ÚLDARYM ANA TILIN ÚMYTPASYN DEP KELDIM
Qay halyqtyng bolmasyn tarihy qymbat, tarih qashan da tasqa týsken tanbamen jalghasyp otyrghan. Úrpaqqa óshpes hat qaldyru, tasty oiyp suret salu, mramor qashap mýsin jasau, osynyng bәri uaqyt óte kele ýlken óner bolyp qalyptasypty. Kórkem jәne anyq jazudyng óner retinde qalyptasqan atauy kalligrafiya. Qazirgi tanda dala tósinde qasqayyp túratyn balbal tas qashamasaq ta, zәulim ghimarat, saltanatty saraylarda, meshit pen medreselerde kalligrafiya keninen qoldanylady. Óte-móte islam dinin ústanatyn elderde kalligrafiya joghary baghalanady. Ókinishke oray búl salanyng jýirikteri bizding elde sausaqpen sanarlyq. Jaqynda ghana Aqmeyir Kәrim esimdi hatker jigitpen tanysudyng sәti týsti. Aqmeyir Shynjang qazaqtarynyng ókili, Altay aimaghynda tuyp ósken 1971 jylghy azamat. Hatker Aqmeyir Kәrimning Kәusar kalligrafiyalyq studiyasynda qonaqta bolyp súhbattasqan edik.
- Assalaumaghaleykým, kalligrafiya sizdi nesimen qyzyqtyrdy?
- Bala kýnimde әkem oqyghan «Qúran» kitabyndaghy jazulardy kórip qyzyghatynmyn. Qasterli kitap bolghan song tyghyp ústaydy ghoy, múqabasyndaghy naqyshty jazulardy zerttegim keletin. Qolyma linza alyp, kórkem jazulardyng qalay jazylghanyn baqylaytynmyn. Sozylyp kelip jinishkerip ketetin әriptik syzyqtaryn, búryshtalyp qoyylatyn nýktelerin qarap mening de jazghym keletin. Ol kezde Qytay qazaqtarynyng jazu qaribi latyn әlipbii bolatyn, sondyqtan qúrandaghy ong jazudy mýlde tanymaytyn edim. 6-synypqa kelgenimizde bizge Ahmet Baytúrsynúlynyng әlipbiyin, tóte jazudy ýiretti. Men tóte jazudy ylghy da kórkemdep jazatynmyn. Múghalimderimiz qyzyghatyn. Mektepte naqyl sózderdi kórkemdep jazyp, qabyrgha gazetin shygharatynmyn.
- Kalligrafiyamen qashannan bastap bir jolata ainalysa bastadynyz?
- Tóte jazu kórkemdep jazugha ynghayly, әr týrli beynelerde tanbalaugha bolatyn әlipby ghoy. Tóte jazumen jazylatyn kalligrafiya, qazaq hatkerligi 1994 jyldardan bastaldy. 1990 jyly ishki Qytaygha, Shanhay qalasyna injener-mehanik mamandyghy boyynsha oqugha kettim. Oqudy jaqsy ayaqtaghanymmen, ol jaqta qalugha mýmkindik bola túra, anam qaytys bolyp ketuine baylanysty otbasylyq jaghdaymen auylgha qaytyp keldim. Auylda mektepte múghalim boludy úsyndy, men biraq ózimning sýietin isim kórkem jazu ýiretetin ýiirme ashtym. Bir jyldyng ishinde әkem de qaytys boldy. Sosyn ónerimdi damytugha ýlken qalagha qaray, Ýrimjige kettim. Sonda úighyr kalligrafiyasyna ýles qosqan Niyazkerim Sharqy degen kisiden ýsh ay dәris aldym. Osylay jýrgende bir sebep meni zanger bolugha iytermeledi. Sóitip Shynjang uniyversiytetine zangerlikti syrttay oqyp bitirdim. 2000 jyly advokattar bekitiletin emtihannan ótip, zandy advokat bolyp shyqtym. Sosyn júmys babymen biraz uaqyt ónerden shetkeri jýrip qaldym.
- Endeshe elge qashan keldiniz, búl isti qaytadan qalay qolgha aldynyz?
- Zangerlik júmystyng jetegimen Ontýstik qytayda, Shynjanda, biraz jerlerde boldym. IYә, osy uaqyttarda kalligrafiya qalyp qoydy. Solay tirshilikting qamymen jýrgende biraz uaqyt ótti, eki balam erjetip qaldy. 2000 jyly ýilengenmin. Bir balam 13-te, ekinshim 7-de. Balalarym ortasy qytay bolghan song ana tiline shorqaq boldy. Qorqa bastadym. Maqal-mәtel jattatyp kórdim, bәribir de tili synyp, dos jaranymen shýiirkelesip sóilespegen tili bolmaghan son, qazaqsha erkin sóilese almady. Dilinen, tilinen aiyrylyp bara jatqany janyma batty. Sondyqtan byltyr kýzde atajúrtqa ketu kerek dep sheshim qabyldadym. Istep jýrgen júmysymdy tapsyrdym da, bir-aq kýnde elge tarttym. Jana jyldyng aldynda ýlgerip kelip, qújattarymdy azamattyq alugha tapsyrdym. Azamattyghym dayyn bolghansha el araladym, qazaqtyng keng dalasyn әbden sayahattap, kóz aiym boldym. Astanagha jolym týsken bir kýni Haziret Súltan meshitinde namaz oqydym. Meshit ishinde otyryp әshekeylep jazylghan hadister men ghaqylgha kózim týsti. Kózding jauyn alatyn kalligrafiya mening keshegi kýnimdi esime saldy. Meshitten shyqpastan, búnshama jazudy kim jazdy eken dep әri qyzygha, әri tandana súrau saldym. Meshit qyzmetshilerining aituynsha, Haziret Súltan qúlshylyq ýiin saldyru kezinde Týrkiya, Mysyr siyaqty elderden 170-ke juyq qolóner sheberlerin aldyryp, Alla ýiining ishin bezendiripti. Arasynda birde-bir qazaqstandyqtar bolmaghan. Qabyrghalarda ilinip túrghan sәndik suvenirlerding ózi az degende jarty million túratyn zattar bolyp shyqty. Men meshitten ýlken oy týiip shyqtym. Ózim qyzyghyp, bir kezde janym sýigen is bolghandyqtan kalligrafiyamen ainalysamyn degen bekimge keldim.
- Kәusar studiyasyn birden qolgha alyp bastap kettinizbe?
- Almatygha keldim de Allagha tәuekel etip júmys bastap kettim. Kalligrafiya jazugha arnalghan sapaly qaghazdardy qytaydan aldyryp, kórkemdep, bederlep jazular jazdym. Sonyng nәtiyjesinde jazghandarymdy ainaladaghy júrtqa tarata bastadym. Tanyla bastadym. Bәri de qyzyghushylyq tanytty. Sonyng nәtiyjesinde Kәusar studiyasyn qúrdym. Din isteri basqarmasy tarapynan, biylghy jyldyng «din men dәstýr» jyly qúrmetine, 14 mamyrda Almatyda bas mýpty Erjan Qadjy Mayamerovtyng atynda bәige tigilip, qazaq kýresi úiymdastyryldy. Ol sharada kóp dayyndyghym bolmasam da, suvenir kórmesine men de qatystym. Osy sharadan keyin maghan kóptegen jekeley úsynystar týsti. Birigip seh ashayyq degender de boldy. Men kelispedim. Sebebi men kalligrafiyany qaghazgha ghana emes, tasqa, qyshqa, matagha, shynygha, aghash materialdaryna da týsirudi qolgha ala bastaghan edim.
- Din isteri agenttigi jaghynan úiymdastyrylghan sharagha qatysqan bolsanyz, din mekemelerinen sizge qoldaular boldy ma?
- Jaqynda bas Mýpty Erjan Qajy Malghajarúlynyng qabyldauynda boldym. Ol kisi de kalligrafiya ónerin medreselerde oqytu jayynda úsynys aitty. 2015 jyly әlem músylmandarynyng kalligrafiya bәsekesine qatysugha ýndedi.
- Sizding jazu ereksheliginiz nede, Arab tilin bilesiz be?
- Kóp jaza berip arap tilin ýirenip alghan edim. Maghynasyn da týsinemin. Sheberhanamda Mysyrdan, Qytaydan әkelingen kalligrafiya jazugha arnalghan songhy tehnologiyalar bar. Sonymen qatar men eshqashan basqa hatkerlerding tuyndylaryn kóshirip jazbaymyn. Bәrin de óz oiymnan alamyn.
- Kәusar kalligrafiyalyq studiyasy naqty qanday servisterdi jýzege asyrady?
- Kәusar studiyasy – hatkerlik, meshit qabyrghalaryn naqyshtau, meyramhana, qonaq ýy qabyrghalaryn bezendiru, týrli qysh taqtalargha(kafelderge) hat jәne suret naqyshtaryn tanbalau siyaqty qyzmetterdi jasaydy.
- Qazirgi tanda kәusar kalligrafiya studiyasy ónimderin naryqqa shyghara aldyma?
- Qazir ónimderim resmy satylymda emes, aldaghy uaqytta, shilde aiynyng basynda kalligrafiya júmysym boyynsha jeke biznes tanystyru jasamaqpyn. Sodan song ónimderimdi resmy týrde satylymgha shygharatyn bolamyn. Ár týrli suvenirler men qolóner búiymdaryn jasaudyng aldynda olardyng kompiuterlik jobasyn jasaymyn. Qazirshe kompiuterlik baghdarlamashy da men. Joba jasalghan song mashaqatty júmystary bar. Biraq kliyentting kónilinen shygha biletindey sapaly júmystar isteuge kýsh salyp jatyrmyn.
- Osy órge qyzyghushylyq tanytyp, sizden ýirengisi keletinder, shәkirtteriniz bar ma?
- Shәkirtterim әzirge joq. Qasymda jalghyz ghana kómekshim bar. Biraq qazaqstannyng әr aimaqtarynan isime qyzyghushylyq tanytyp, ýirengisi keletin niyetin bildirip, qonyrau shalghandar boldy. Bir synyp tolatynday yntaly balalar bolatyn bolsa, qys ailarynda tegin dәris berip, kalligrafiya boyynsha tәrbiyeleytin bolamyn.
- Ángimenizge rahmet, enbeginiz jana bersin!
Súhbattasqan Núrghaly Núrtay
Abai.kz