«Jas Alash» gazetinde jariyalanghan kinorejisser Erkin Raqyshevting súhbatyn jariyalap otyrmyz. Súhbat ýstinde rejisser Sovet ókimetine qarsy kýresken elimizdegi astyrtyn úiym turaly aitady. «Búl úiymgha әigili alashordashylar men basynda Sovet ókimetin qoldap, keyin odan qatty týnilgen Túrar Rysqúlov bastaghan últ qayratkerleri  kirgen», -  deydi «Rysqúlov», «Asharshylyq», «T. Jýrgenov» atty  derekti filimderding avtory.

  – Ereke, siz songhy kezde, Kenes ýkimetine qyzmet etken  qayratkerlerimiz 1930 jyldary sol ýkimetke qarsy astyrtyn úiym qúryp kýresken dep jýrsiz. Búl sóziniz qanshalyqty shyndyqqa janasady?

   –  Iә mening solay dep aityp  jýrgenim ras. Men songhy ýsh jylda «T. Rysqúlov», «Asharshylyq», «T. Jýrgenov» atty  derekti filimder týsiru barysynda qughyn-sýrginge baylanysty kóptegen múraghat qújattarymen tanystym. FSB-nyn, KNB - ning múraghatynan T. Rysqúlov, O. Jandosov, S. Qojanov, Ú. Qúlymbetov, Sh. Shonanova, T. Jýrgenov siyaqty qayratkerlerimizding isimen tanysyp, olardyng 1937-38 jyldary tergeu barysynda bergen jauaptaryn saralay kele, osynday qorytyndygha keldim. Mening qolymda astyrtyn úiym bolghanyn rastaytyn  eshqanday qújat joq. Biraq sol Reseyge bodan kezdegi qújattargha on mór basylsa da sene beruge bolmaydy. Sebebi orystar tarihty óz mýddesine qaray búrmalap jazghan. Sol sebepti, qazaq últshyldarynyng astyrtyn úiym qúrghanyn tarihy faktilerge jәne logikagha sýienip aitqan dúrys.

   – Sonda úiymnyng qúryluyna ne sebep boldy jәne onyng maqsaty ne edi?  

   – Búl úiymnyng qúryluynyng basty sebebi qazaq qayratkerlerining Kenes ýkimetine degen senimi joghalyp, onyng arty narazylyqqa , óshpendilikke alyp kelui edi. Basynda Kenes ýkimetine senip qalghan qayratkerlerimiz soghan qyzmet etti. Ol ýshin olardy kinәlaugha da bolmaydy. Sebebi, 1917 jyly biylikke kelgen bolishevikter partiyasynyng baghdarlamasynda «patsha zamanynda otar bolghan últtar, endi óz aldyna tәuelsiz memleket bolugha qúqyly» degen bap bolatyn. Soghan senip qalghan qayratkerlerimiz aldanghandaryn kesh týsindi. Búl kezde Stalin bastaghan ýkimet ayaghyna nyq túryp, totalitarlyq jýie kýsheye bastaghan edi.

  – Olar aldanghandaryn qanday jaghdayda týsindi ?

  –  Oghan birneshe sebepter boldy. Kenes ýkimetine degen senimsizdikterining eng bastysy 1928 jyldan bastaldy. Stalin 1928-32-shi jyldardaghy birinshi besjyldyqty industriyalandyru besjyldyghy dep atady. Resey sol jyldary 1500 iri óndiris oryndaryn, zavod- fabrikalar, әskery nysandar, Mәskeu metrosyn saludy josparlady. Sol qúrylys nysandaryna shetelderden qúral-jabdyqtar alugha, milliondaghan júmysshylardy tamaqpen qamtamasyz etuge qarjy qajet boldy. Sondyqtan 1928 jyly qazanda «kәmpeske» jayly qauly shyqty. Mәskeu kәmpeske  tek iri baylar men handardyng úrpaqtaryna ghana qatysty degenimen, is jýzinde býkil halyqtyng bar maly men astyghyn tartyp aldy. Múnyng arty últtyng qasiretine alyp keletinin týsingen T. Rysqúlov, N. Núrmaqov t.b, qayratkerlerimiz ýlken minberlerden sóilep, kәmpeske tartyp alu jolymen emes, salyq salu arqyly jýrgizilui kerek dep, ashyq qarsy shyqty. Biraq Resey ózi quatty memleketke ainalu ýshin  zúlymdyq sayasatyn jalghastyra berdi. Dinsizder qúday joq degen sayasatty ústanyp, molda-imamdarymyzdy atyp, qúran kitaptaryn órtep, meshitterimizdi klubqa , atqoragha ainaldyrdy. Stalinning kezekti kulaktardy jong jayly qaulysy qayratkerlerimizding narazylyghyn óshpendilikke úlastyrdy. Kulakty jong degen sóz, búl orta auqatty sharuany jong degen sóz. Últtyng tiregin jong degen sóz. Búl adamzat balasynda bolmaghan jauyzdyq edi. Osy kezde últshyl azamattarymyz jýrekteri qan jylap, últty joyyludan  saqtap qalu ýshin halqyna arasha týsedi.  Olar Kenes ýkimetine qarsy ashyq kýreske bara almaghan son, bastaryn bәigege tigip, astyrtyn kýreske shyghady.  Maqsattary – Qazaqstandy Kenes ýkimetinen bólip alyp tәuelsiz egemen el etu. Sol maqsattaryna jetu ýshin  T. Rysqúlov bastaghan qayratkerlerimiz 1929-30 jyldary qazaq últshyldarynyng astyrtyn úiymyn qúrady.

   – Búl sizding astyrtyn úiym qúryldy degen jәy boljamynyz ghoy? Ony rastaytyn qanday dәlelderiniz bar?

  –  IYә, biraq búl boljam sol kezdegi oqighalargha, qayratkerlerimizding tergeu barysynda bergen jauaptarynyng negizinde jasalynyp otyr. Áriyne, ol jauaptardyng anyq –qanyghyna birden kóz jetkizu qiyn. Biz sol qughyn –sýrgin jyldary atylghan qayratkerlerimizding tergeu barysynda bergen jauaptaryn ótirik, jala jabylghan deymiz. Sol bayaghy orystyng aitqanyna senip, oghan qarsy uәj aita almay jýrmiz. Mening oiymsha olar negizinen bolghan oqighany aitqan. Ol qújattar qúpiya, osy kýnge deyin ashylmaghan. Jekelegen tarihshylargha, qayratkerlerding úrpaqtaryna rúqsat etilgenmen, әli de jýieli týrde zerttelip, saraptama jasalynbaghan. Tәuelsizdik alghannan keyingi jyldary tarihshylarymyz negizinen tek Alashordashylardy, onda da bir jaqty zerttedi. Tipti Alash qayratkerleri degende, shatasyp tek Alashordashylardy ghana aitatyn kýige jettik. Jaraydy, ol endi basqa әngime.   Men óz joramalymdy osy úiymnyng ashyluyna sebepker boluy mýmkin eki faktimen baylanystyrsam, biraz nәrsening beti ashylady.

  – Ol qanday faktiler?

   Birinshi fakt, yaghny bolghan oqigha. 1920 jyly Alash orda ýkimeti qúlaghannan keyin, Alash kósemi Á. Bókeyhanov óz jaqtastaryna arnap ýndeu tastaydy. «Biz jenildik, biraq últtyng sanasyn oyatyp, mýddesin qorghauymyzdy bir sәtke de toqtatpauymyz kerek . Ol ýshin, bolisheviktter partiyasynyng qataryna ótip Kenes organdaryna júmysqa kirip, kýresimizdi  astyrtyn jýrgizuimiz kerek» deydi. Osydan keyin Alash orda ýkimetining mýsheleri men olardyng ústanymyn  qoldaytyn jaqtastary Kenes ýkimetine týrli qyzmetke kiredi. Sóitip últtyng ruhyn óshirmeu jolynda ózderining kýresin astyrtyn jalghastyra beredi. Búl jayly tarihshylar da biledi. Múny eshkim joqqa shyghara almaydy.

   – Biz aityp otyrghan 1929-30 jyldardaghy astyrtyn úiymgha múnyng qanday qatysy bar?

   – Tikeley. Alashordashylar men Kenes ýkimetin qoldaghan qayratkerlerimizding arasynda pikir qayshylyqtary bolghany ras. Olardyng kózdegen maqsaty, mýddesi bir bolghanymen biraq oghan jetu joldary әrtýrli edi. Alghashqylary Kenes ýkimetin jau sanap, oghan basynan qarsy túrdy. Keyingileri basynda senip qaldy da, artynan aldanghandaryn týsindi. 1929 jyldary Kenes ýkimeti, Alash orda ýkimetining mýshelerine, t.b sayasy partiyalargha raqymshylyq jasau jayly bergen uәdelerin búzyp, olardy jappay qughyndaydy.  Barlyghyn derlik týrli merzimge   týrmege qamap, alghashqy tórt adamdy atyp tastaydy. Búl qughyn-sýrginnen Alashordashylar qatty әlsirep, aman qalghandary keshegi qyzyl qayratkerlermen  Kenes ýkimetine qarsy kýresu ýshin birigedi. Sóitip alghashqy úiym 1930 jyldary qúrylghan úiymnyng ashyluyna bir jaghynan sebepshi boldy. Songhy  úiymnyng basty ereksheligi Qazaqstandaghy barlyq últshyldardyng basyn biriktirdi. Sol kezde S. Seyfulliyn, «Últtyng taghdyry qyl ýstinde túrghanda qol qusyryp qarap otyrugha bolmaydy. Múnday jaghdayda tek últtyng satqyndary ghana jaybaraqat otyrady. Jýregi últym dep soqqan barlyq azamattar últ mýddesi ýshin kýresui kerek. Kim ózin  qazaq halqynyng naghyz úlymyn dep sanasa, qanday ortadan shyqqanyna, qanday partiyagha mýshe bolghanyna qaramay, Kenes ýkimetine qarsy bir tudyng astynda birigui qajet» deydi.

  – Úiymnyng qúryluyna sebepshi boluy mýmkin ekinshi fakty jayly aitsanyz?

     – Ol Troskiy-zinovievshil onshyl baghyttaghy kontrrevolusiyalyq blok. Búl úiymnyn  bolghany jayly tarihtan belgili. Búl faktini Reseyding ghalymdary da joqqa shygharmaydy. 1937-38 jyldary NKVD qyzmetkerlerining bizding qayratkerlerge taqqan negizgi aiyby, osy úiymmen baylanysta boldyndar deui.

  – Búl qanday blok? Qashan, ne maqsatpen qúrylghan? Bizding qayratkerler shynymen de sol úiymmen baylanysty  bolghan ba?

       – Bir qyzyghy qazaq últshyldarynyng basshysy T. Rysqúlov Mәskeude, al Reseyde qúrylghan úiymnyng úiymdastyrushylary Almatyda boldy. Lenin ólgennen keyin, Kenes ýkimeti basshylarynyng biri L. Troskiy Stalinning sayasatyna qarsy shyghady. Stalin Troskiydi Almatygha jer audarady. Osynda Butakovka eldi mekeninde túrghan ol alghan betinen qaytpay, Stalindi taqtan taydyru ýshin kýresin toqtatpaydy. Sodan  1925-26 jyldary Leninning әriptesteri bolghan Zinoviev, Kamenovter de jýrgizilip otyrghan sayasattyn  tyghyryqqa alyp keletinin týsinip, oghan qalayda tosqauyl qoygha әreket jasaydy. Biraq jenilip, olar da Almatygha jer audarylady... Osynda Troskiymen birigip blok qúrady. Osy jerde úiymnyng úiytqysy bolghan Lev Troskiyding ómirbayanynyng bir sәtine qysqasha toqtalyp ótsek. 1917 jylghy «Qazan tónkerisin»  jasaghan Lenin emes, osy Troskiy bolatyn. Leninning әigili aldymen bank, telegraf, pochtany basyp alu kerek degen jedel hatyn bәrimiz bilemiz. Lenin ol kezde shetelde qughynda  jýrgen. Sol hat Peterburgqa jetken kezde, Troskiy qaladaghy biylikti basyp alyp qoyghan bolatyn. Mine kórdiniz be, tarihty qalay búrmalap, adamdy aqymaq qylugha bolady. Tarihshylardyng búl jerde kinәsi joq,  sebebi búl sayasat,  ýlken sayasat. 

  – Troskiy - zinovievshilerdi nege onshyl blok dep ataghan? Onyng sebebi nede?

   – Onshyldar – búlar basqa top.  Ol sol kezdegi kәmpeske, industriyalandyru sayasatyna qarsy túrghan adamdar. Sebebi búl nauqan orys halqyna da ýlken qasiret alyp keldi.  Olardyng basshylary – Sovnarkomnyng tóraghasy (qazirgishe premier-ministr) Rykov, «Izvestiya» gazetining redaktory Buhariyn  t.b. Búlar júmystaryn istep jýrip, astyrtyn kýresedi. Sol jolda troskiyshilermen bir blokqa birigedi. Olar Stalinning jýrgizip otyrghan sayasaty totalitarlyq jýiege alyp keletinin týsinip, partiyanyng baghytyn ózgertudi kózdeydi. Sol jolda Kenes ókimetining basshylaryn óltirip, tónkeris jasaudy da josparlaydy. Búlardyng qatarynda marshal Tuhachevskiy siyaqty bedeldi adamdar da boldy.

   – Al búl úiymnyng bizding qayratkerlerge qanshalyqty qatysy bolghan?

  – T. Rysqúlov ol kezde Mәskeude Sovnarkomnyng tóraghasynyng orynbasary qyzmetin atqaratyn. Yaghni, Rykovting orynbasary. Olar Tashkentte istegen kezden bir-birimen dostyq qarym qatynasta bolghan. Bizding qayratkerlerge algha qoyghan maqsattaryn jýzege asyru ýshin ýlken bir kýshke arqa sýieu qajet edi. Al Rykovtargha olardyng úiymyn  aimaqtarda qoldaytyn jaqtastar qajet edi. S. Qojanov, taghy basqa qayratkerlerimiz Troskiymen kezdesip aqyldasyp otyrghan. Sóitip búl eki úiymnyng maqsattary bir-birine jaqyn bolghan song birigedi. Rykov ózining tergeu barysynda bergen jauaptarynda qazaq últshyldarynyng úiymymen qanday qarym-qatynasta bolghany jayly da aitady. Rykov: «Eger biz kózdegen maqsatymyzgha jetkende, onda Qazaqstannyng bólinip, egemendi el boluyna qarsy bolmaytyn edik. Kelisim osylay edi»,- deydi.

   – Úiymnyng bolghany jayly búlardan basqa naqty dәlelderiniz bar ma?

    – Endi irili-úsaq faktiler óte kóp. Mysaly, T. Jýrgenov ózin qazaq últshyldarynyng úiymyna Súltanbek Qojanov kirgizgenin aitady. Qojanovtyng «Halyq qasiret shegip últymyz joyylyp ketu aldynda túr. Sondyqtanda últty saqtap qalu ýshin últshyl azamattar astyrtyn úiym qúrdyq» degenine Jýrgenov: «Ózekti jangha bir ólim. Halqym ýshin tiktim basymdy bәigege. Men de sendermen birgemin dep jauap berdim» deydi. Múny  Jýrgenov óz qolymen jazghan. Biraq men múny NKVD jendetteri úryp-soghyp jazdyrghan shyghar dep, Qojanovtyng isin aldyrdym. Ol da osy әngimeni rastaydy. Men búghan da senbey, Úzaqbay Qúlymbetovting isin aldyrtyp, osy jayytty qaradym. Qúlymbetov ol kezde úiymnyng Almatydaghy bólimin basqarghan. Ol bergen jauabynda Jýrgenov shyndyqty aityp otyrghanyn aitady. Sodan song úiymnyng basynda túrghan T. Rysqúlovtyng isin qaradym. T. Rysqúlov  Jýrgenovti úiymgha Qojanov kirgizgenin aita kelip, T. Jýrgenovke Qaraqúmdaghy kóterilisti úiymdastyrugha ózi jeke tapsyrma bergenin aitady.

     – Sonda sol, 1929-31 jyldary Qazaqstanda bolghan kóterilisting artynda belgili bir adamdar túrghan demekshisiz be?

  – IYә, sol jyldary qazaq dalasynda 370-tey irili-úsaq kóterilister bolghan.  Ol kóterilisterding negizi últshyl qayratkerlerimizding astyrtyn is-әreketining arqasynda úiymdastyrylghan. Sol 1930 jyldary  T. Jýrgenov Ózbekstanda halyq komissary bolyp istegen. Ákesi Qara, bauyrlary Dosjan, Qosjandar arqyly Qaraqúmdaghy kóterilisti astyrtyn qoldap otyrghan. Yrghyzda bolghan kóterilisting artynda Ú. Qúlymbetov túrghan. Sozaq kóterilisin basqarghan Alashordashy Sәrsenov tikeley S.Seyfullin men aqyldasyp, núsqau alyp otyrghan. Aqsu, Abralydaghy  kóterilister de astyrtyn úiymnyng úiymdastyruymen bolghan. Tergeu barysynda NKVD tergeushileri Rysqúlovtan «Sender sonda nashar qarulanghan kóterilisshilermen Kenes ýkimetin qúlatamyz dep oiladyndar ma?» dep súraydy.  Rysqúlov: «Joq, biz jenemiz dep oilaghan joqpyz. Biraq Mәskeuding ozbyrlyq sayasatyna qarsy jer-jerde narazylyqtar, kóterilister bolyp jatqanyn kórgen Ortalyq ózining qateligin týsinip, baghytyn ózgerter dep oiladyq» deydi. 

  – Mýmkin osynyng bәrin qayratkerlerimizdi úryp-soghyp bir-birine ótirik jala jabu ýshin әdeyi aitqyzghan shyghar? Onyng ras-ótirigin qalay anyqtadynyz?

     – Mysaly, Jýrgenovting úiymgha kiru jayly aitqan sózining ras ekenin sol qayratkerlerimizge qatysty tórt isti múqiyat saralap oqyp shyqsanyz kóz jetkize alasyz . Mysaly basqa isti, Jandosovtyng tergeu barysynda bergen jauabyn alayyq. Ol Rysqúlov býlikshil Zinovievpen jaqsy qarym qatynasta bolghan deydi. Endi onyng ras ótirigin qaydan bilemiz? Mýmkin tergeushiler úryp soghyp әdeyi osylay jaz degen shyghar. Sol ýshin búny basqa derek kózderi arqyly tekseremiz. 1920-jyly Bakuda ótken Shyghys halyqtarynyng siezin úiymdastyrghandardyng biri – Rysqúlov pen Zinoviev. Sonda Zinoviev Rysqúlovqa mashina syilaghan. Búdan basqa da kóptegen basqa derek kózderi arqyly Jandosovtyng shynyn aityp otyrghanyna kóz jetkizuge bolady. Sol siyaqty Týrkistan Alashordashylarynyng liyderi Qojanov ta tergeu barysynda 1920 jyly biz kýres taktikasyn ózgertip, ashyq kýresten astyrtyn kýreske kóshtik. Kenes ókimetine qarsy endi sonyng ishinde jýrip kýresudi sheshtik. Sol sebepti men VKP(b) qataryna óttim deydi. Búnyng ras ekenin Bókeyhanovtyng ýndeui arqyly bilemiz.

   – Sonda kayratkerlerimizding ómirine baylanysty osynday manyzdy oqighalar, eger ras bolsa, nege býginge deyin belgisiz bolyp kelgen?  Tarihshylar ony nege aitpaghan?

  – Endi ony tarihshylardyng ózderinen súrau kerek. Men bilemin qazir olar mening aitqandarymdy joqqa shygharghysy keledi. Tarihshy emes, tipti joghary bilimi de joq Raqyshev elding bәrin shatastyryp jýr. Eshqanday astyrtyn úiym bolmaghan deydi. Endi ghylymy ataq, dәreje alyp jýrgenderin aqtau kerek qoy.  Biraq ózderi sol, 1937-38 -shi qughyn- sýrgin  jyldary atylghan qayratkerlerimiz jayly olar tәuesizdik ýshin kýresken deydi. Onda olar úiymdaspasa, birigip kýrespese qalay kýresken? XX ghasyrda jer betinde, qazaq últynday qasiret shekken halyq bolghan joq. Sol kezde qayratkerlerimiz halqy ashtyqtan esinen auysyp, birining etin biri jep, qynaday qyrylyp jatqanda:

Kýnine qazaq myndap ólip jatyr,

Túqymy saghat sayyn kemip jatyr.

Óz balasyn ózi ýiitip, siraghyn jep,

Kór azabyn tiridey kórip jatyr! – dep I. Jansýgirov aitqanday,  qasiret shegip jatqanda, olar ne, óz halqyna arasha týspey qara basynyng qamyn oilap otyrghan ba? Zorlyq-zombylyqtan  qazaqtar óz tughan ólkesin tastap, ógey elge toz-toz bolyp, bosyp kóship jatqan kezde, olar ne, Stalinning qazaq últyn jonggha baghyttalghan sayasatyn qoldap otyrghan ba? Onda onyng qay jeri qayratkerlik? Qayratkerlik óz ómirinen últtyng mýddesin joghary qoyyp, sol jolda jan ayamay kýresu degen sóz. Sol arystarymyz últtyng taghdyry qyl ýstinde túrghanda, bastaryn bәigege tigip, bir úiymgha birigip kýresken. Sol kezde  N. Núrmaqov: «Halyq qasiret shegip jatqan kezde, últ qayratkerleri qarap otyrghan joqpyz. Qazaq últyn saqtap qalu ýshin, bizding jasaghan enbegimizdi bolashaq úrpaq uaqyty kelgende bilip, baghalaytyn bolady» dep aitqan. Últtyng baghyna tughan osy bir ayauly azamattardyng arqasynda qazaq halqy joyylyp ketuden aman qaldy.

    – Siz  qazaq últshyldarynyng astyrtyn úiymy bolghandyghy jayly aitqanynyzdyng aq-qarasyn aiyryp, aqiqatyn bilu ýshin ne isteu kerek? 1937-38 jyldardaghy qughyn sýrginge baylanysty KNB-nyng múraghatyndaghy qújattar nege әli kýnge deyin qúpiya? Ony jariyalaytyn uaqyt boldy dep oilamaysyz ba? 

    – Ol ýshin tәuelsiz komissiya qúrylu kerek. Onyng qúramyna tarihshylarmen birge saraptama jasau ýshin tәjiriybeli tergeushilerding bolghany dúrys. Sóitip bir qorytyndy shygharyluy tiyis. Áytpese,  jaqynda sol qúpiya qújattar ashylady. Sol kezde bizding shala sauatty  keybir tarihshylar bәrin býldiredi. Olar qayratkerlerimizding tergeu  barysynda bergen jauaptarynyng bayybyna barmay, qaysysy ras, qaysysy ótirik ekenin saraptaugha óresi jetpey, onyng qanday jolmen alynghanyn týsinbey, nebir «janalyqtar» ashady. Alaqaylap, oibay, anau mynany satypty, mynau anany ústap beripti. Biz mynany batyr, qayratker dep jýrsek mynauyn  satqyn, naghyz halyq jauy eken ghoy demesine kim kepil. Onyng arty ýlken dau-damaygha úlasuy mýmkin.  Ýkimetting búl qújattardy qúpiya ústap otyrghany da sol sebepten. Al keybir tarihshylar sol qayratkerlermiz jayly tyrnaq astynan kir izdep birin birine aidap salghysy keledi. Ózi sol qayratkerlerding jasaghan isinin, tartqan azabynyng bir payyzyn da kórgen joq. Biraq bәle izdep kólgirsiydi. Sol jyldary NKVD tergeushileri azaptap qinaudyng 52 týrli әdisin zanmen bekitip, qoldanghan. Ol azaptaulardan qayratkerlerimiz es týsinen aiyrylghan. Osynday jaghdayda olargha adamdy aqyl esinen aiyratyn, boyynda qorqynysh ýrey tughyzatyn, ne aityp, ne qoyghanyn bilmeytin, gipnozdap tastaytyn dәrilik preparattar, ukoldar qoldanghan. Onyng bәrining Germaniyadan alynghany songhy kezderi ghana aitylyp jýr. Búdan keyin siz bolghan nәrsening bәrin aina qatesiz aityp beresiz. Sol ýshin biz qazir eng basty eki nәrsege kónil bóluimiz qajet. Birinshisi, qayratkerlerimizding erligin, tәuelsizdik ýshin bastaryn bәigege tigip, óz ómirinen últynyng mýddesin joghary qoyyp kýreskenin halyqtyng sanasyna qúya beruimiz kerek. Ekinshisi, qayratkerlerimizding tergeu barysynda bergen jauaptary qanday azaptau men qorlaudyng arqasynda alynghanyn bilip, soghan týsinistikpen qarauymyz kerek.  

   – Sol 1937-38  jyldary atylghan qayratkerlerimizdi jazyqsyz jalamen atyldy dep keldik. Endi qarap otyrsaq, olardy jasaghan «qylmystary» ýshin atqan siyaqty ghoy... 

    – IYә, bir qaraghanda olardy jasaghan qylmystary ýshin, yaghny dúrys atqan eken degen oy qalyptasuy mýmkin. Qayratkerlerimizding búnday qadamgha baruy sharasyzdyqtan edi. Reseyding qazaq últyn jonggha baghyttalghan sayasaty órship, últtyng taghdyry qyl ýstinde túrdy. Sol kezde olar halqyna arasha týsti. Maqúl delik, qayratkerlerimizdi jasaghan qylmystary ýshin atsyn. Biraq, ol kim ýshin qylmys, Resey ýshin. Al biz ýshin kýres pen erlikting ónegesi. Al jazyqsyz atyldy degen ne sóz? Jazyqsyz, yaghny kinәli emes, zansyz is-әreketke barmady degen sóz. Búdan shyghatyn qorytyndy – qayratkerlerimiz Kenes  ýkimetine qarsy eshqanday kýres jýrgizbedi. Tәuelsizdik ýshin kýrespedi bolyp shyghady. Búl orystyng sayasaty. Al shyndyghynda olar tәuelsizdik ýshin kýresken. Sondyqtan da biz qughyn-sýrgin jyldary atylghan qayratkerlerimiz jayly, orystyng jazyp bergen jazyqsyz atyldy degenin aitpay, Qazaqstandy Kenes ýkimetinen bólip alyp, tәuelsiz egemen el etu ýshin kýresti. Sol jolda qúrban boldy deuimiz kerek.

 –  Sonda sol jyldary atylghandardyng bәrin osylay dep atau kerek pe?

   – Joq, biz tek qayratkerlerge ghana qatysty mәseleni aityp otyrmyz. Sol  qughyn sýrgin jyldary sottalyp, atylghandardyng deni jazyqsyz edi. Jazyqsyz jazalanghandardyng arasynda eng aldymen qayratkerlerimizding әielderi boldy.. Olar № 00416 qaulygha sәikes kýieuleri «halyq jauy» bolghany ýshin jazyqsyz sottaldy, arasynda atylghandary da bar. Sodan keyin nauqanshylyq bastalyp, jospar oryndau ýshin jazyqsyz sottalyp, atylghandar kóbeydi. Jauyzdar eng aldymen, bilimdi, oqyghan, kózi ashyq azamattarymyzdy atty. Sol qasiret jyldary 130 mynnan asa azamatymyzdy ótirik halyq jauy dep, Sibirge aidap sottap jiberdi. Uran shahtalarynda istegen olardyng kóbisine tughan jerden topyraq búiyrmady. Últymyzdyng 25 mynnan asa eng asyl, ardaqty arys azamattaryn atyp óltirdi. Jauyzdar atar aldynda qayratkerlerimizdi týrli aiuandyq әdispen azaptap, úryp soghyp qorlaghan.  Ásirese «halyq jauy» dep qughyndalghan adamdardyng balalaryna auyr tiydi. Olardy balalar ýilerine jiberdi. Ol jerde jaghday óte auyr boldy. Jauyzdar týrli medisinalyq, biologiyalyq tәjiriybeler jasau ýshin januarlardyng ornyna qazaqtyng kishkentay býldirshin balalaryn paydalanghan. Olardyng qol ayaqtaryn, ókpe bauyrlaryn kesip, adam tózgisiz azaptaulargha salghan. Ol synaqtardan birde bir qazaqtyn  balasy aman qalmaghan.

  – Sol qayratkerlerimizding úiym qúrghany dúrys boldy ma, qalay oilaysyz?

     – Bizding qayratkerlerimiz eger Reseyge bodan bola bersek qazaqtyng kóretini tek qayghy men qasiret ekenin jaqsy týsingen. Býginde halqymyz elu milliongha jetetin edi, ókinishke oray on bir million ghanamyz. Kezinde Reseyding Odaq bolayyq biz senderdi syrtqy jaudan qorghaymyz degenine aldanyp, senip qalghan qazaq, sonyng kesirinen osynday qasiretke dushar boldy. Biz әr uaqytta Alash qayratkerlerining ústanymyna, solardyng aitqan ósiyetterine sýienemiz. Sol qayratkerlerimizdi qinap, qorlap, azaptap, atyp jatqan kezde, olardyng bir-aq armany boldy. Ol bolashaq úrpaghymyz búnday jauyz memleketting ezgisinen qútylsa eken, eshqashan da búlarmen odaq bolmasa eken dep tilep ketti... Qazir Euraziyalyq odaq qúryp, qaytadan Reseyding qolastyna kirdik. Biz sol qayratker babalarymyzdyng ósiyetine adal boluymyz kerek. Ol Qazaq elining tәuelsizdigi ýshin kýresip, sol jolda jandaryn qiyp, armanda ketken últshyl qayratkerlerimizding aruaghy riza bolyp, ruhy jay tabu ýshin kerek. Bolashaq úrpaghymyzdyng ensesi biyik, ruhy kýshti boluy ýshin kerek.

Súhbattasqan – Talghat Janysbay.

Abai.kz