi kelgen adam aldymen onyng ókinish pen saghynyshqa toly ólenderining tarihy tamyryna tereng boylay aluy kerek.

Tekege tendep tenderin,

Qoshqargha artyp qorjynyn,

Altaydyng asyp belderin,

Taghdyrdyng kórip qorlyghyn –

 

Ruly el tútas aughanda,

Úlarday malyn shulatyp.

Qayynnyng bezin saughanda,

Anyzaq ernin qúrghatyp.

 

Kósh bastaghan Mauqara,

Qaraydy basyp artyna.

Jan baspaghan tau, dala,

Kezikken eken qartyna.

IYә, alys qalghan alasapyran zamanda Mauqara babasy kósh bastap baryp qorda salyp, qonys qylghan:

Jusany bitik saylary,

Sensennen tikken túlyptay.

Ýiirge týsken sayghaghy,

Ýiirilip jaughan búlttay, - Jәiir taudan endi Jәrken taban audaryp, jylap qoshtasqan uaqytqa kuә bolyp otyrmyz. Qúdiretting myna keremetin qaranyzshy:

May betege, búirghyn,

Ton tozdyrmas, at aryp.

Qayteyin, jatqa búiyrdyn,

Qayran, Jәiir – atajúrt! – dep, ashy zary jiyrmasynshy ghasyrdan jiyrma birinshi ghasyrgha auysqan Jәrken anyrasa;

Balyghy tayday tulaghan,

Baqasy qoyday shulaghan,

Shyrmauyghy shókken týie taptyrmas,

Balyghy kólge jylqy japtyrmas,

Qayran mening Edilim,

Men salmadym, sen saldyn,

Qayyrly bolsyn sizderge,

Menen qalghan mynau Edil júrt! – dep sonau on besinshi ghasyrdan Qaztughan kýnirenedi. Ekeuining de zamany basqa demesen, zary bir. Jәrkenning sóz saptauy da, saryny da Qaztughan babasynan aumaydy. Tap bir Qaztughannyng saptayaghynan sarqyt ishken sekildi. Osydan keyin Jәrkendi qalay «Jәrken jyrau» demeysin.

Kóz jiberip qarasaq, oshaghynyng oty óshpegen qazaqtyng qúlazyghan júrtyn tastap ýdere kóshpegen kezi joq eken. Este joq eski zamandardan bastalyp, Qaztughangha jetken, odan beri jeli tartyp, «Aq taban shúbyryndy, alqakól súlamagha» úlasqan, odan beri qúldilap, Mauqara babasynan Jәrkenge jalghasqan qasiretti qazaq kóshining úzyn-sonar soqpaghy endi qanshagha deyin sozylary bir Allanyng ózine ghana ayan... Tek elding múnyn, kópting joghyn joqtaudan aqyndar men jyraulardyng tili mýdirip, jaghy talmasyn dep tileniz.

Jәrken – besigin jyr terbegen, jýregin múng terbegen aqyn. Jәiir taudyng tósinde kózin ashyp, tabany qara jerdi basqannan bergi kórgeni - halyq basyna týsken qiynshylyq pen qiyanat. Ol zorlyq pen zombylyqty kóre jýrip, kóndige jýrip, ata-babalarynyng asyl sózine úiyp ósti, ózinen búrynghylardyng zar-múnyn kókirek ayasyna qúiyp ósti. Talaydyng inine su qúiyp, túqymyn túzday qúrtqan imperiyalyq súrqiya sayasat aldynghy aghalary Tanjaryq men Omarghazylar kiygen kepti Jәrkenge de jastay kiydirdi, qiyanat otyna kýidirdi. Ony ajal tyrnaghynan alyp qalghan alystan – atameken tórinen jyltyraghan ýmit shamynyng sәulesi ghana edi. Sol ýmit shamynyng sәulesining jetegimen atameken qúshaghyna aman-esen oralghan Jәrkenning jyrdaghy baq júldyzy birden jarqyrap jandy. Qapastan bosaghan búlbúlday sayrady, kóktem shuaghynan quat alghan gýldey jaynady.

Jonghariya oipatynan – óli qúm,

Saryarqagha deyin jortqan bórimin.

Tórt qúbylasy túrghan temir qúrsauda,

Anau shyghys Týrkistanda tusam da,

Atajúrtqa jetti mening ómirim.

 

Samay shashy quday bolghan qart ana,

Jer jete me salqyn Saryarqagha.

Emenimdi osynda әkep egermin,

Kindik qanym ózge júrtqa tamsa da, - dep kósile jyrlady, sheshile jyrlady, emirene jyrlady, tebirene jyrlady. Óz taghdyryn tilge tiyek ete otyryp, tughan elining tútas taghdyryn keng tolghaytyn halyq aqynyna ainala bildi. Jәrken ýshin әlemdegi bar qazaq – bir qazaq. Sondyqtan da onyng qasiret-qayghysy da, quanysh-shattyghy da, arman-múraty da baytaq últqa ortaq. Jәrken sol ýshin kýiinedi, sol ýshin sýiinedi. Sýiingen sәtinde kók aspany móldirep, kók bayraghy jelbirep túrghan, bostandyq shuaghyna bólengen baytaq elining iyigen uyzyna jaridy, kýiingen sәtinde qaq jarylghan taghdyryna nalidy, jýregin yzghar qaridy. Áytpese:

Jýrektegi jan jyrym –

Shym-shytyryq taghdyrym.

Birde sózim – shyryn bal,

Birde sózim – qan jylym.

 

Kóp qaradym qabaqqa,

Az qosyldym sanatqa.

Bir kózimnen sor aghar,

Bir kózimnen qan aqsa.

 

Túla boyym syz, qayghy,

Salqyn jýrek syzdaydy.

Bir býiirim jylysa,

Bir býiirim múzdaydy, - dep, zar eniremes edi ghoy.

 

Nemese:

Qayyr joq qu taghdyrgha jauyqqannan,

Shyndyqtyng betin biraq jauyp qalman.

Nesine jasyrayyn, Jәiir saghan,

Ákem de osy Arqadan auyp barghan.

 

Semirgen jan emespin qara sugha,

Mәngilik serik bolmas jan –ashugha.

Bir әulet kýni býgin  sandalyp jýr,

Jәiir men Saryarqanyng arasynda – deydi.

Aytqanynyng bәri aiday anyq. Óitkeni, Jәrken ómirde de, ólende de jalghan sóilep kórgen emes. Qaysy taqyrypty jyrlasa da jerine jetkize, jeti yqylymnan ótkize jyrlaydy. Qúday bergen darhan daryn, quatty oi, ótkir til alyp ta jyghady, shalyp ta jyghady.

Til demekshi, Jәrkenning qazirgi oqyrman kópten kóz jazyp qalghan, qara ólenning qara sabasynan qúiylghan qymyzday, kóktemgi alghashqy uyzday, óli sózge jan bitiretin qordaly da qúnarly tili býgingi poeziyagha qazaqy minez, qazaqy qisyn, qazaqy oi-órnekti, jyraulyq saryndy qayta әkelgen aqjoltay til boldy. Sondyqtan da onyng ólenderi súludyng búrymynday әsem, qamshynyng órimindey әdemi óriledi, qoltanbasy ózgelerden dara, ainalasyna aishyqty kórinedi.

Qanshama ólender men poemalardan túratyn jiyrmagha tarta kitaptyng avtory, Respublikalyq jyr mýshәiralarynda talay ret top jarghan, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng jәne Týrki tildes elder poeziyasy II festivalining laureaty Jәrken aqynsyz ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynan keyingi qazaq poeziyasyn kóz aldygha elestetu mýlde mýmkin emes.  Ólennen - ólenge, kitaptan-kitapqa kóshken sayyn tosyn búrylystar, kórkem qúbylystar jasap, terennen tolghaydy, alystan qozghaydy, kókiregi qobyzday bozdaydy. Ahmet Baytúrsynov aghasy «Jat jaqty jaratqangha kýzettirip» dep, qazaqtyng keng qoltyqtyghyna, beyghamdyghyna, etekbastylyghyna kýiinse, býgingi Jәrken de «Qotangha kýzet qoysam da, Otangha kýzet qoymadym», - deydi, ózegin ótkenning ókinishi órtep. Ásirese, aqyn jýregi tәuelsiz elining býgingi baqytyna quana lýpildep, ertengi bolashaghyna da alandap alasúrady. Sol shaqta:

Kókirektegi ottay ystyq jýrekti,

Bir japyraq tiri etti –

Soqpasa últym dep, júrtym dep,

Laqtyrdym iytime esigimdi kýzetken,

IYtim artyq emes pe onday mәngýrt jýrekten! – deydi. Búlay dep Otanshyl ruhtyng aqyny ghana aita alady. Mine, aqyn armanynyng altyn qazyghy – el birligi, últ mýddesi, Memleket múraty. Sol ýshin de:

Qor bolmay bosqyn, qashqyngha,

Jem bolmay it pen qasqyrgha,

Biz qashan týgendelermiz,

Bir shanyraq astynda? – dep nazalanyp, iyisi qazaqqa jar salady bizding Jәrken. El aman, júrt tynysh bolsa, aqyn ansaghan ol kýnge de jetermiz. Jәrkenning júldyzdy jyrlary sol bolashaq kýnderde de tughan halqynyng jýregine tura jol tauyp, últtyng ruhany iygiligine qaltqysyz qyzmet eteri sózsiz. Zady, ómir de, óner de – kýres. Óresi biyik, zerdesi túnyq, taza jýrekti talanttar ghana uaqytpen ýzengi qaghystyra, taghdyrmen taytalasa jýrip, ómirsheng óner tudyra alady. Onyng birden-bir ýlgisi – Abay. Asanqayghydan – Abaygha deyin, odan keyin de talay oishyldar ótken. Barlyghy da Asansha qayghyryp, Abaysha tebirengen, Abaysha kýnirengen. Sebebi úlylardyng qam-qayghysy da – úly! Últtyq әri adamzattyq! Solardan úshqyn alghan Jәrken de:

Ish-syrtymdy kórseter Abay – altyn sharaynam,

Sharaynasyz kýrkeden kónilim bek qarayghan.

Ayyrylsam da әkemnen,

Ayyrylsam da sheshemnen,

Ayyrylsam da bauyrdan,

Ayyrylmaymyn ólennen,

Ayyrylmaymyn Abaydan!

 

Abay bolyp jalghannyng artyn kórip týrshigem,

Abay bolyp armandap, Abay bolyp kýrsinem.

Abay qara emendey tamyryn tereng boylatqan,

Sol emenning kógergen qúttay ghana býrshigi em, - deydi aqyndyq sýiegine bitken jampoz Jәrken, aghynan jarylyp. IYin qandyryp aitqan sózge ilanbasqa bolmaydy. Búl jalghanda Abayday alyp emenning býrlegen býrshigi bolghangha ne jetsin?! Shyn aqyngha búdan asqan baqyt joq...

 

Jazbasang búl ólendi ash qalarday,

Ua, Jәke, jýgirmeysing basqalarday.

Sarqyty jyraulardyng jalghyz ózin,

Ár sózing alynbaytyn tas qamalday.

 

Jasaurap eki kózing tostaghanday,

Janyndy qyrau shala bastaghanday.

Kóriner topqa týsseng kýndik jerden,

Sendegi jyrgha bitken qasqa manday.

 

Aqynnyng baghy da ólen, sory da ólen,

Taghdyrdyng ózi jazghan qolymenen.

Tarta ber, adamzatty adastyrmas,

Abaydyng salyp ketken jolymenen!

Nesipbek Aytúly

Memlekettik syilyqtyng laureaty

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3234
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364