Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 7644 0 pikir 6 Mausym, 2014 saghat 11:55

Kenshilik MYRZABEKOV. ShALGhYNDA

Býgin - qazaqtyng asa kórnekti aqyny, marqúm  Kenshilik Myrzabekovting tughan kýni. Jalpaq júrtqa jampoz jyrlarymen tanymal qalamger qara sózding de qaymaghyn qayyrypty. Oqyrman nazaryna aqynnyng "Shalghynda" atty әngimesin synshy-әdebiyetshi Amangeldi Kenshilikúlynyng úsynuymen berip otyrmyz.

Ángime

     Manaydaghy oidym-oydym taban – tegis shalghyn, keshirek kóktegen qyrdyng bidayyghyna oraq bәrinen kesh týsedi; qozy-laq jeldese de solay óredi, qara otqa aiyzy qanghan mal birauyq júmsaq shópke tәbeti shapsa da solay óredi.

       Kýzipanyng ýiining ala ayaq aq serkesi әkki mal edi; auyldyng kýlli malyn shabyndyqqa ertip, auyldyng kýlli balasy sol eki ortada  sarpaldang bolatynbyz.

       Kýn batar aldynda Kýnzipa ekeumiz qyrgha shyghyp kele jatyrmyz; ekeumiz de jalanayaq, ekeumizding de qolymyzda quraghan kýreng tobylghy. Mening kir singen qonyr bóz kóilegim bar; qaqpaqsha jaghasynyng moyyn jaghy jyrtylghan, óndirshegim sorayyp, jel gulep keledi, әlsin-әlsin ishim tasyrayyp, tasbaqa jútqanday syzdap, yshqyrymdy qymtap, keulegen jelge tosqauyl jasaghan kezde bosap sala beredi. Ishimning qoryldaghany – kespekke airan aqtarghanday saldyrlap, oghan әueli qasymdaghy qyzdan qymsynghanday, birese ozyp ketip, birese qalyp qoya bergem. Kýnzipa mening ishim auyrghanyn sezip kele jatyr:

- Býgin jua teruge baryp pa edinder, - deydi.

- Barghanbyz.

- Bәse, kók juany kóp  jegensinder ghoy.

 Men ýndemeymin. Ábden berekem ketip kele jatyr.

- Kesh batyp qaldy ghoy, jýrsenshi endi, - deydi Kýnzipa.

Qaratalaq kelgir, әlgi qaqpas serke taghy da qúryghan eken ghoy. Zym-ziya. Shabyndyqtyng ishinde de kórinbeydi.

Ishim taghy da teben tesip bara jatqanday týinep qoya berdi. Tabanymdy kóterip enkeyip jatyrmyn.

- Tiken qaptap ketken be… - deymin mingirlep.

- Qaydaghy tiken? – deydi Kýnzipa – mening tabanyma nege kirmeydi. Bolshy endi, qaranghy týsip ketedi eken…

Jalma-jan ishim bosaghanday bolghan song qayta kóterilip jatyrmyn. Kýnzipa maghan qarap kýlip túr.

- Saghatyng qansha boldy? – deydi.

- Qaydaghy saghat?

- Kәdimgi saghatyng she.

Bóz dambaldyng arqanday qyp apam yzyp bergen bauy birese býgilip, birese qayta túryp jýrgende tómen týsip ketken eken, teris búrylyp yshqyryma qaray sýngitip jatyrmyn.

- Múnday saghat sende de bar shyghar, onyng nesine kýlesin.

- Jýr deymin, endi jýgirmesek bolmaydy, jel aldynan bolghan song eshki degen jeldese – atty adamgha da jetkizbeydi.

- Jetkizbese – jelayaq bol deysing be maghan, sen siyaqty tyrnagha adam ilese alushy ma edi.

Kýnzipa qolyn bir siltep jýgire bergen, etegine eki orap salghan sәten kóilekting jelbirshegi jelpildep barady, sәten kóilek – kýrenke qyzyl mata ayaghyna oralatynday birese býktelip kelip tómen týsip, birese jelge úshyp ketetindey joghary kóterilgende, artta kele jatqan mening kózime kón bop terisi sirnelenip qalghan qap-qara tabany men batyp bara jatqan kýn núryna  shaghylysqan baltyry qúmgha tiygen jiyde sapty ketpendey jaltyrap kórindi.

Men de jýgire jóneldim. Kýnzipanyng tabanynan kóterilgen qayyzghaq topyraq shanynyng iyisi múrynyma endi jetetindey jerge kele bergende, ol shar etip ashy aiqaylap jiberdi de, kilt keyin shegine almay, qatty adymdap qarghy bere sýrinip, denesin biyley almay qúlap týsti.

-         Jylan… jylan!

Qúlaq jarar ashy aiqay sanq ete qaldy.

Ekpinimdi basa almay Kýnzipa qúlaghan jerge jetken boyda men de qarghydym. Kýnzipa týregele berip «oybay!» dep qayta otyryp qaldy.

Men artyma búrylyp qarap túrmyn; juandyghy qolymdaghy kýreng tobylghyday, týginen mayy shyghyp jon arqasy qiyaqtyng arasynan týsken seldir sәulege aqyqtay jyltyrap, moynyn shópke shanyshqan aiyrday tip-tik kóterip alyp qazdan-qazdang etip, bauyrymen qara jerding qiyrshyq topyraghyn eki jaqqa esip tastap, artyna arqan sýiretkendey iz qaldyryp, ysyldap bara jatqan qara shúbar jylan maghan búrylyp aibat ta shekken joq. Ysyldaghan dauysy – ishindegi zilin shygharyp, zәrinen jolyndaghynyng bәri seskenip bara jatqan shúbar jylan qayqan-qayqang qyr arqasyn kóterip, qara jerdi bauyrymen býlk-býlk  soghyp barady.

Men qolymdaghy bir tútam kýreng tobylghyny kezenip-kezenip sonynan biraz jer erip edim, shúbar jylan artynda adam kele jatyr dep aiylyn jighan joq, mýmkin meni sezbegen shyghar, mýmkin qynuym jetpeytinin bilgen song qyr kórsetken shyghar.

Kýnzipa artymnan aiqaylap jatyr:

- Oibay-au, qayda barasyn, shaghady ghoy, tekke ólesing ghoy, beyshara.

Ózi әlginde qúlaghan jerinen әrirek birer attap baryp, bir tóbeshikteu qúmnyng ýstinde jýrelep, etegimen qymtanyp alyp shoqiyp qana otyr.

Shúbar jylangha taghy da jaqynyraq kelip, túla boyym týrshigip, qúiqa tamyrym shymyrlap, denemdi biyley almay, qolymdaghy kezenip kelgen tobylghymdy dәl kegjiyip bara jatqan tomyryq moyyndy kózdep-kózdep  laqtyryp jiberdim. Tobylghy qyr arasynan baryp soqty da, tayaqtyng bir jaghy qúmgha soghyp  qayta kóterilip kelip kekjiygen moyyngha tiydi.

 Shúbar jylan shúbatylghan boyyn tez jinap demde toqtay qaldy; jerge sýiretilip kele jatqan denening teng jarymy auagha kóterilip moyyn bop ketti de, ysyldap, qaqqan qazyqtay qalshiyp túryp aldy.

Kýnzipa ayaghy aqsap qalghan eken; әueli maghan sýienip biraz jer jýrdi de, sosyn tipti jýre almay qaldy.

- Qaqsap bara jatyr, qozghalyp ketse boldy sol ayaghym solqyldap jýrgizetin emes, - dedi.

Ekeumiz qyrdyng bauyryndaghy kókpek pen qaudyng shoghyr ósken qalyng ortasyna qatarlasa otyrdyq. Kýnzipa sol ayaghyn jinay almady; sozyp jiberip otyr, sәten kólekting dalaqtay etegin shytshyrghasy shyghyp qymtaghan sayyn qolang jel kóterip kete beredi. Men Kýnzipa ynghaysyzdanyp otyrghan son, shúqshiyp jerge qarap, qolyma týsken kesek topyraqty qyshyrlatyp ýgitip otyrmyn.

- Endi ne isteymiz, – deymin men.

- Auylgha qaytamyz.

- Myna týrimizben jete alamyz ba?

Kókjiyektegi jalqyn sәule seyilip, әsire qyzyl búlttar qaytadan qonyrqay tarta bastady. Jel jaqtan tamyry keppegen kók bidayyqtyng ylghal iyisi keldi, ynyrshaghyng ainalyp aptapta sharshaghan kezde múrnyna kelse, miyndy jaryp ketetin sap-salqyn sabat saumaldyng iyisindey. Kәzir sәlden keyin qas qarayady; týbir-týbir shópting týbinen túman kóterilgendey kóz jeter manay kireuke tartyp barady.

- Syzdap, solqyldap bara jatyr, isinip shygha kelgenin qarashy, - dedi Kýnzipa.

Ayaghyn sәl-sәl eppen maghan qaray sozdy da, baltyryn kóilegining etegimen dәl tobyghyna deyin jauyp:

- Ústashy, buyny kilt ete qalghanday bolyp edi. Túqymdaryng synyqshy ghoy, birdene biletin shygharsyn, - dedi kýlimsirep. Jýzinde ayanynqyraghandyq bayqalady, bildirmey otyr.

Kýnzipanyng ayaghyna qolymdy managhy shúbar jylandy ústaytynday sespen alyp bardym da, әueli qoldyng salasynday bes bashpayyn týgendep shyqtym. Ózim bir tizerlep, ýrikken malday ýrpiyip, jýrelep otyrmyn. Tabany kýstenip әbden qara qotyrlanyp alghan, shang da júghatyn emes, qyrdyng qatqan shóbin de eleytin emes, bashpaylarynyng arasy jerge kóp tiygennen bir-birine qiyndaspay, sanylau esikting topsasynday ashylyp, borjiyp isinip ketken.

Kýnzipa ekeumiz – bólemiz, menen eki jas ýlkendigi bar. Denesining iriligi men sholjang erke minezi ekeui qosylyp, qyz balagha tәn qasiyetti boyyna darytpaghan beyshara edi, qashanda qozy-laq qaytaryp keluge shyqqanda ordan-ordang etip, eshkimge jol bermeytin, endi mine aqyry sonysynan tapty.

- Tobyghym tayyp ketken shyghar.

Sausaqtarym dirildep tobyghyna qaray kóterilip edi, shynynda әlgi eki ortada eti tompayyp isip shygha kelgen eken, súq barmaghym oinaqshyp túrghan oimaqtay sýiekting ýstine oilamaghan jerden oqys tiydi bilem:

- Oibay, - dep, jan dauysy shyghyp aiqay salghan Kýnzipa susyghan qúmnyng ýstine shalqalay qúlady.

Dәl manday aldymyzdan bir qara búlt ainalyp, kókjiyekting kóbesin sógip, jel ýdep kele  jatqan.

Men ony sýiemeldeuge úmtyla bergende, kóilegining eteginen qoly bosap ketti de, shúbatylghan qyzyl matany jel joghary qaray ýrlep kóterip ketkende kózim týsti; bileziktey aq baltyrdy kýn qaqpaghan eken, janaghy qara qotyr kýs tabangha jarq etip sәule shaghylysqanday boldy, kózimdi júmyp qaldym; Kýnzipadan qymsynghannan júmdym ba, kenetten shaghylysqan sәule kózimdi qaryp ketti me, kirpigim kópke deyin aiqasyp qaldy.

Kýnzipa basyn kótergennen keyin kinәli adamday kýmiljip, erini jybyrlap, tabanynyng astynda jatqan kókpekting týbirinen kópke deyin kóz almay qadalyp otyrdy da:

- Saghan jaqsy boldy-au, búryn úzyntúra dep mazaqtaytyn edin, endi meshel dep mazaqtaugha, - dedi.

- Qashan mazaqtap em...

Aqtalap jatyrmyn; ishtey Kýnzipany ayap ta, iyterip qúlatqanday kinәlanyp  ta túrmyn.

 - Shynymen, aqsap qalar ma ekem, kókem úrsatyn boldy-au...Shópshi auylgha baryp kosilka minesing dep edi.

- Ói... sen bolmasang taghy bireu tabylar, keshe sening kókeng maghan da «qaraghym-au, qoldy-ayaqty bala auylda qarap jýre me eken» degen.

- E, shópshi auylgha sen de barady ekensing ghoy.

- Bar dese...

Arjaghyn aitqam joq.

- Sen ózing sostimay otyrshy, -dedi Kýnzipa. Ózi júmsaq qúmnyng ýstine jambastap bir qyryn jaylanyp jatyp alghan.

- Auyldaghylar ghoy, qoy-eshkini qaytaryp keledi dep bizge senip otyr, biz bolsaq, auylgha jetuge zar bop dalada qaldyq.

Kúmnyng ýstine tizerlep otyryp jatyp Kýnzipagha aityp jatyrmyn.

- Sening kókeng meni qamshynyng astyna ala ma әli, qyzymnyng ayaghyn qirattyng dep.

- Nege? – deydi Kýnzipa tandanyp.

- Ánekýni ekeumiz jardyng jaghasynda qarmaqqa talasyp qalghanda: «Endigәri Kýnzipagha qol qatshy», - dep, ýige quyp tyqqan joq pa?..

- Jә... mening kókem onday emes, balamen bala bolushy ma edi. Aytpaqshy, byltyrgha deyin ara-túra meni arashalap qoyatyn. Kәzir onday emes.

Kýnzipa byltyrgha deyin shalbarlanyp alyp erkek balalarmen birge oinaytyn. Ósken sayyn ózimiz siyaqty shashyn da ústaramen qyrghyzyp tastap, jalanbas jýretin, bas sýiegi oiqy-shoyqylau edi; endi bayqap otyrmyn, qap-qara moyylday qolang shash búrymdanyp, moyynynan tómen qaray tógilip ósip qalypty, dәl mandaydan aiyryp, arqa qaray tastaghan maqpal shashtyng aldynghy jaghy kókpekting kógindey búiyrghyn, tolqyndanyp túr.

- Sen ghoy, sen... meni jek kóresin, jek kóresin, ә...- dedi Kýnzipa әlden son.

Men Kýnzipanyng arsyn-gýrsing minezin únatpay qalatynym ras ta.

 - Úshqalaqsyn, - dedim.

Auzymnan shyghyp ketken song amal joq, battityp aita salghanyma ózim de ókinip qaldym.

- Onyng ras, - dedi Kýnzipa tómen qaraghan kýii. - Ózim de bilmeymin, qansha sabyrly bolayyn desem de, әiteuir birdenege úrynyp qala berem.

Kýnzipa búl sózdi birtýrli bayypty aitsa da, solqyldap jylaghysy kelip otyrghan adamday bulyghyp, diril aralas dauys shyghardy.

Álgi qara búlt qyrdyng astynan kóterilgen týtindey bir sheti bizge qaray sozylyp keledi eken, boyymdy ýrey biylegendey boldy.

- Kýnzipa deymin, Kýnzipa, janbyrdyng astynda qalamyz-au, osy.

- Men ayaghymdy basa almay qaldym ghoy, sen meni arqalay alasyng ba?.. – dedi eki qolyn qúmgha tirep kóterilip jatyp.

Byltyrgha deyin Kýnzipa ekeumiz auyldyng syrtyna shyghyp alyp talay ret kýreskenimiz bar, taytalas teng týsetinbiz, itjyghys kóp bolatyn. Kýnzipa ospadar, alysqanda qolyna týsken zatpen bas-kózine qaramay qoyyp qalady, úrda-jyq edi. Birimiz – keli, birimiz – kelisap bop, birimizdi-birimiz arqalap alyp, talay týigishtegenimiz taghy bar.

Men lәm dep ýndegenim joq. Jauyrynymdy tosyp, Kýnzipanyng aldyna jýrelep otyra bergem.

Ol eki qolyn moynyma asyp jiberdi de, әueli býkil keudesin qyr arqama tósep, etpettey berip edi, eki jauyrynymnyng ýstine júdyryqtay júp-júmsaq birdeme býlk ete qalghanda, Kýnzipanyng ózi de selk etip, ong qolyn kilt keyin tartyp alyp mening jaurynym men eki ortagha jalma-jan kese kóldeneng qoyyp jatyr.

Qyrdan qúlaghan song auyldyng oty kórindi.

- Sharshadyng ba? – dedi Kýnzipa.

Ekeumiz ýnsiz kelistik. Kýnzipa mening arqamnan syrghyp týsti de, qolyn jerge tirep, bir ayaghyn algha qaray sozyp jiberip, kóilegining aghytylghan týimesin salyp otyr. Men Kýnzipanyng janyna jaqynyraq otyrdym.

- Ayaghyng auyrghanyn qoydy ma?

- Managhyday emes...

Ol maghan tebenin joghaltqanday tesireyip qarap otyr eken, ekeumizding kózimiz bir-birine oida joqta qadalyp qaldy da, ol tómen qarady.

- Ekeumiz tuyspyz ghoy... Sen meni jek kóresin, jek kóresin, ә! Maghan apam «túzyng jenil» deydi. Úshqalaqsyng degeni ghoy...

Kýnzipa sózin ayaqtaghan joq. Tómen qarap biraz ýnsiz otyrdy da, týsi tóbemizdegi týnning renindey esil qúmnan izdep otyrghan zatyn tapqanday quanyp ketti.

- Aytpaqshy, men saghan oramal toqyp bereyin, alasyng ba, biraq men toqyp berdi dep eshkimge aitpaysyng ghoy, jaray ma?

- Áne, bir atty adam kele jatyr, - dedim men.

Qarandap, týnning quysynan shyghyp beri qaray kele jatqan tarpang jylqynyng jýrisi estildi, әbzeli temir bolsa kerek – qonyrauday saldyrlap qúlaq jaryp keledi.

-         Túrayyq, kókem shyghar bizdi izdep kele jatqan, - dedi Kýnzipa kóilegining etegin qaghyp jatyp.

Áueli maghan sýienip  birer attady da, sosyn ayaghyn syltyp basyp ketti.

- Kýnzipamyzyn, qaraghym-au?

Barlyqqan juan dauysty birden tanydyq.

Janymyzdan óte berip, astyndaghy tompyldaq toryny tebinip barady.

- Bar, baryndar ýige, qarshaday balany qas pen kózding arasynda týn ortasyna deyin mal izdeuge jibere me eken, ana qatynda da es joq...

Ábekeng nasybay toly ernining arasynan shyrt-shyrt týkirip, úrysyp barady.

 

* * *

Kýn sәskege kóterilip, kólenkeng bauyryna qaray tyraghaylap qashyp keledi.

Traktor shabyndyqty ýsh ainaldy; óndirdey shayqalyp shyqqan tabannyng bidayyghynyng teng jarymyn enserip baramyz, shashqa tiygen ústaraday oraqtyng jýzi qylpyldap, ylghal shópti tamyrynan otap qylau qaldyrmay súlatyp keledi.

Kýnzipa basyna shyt oramal baylap alghan; aldynghy kosilkada otyr, men – artqydamyn.

Traktordyng dauysy bәsendegendey boldy, birte-birte bayaulap baryp, tamaghy qarlyqqan adamday ýni óshti.

Saghidolla traktordan qarghyp týsti de, qol búlghap shaqyrghan  isharat bildirdi.

Biz kók bidayyq ayaghymyzgha oralyp maltygha basyp kele jatyrmyz.

Saghidolla may sinip, syrtyn tot basqan temir shelek ústap túr eken, maghan úsyna berdi.

- Anau qystaudyng týbinde qúdyq bar, su alyp kele ghoy, mә, myna belbeudi jalgha jetpese, - dedi ol yshqyrynan eki eli qayys belbeudi suyryp jatyp.

Ózi tomyryq, úyang jigit siyaqty edi; ýirenise kele týbi týsken shelektey qyryndysyna deyin aqtaratyn quaqy bolyp shyqty. Kýnzipa ekeumizge de aqylyn aityp, arqamyzdan qaghyp qoyady. Maghan kosilkany maylaudy bir-eki kýn ýiretti de:

- Erkeksing ghoy, endi ózing maylaysyn, - dep qúiryghymnan bir qaqty.

Tanerteng shalghynnyng arasyna shashadan shyq týsedi; kýn arqan boyy kóterilip, kemeline kelip, qyzuy topyraqtyng dymqyl buyn degditip alghansha, oraq balausa shópke jii shashalady.

Kýn kózin búlt alyp, kireukelenip túrghan. Oqta-tekte ghana jyrtyq búlttardyng arasynan jýgirip bara jatqan kýn sәulesi kenetten týgi bar tulaqtyng ýstine  aqtarylghan airanday kózdi qaryp ótedi. Býgingi týsken taban – «Sandyqbidayyq» edi, jabaghyday úiysyp shyqqan kók bidayyqtyng tamyry әli qúrghay koyghan joq, oraq qaqalyp, jýrisimiz ónbey keledi.

Traktordyng ýni kenetten óshti de, Saghidolla bar denesimen artyna búryldy. Bas kiyimin tóbesinen júlyp alyp, mandaydyng terin bir ysyryp tastap, traktordan qarghyp týsti.

- Sen auylgha baryp qayt, týske deyin ýlgiresin. Ybyngha ait, traktordyng klapany soghyp, toqtap qaldy de, men sen kelgenshe qaqpaghyn asha berem, - dedi.

Kýnzipa ekeumiz de kosilkadan týsip, traktordyng janyna keldik. Ysyghan temirden byqsyghan kiyizdey kónirsip maydyng iyisi shyghyp túr.

-         Men de baryp qaytsam qaytedi, - dedi Kýnzipa.

Kýnzipa kýmiljy súrady.

- Ótken júmadan beri isimiz ónbedi ghoy.

Saghidolla janynan óte berip traktordyng balonyn teuip jiberdi. Odan keyin men jylystap tabannyng ar jaghynda jatqan aidau jolgha qaray jýre berdim.

Sol kýni biz auylgha kesh oralghanbyz; traktordan týsip shanymyzdy qaghyp jatqanda Kýnzipa maghan «toqtashy» degendey ym bildirdi.

- Shay iship bolghan son, jynghyldyng jiyegine kelip ketesing be? – dedi qúlaghymnyng týbine sybyrlap.

Qyzamyq  sәulening shalyghy kókjiyekti talauratyp, qolamta shoqtay núr tarap, tónkerilgen tabaqtay ay kóterilip keledi.

Qos jynghyldyng bergi shetinde bir qarayghan qozghalghanday boldy. Kýnzipa shyghar dep oilasam da, әueli seskendim, jaqyndaghannan keyin baryp әlgi qarayghan maghan qaray jýrdi de:

- Senbisin? –dedi.

- IYә... men ghoy.

- Mә, mynany alyp keldim.

Kýnzipa maghan tórt qattap býktelgen aq matany ústata berdi. Sosyn taghy da:

- Saghidolla bar ghoy, saghan aitayyn ba, Saghidolla býgin maghan bir nәrse aitty. Aytayyn ba?.. – Dauysyna diril aralasqanday boldy. – Aytayyn ba?..

Men súraghym kelgen joq edi.

Týsten keyin shabyndyqtyng basyna Ybyn mehanik ekeumiz kelgenbiz; kelsek – Kýnzipa keshe salyp ketken shómelening týbinde kólenkede otyr eken. Saghidolla traktordyng janynda; Kýnzipa shaqyrmay keletin emes, Ybyn aiqaylap shaqyrghan song baryp, bizge qaray samarqau ayandap kelgen, erni týrilip, jaghy  tompayyp  ketken eken, men onyng әldenege renjuli ekenin anadaydan sezgem. Ybyn Kýnzipalardyng jamaghayyn apasyna otasqan adam.

- Brigadirding qyzy shóldegen ghoy, - dedi.

Kýnzipa búrtighan qalpy kosilkasyna bardy da, traktor ot alyp qozghalyp ketkenshe tyrnaghyn shúqylap otyrghan da qoyghan. Esime sol týsti.

- Al aita ghoy, ne bop qalyp edi...

- Sen ketken song shómelening kólenkesine barghanbyz, bir kezde Saghidolla maghan jaqyndap otyrdy da, qolymnan ústay aldy:

- Kýnzipa, a... Kýnzipa, tyndaysyng ba, sen bala emessing ghoy...

Qolymdy qysyp jiberdi. Qolymdy qysqan sayyn jaqynday týsti, jýregim dýrs-dýrs soghyp, jylamsyrap qoya bergen kezimde, sausaqtary sәl bosaghanday boldy, búlqynyp qalyp em, bilegim uysynan shyghyp ketti. Sodan keyin manayyna jolagham joq, aram eken... aram eken...

 Kelesi kýni Saghidolla traktoryn toqtatty da meni shaqyryp aldy.

- Sen endi kosilkany ghana emes, traktor jýrgizudi de ýirenuing kerek, kel ýireteyin, - dedi.

Men traktordyng rulinde otyrmyn; Saghidolla әlsin-әlsin enkeyip jyldamdyqty ózgertip keledi. Bilektey ys temirden búrq-búrq týtin kóterilip, aldymnan ylghal shalghynnyng iyisin alyp jel soqty. Bas kiyimimning kýn qagharyn kóterip qoydym; artyma qaraghym keldi, Kýnzipa qalay otyr eken, maghan tandanyp otyr ma eken.

Artymyzdan shar etip aiqay salghan Kýnzipanyn  dauysy estildi; eki qoly kosilkanyng rulinen shyghyp ketken, erben-erben, jan úshyryp aighaylap keledi.

Saghidolla gazdy kilt óshirgen kezde traktor denesin jiyrghan jylqyday silkindi de toqtap qaldy. Jýgirip kelsek, Kýnzipa súp-súr, ýni shyqpaydy, býrisip qalypty.

-         Ne bop qaldy, ne bop qaldy? – dedi Saghidolla.

Kýnzipa artyna qaray ýnsiz qolyn sozdy. Oraq sipap ótken bir bilem bidayyqtyng arasynda iyren-iyreng bir nәrse qozghalghanday boldy. Kóz toqtatqannan keyin  bayqadyq; shyrmauyqtay qara shúbar jylan, oraq eki bólip ótipti.

- Kómip tastasandarshy, - dedi Kýnzipa jýregin toqtatqannan keyin.

- Nesine kómemiz, qala bersin.

Saghidolla traktorgha qaray jýre berdi.

- Kosilkana otyrmaysyz ba, - dedi Kýnzipa maghan.

Keshkilik bayau ghana jel soghyp, kókjiyekte kýnúzaq kóship jýrgen irimtik-irimtik jalbyz búlttar qoiylanyp úiysa bastady. Birte-birte jel kýsheygen sayyn aspan tuyrlyqtay  tútasyp, kýnning kózin qymtap tastaghan. Tabannyng bidayyghy seng soqqanday tenselip, sabaghyna singen shang órmekshining qúrynday tozang bop kóterilip qolqany jybyrlatty.

Jazghy janbyr sirkirep bastalyp, sodan keyin shelektep qúiyp ótetini bar edi, búl joly birden barmaqtay-barmaqtay búrshaq arqamyzgha satyrlap soghyp baryp erip ketip jatyr.

Saghidollanyng traktorynyng ýni ot aldyrghyshyna su tiygen song ózinen-ózi óship qaldy. Kýnzipanyng ýstindegi kýn qaqqan qonyr sәten kóilegi denesine jabysyp qalghan, agharyp ap-ayqyn eti kórinip, janbyrdyng ótine arqasyn berip, tizesi býgilinkirep, Saghidollanyng yghynda túr.

- Kostum jamylasyng ba? – dedi Saghidolla Kýnzipagha jeni qyrqylyp, qoltyghynyng tigisi sógilip, jelkesine ter sinip, qatqan qayyzghaqtay shang túryp qalghan kostumining bir jenin sheship jatyp.

- Jamylmaymyn, -dedi Kýnzipa, – tonghanym joq.

- Janbyrdyng astynda túra beremiz be, – dedim men. Kýnzipagha kózim týsip edi, jetilip bolmaghan samay shashy balanyng túlymynday su tiyip, betine jabysyp túr, «bәse» degendey, bas iyzegendey boldy.

- Jaqyn manayda yqtasyn bolar jerding ynghayy joq, auyl kemi jiyrma shaqyrym, әneukýngi su әkelgen qúdyghynnyng janynda «Kәlpening qystauy» bar, soghan jetuimiz kerek, -dedi Saghidolla.

Ýsheumiz «Kәlpening qystauyna» malshynyp jetkende manay qaranghylanyp, týn qonlana bastaghan. Janbyr alghashqy eksininen tolastaghanday  sayabyr tauyp, sylpyldap túr. Kiyimimizge su sinip, onyng ýstine, týngi salqyn týsken song tonugha ainaldyq.

Qystaudyng ishi úyaday, tóbesin kónmen japqan shym ýige su kirmepti.

Kiyimimizdi syghyp keptirip alghan son:

- Anau albardyng ishinde su tiymeytin etip jazghytúrym ózimiz jinap ketken buma qamys bar, sony tóseymiz, - dedi Saghidolla.

Taqtayday buylghan qamystyng Saghidolla ekeumiz eki ret qatynap  qystaudyng ishine tórt bóligin  әkeldik te, ýsheuin qatarlastyra, bireuin bas jaghymyzgha  kóldeneng tastadyq.

Kónning arasynan qúrghaq qy tauyp alyp, qalastyryp biraz byqsytyp otyryp Saghidolla ot jaqty. Kiyimderimizdi otqa qaqtap  keptirip alghannan keyin kónilimiz jaylanghanday boldy; boyymyz jylyndy, janbyr yrabayda ghana siyrek sirkirep túr.

- Jaryq týskenshe kóz ilindirip alayyq, bәribir erteng júmys joq, -dedi Saghidolla.

Saghidolla qystaudyng tereze jaq shetine qisayghan bette qor ete týsti. Men de Saghidollagha qatarlasa berip, tósenish qamystyng shetinde jýrelep otyrghan Kýnzipagha aityp jatyrmyn:

- Jatsanshy...

- Jatam ghoy, - dedi Kýnzipa kýmiljy sóilep.

Qatty úiyqtap ketken ekenmin, shar ete qalghan dauystan oyanyp kettim. Astymyzdaghy qamys syqyr-syqyr jany barday qozghalyp jatyr, tereze jaghyma qarap em, Saghidolla ornynda joq. Janaghy shar etken dauys ýzdigip ýzilip ketkendey boldy. Qayta shyghar dep kýtip em, talyqsyp ketken adamnyng dauysynday birden ýzildi.

Men tereze jaqqa qarap bir qyryn jatqan ekenmin. Baylanyp qalghanday búryla almadym. Qamys syqyr-syqyr etip barady. Saghidollanyng ýni me, Kýnzipanyng ýni me, qúlaghyma entikken adamnyng búlyn-búlyng dauysy estiledi. Onyng arjaghyna shydamym jetken joq. Ashyq terezeden atqyp biraq shyqqanymdy bilem. Túla boyym ot tiygendey janyp kele jatqanyn bilem. Sýrinip-qabynyp qystaudan at shaptyrym jerdegi saydan alqynyp óte bergenimdi bilem, artymnan aiqaylaghan juan bir qarlyqqan dauys estilgendey bolghanyn bilem.

Jýgirip kelem, alqynyp kelem. «Kýnzipagha nege bolyspadym» dep oilaymyn. Bir qyzghanysh bar, bir kýdik bar kónilimde.

Ózim de oilaghym kelmeydi, ózgege de aitqym kelmeydi ony.

Tabanymnyng astynda  keshe ghana boyjetip túrghan óndir bidayyq sәrkil janbyrdyng suymen at-kópir bop ayaghyma oralyp keledi.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371