«Jas Alash» gazetinde ( № 2, 8 - qantar, 2015 jyl) «Aytystyng syryn onyng óz bolmysynan izde» aidarymen berilgen Nesipbek Aytúlynyng «Abaydyng bas shәkirti nemese Saranyng óz múrasy ózine jetedi» maqalasyna pikir bildirudi azamattyq paryz sanap otyrmyn.

 Maqalada: «Árip 23 jasynda Semeydegi uchiliyshege týsedi», - delinedi. «Abaydyng aqyn shәkirtteri» kitabynda Qayym Múhamedhanov: «Árip 1877 jyly, 21 jasynda 3 klastyq Semipalatinsk uchiliyshesine týsip, ýzdik oqushy bolghanyn kóremiz», - dep jazady. Ýzdik emes, Árip «ekpindi» oqushy bolghany saqtalghan qújat 3 klass oqushylarynyng baghalau tiziminen (vedomosynan) bilinedi. Uchiliyshede oqyp jýrgen jaylaryn Kókbay aqyn:

«Dýnie dep qaltaqtap, oqyp jýrip,

Bir qúrbymen jýrmeydi oinap-kýlip.

Bar armany oryssha aryz jazyp,

«Vysokoblagorodiye» dese-aq bilip», - dey kele:

«Ýsheuding endi biri - Árip ózin,

Uәdesiz dep jýr ghoy júrt aitqan sózin», - dep ashady. Árip 23 jasynda sol oqudy tәmamdamay Semipalatinskiden quylady. Ol turaly Quanyshbay aqyn:

«Búl Árip oqimyn dep shaynap edi,

Semeydi neshe jylday jaylap edi.

Búzyqtyq osy antúrghan minezinen,

Kótine dýre soghyp aidap edi», - deydi. Maqalada: «Ólenderinde jәne «Birjan men Sara» aitysynda «k...» sózin tek Árip qoldanady», - delingeni jalghan. Quanyshbay aqynnan da kórinedi. Ol sóz arqyly «Birjan men Sara» aitysyn Árip shyghardy deu dәlel bolmaydy. Aytys mәtininde onday dýrpi sóz aitylsa, «Birjan men Sara» aitysynyng mәni qazirge deyin salmaqty, arda bolyp baghalanbas edi. Maqalada: «Sara 1878 jyly da emes, 1953 jyly da emes, 1867 jyly tughan bolyp shyghady», - depti. «Birjan saldyng tughany 1834 jyl» dep balasy Temirtas deregimen dúrys negizdepti. Biraq, Birjan sal aqyn Saramen 37 jasynda emes, 50 jasynda jolyqqan dep dәleldep baghady. Boljaumen Abay otauyna 1884 jyly Birjan kelgen dep úshtastyrady. Sonynda «Birjan men Sara» aitysyn shygharghan Árip degenge keltiredi.

Aqyn Saranyng ómir sýrgeni 1876 -1916 nemese 1878-1916 jyldar dep kenes dәuirinde búrmalanyp jazylghanyna sensek, «Jas Alash» gazetinde osy maqala taqyrybynda jazylghanday «Saranyng óz múrasy ózine jetedi» emes, jalpy shygharmashylyq aqyn Saranyki bolmay shyghady. Saramen aitysqan shynshyl aqyn, úly men orta jýzge arasha by bolghan, Esqojaúly Tórebay arqyly «Qazaq әdebiyeti» gazetinde dәleldep bergen jazushy Beksúltan Núrjekeev bolady. Ol: «Aqyn Sara 1853 jyly tughan», - dep әdiletti derektedi. Tórebay aqyn: «On tórt jas Áset aqyn senen kishi», - dep mәlimetteydi. Áset Naymanbaev 1867 jyly tughan belgili. 1989 jyly shyqqan «Qazaq SSR qysqa ensiklopediyasy», 4-tomynda Saranyng ómir sýrgeni 1853-1907 jyldar dep jazylghany dúrys. Aqsu audanynyng 80 jyldyghyna arnalyp shyqqan «Abyz Aqsu, anyz Aqsu, naghyz Aqsu» ensiklopediya kitabynda aqyn Sara 1853-1907 jyldary ómir sýrgeni kórsetilgen. Sara 38 jas emes, maqalada qate kórsetilgen 44 jas ta emes, 54 jasynda qaytys bolghany Saranyng «Qosh bol elim» degen arnau shygharmasynan bayqalady. Onda aqyn Sara: «Eluding ýsheuine kelgenimde, dert jenip, qalyp barady ólenim de», – dep uayymdaghan. Kóz júmarynda aqyn Sara: «Qarauytyp qara kór keldi bilem, alasart jastyghymdy basymdaghy», - dep aitqanyn halyq aqyny Quat Teribaev kópke jetkizipti. Maqalada: «Sarany 1853 jyly tudy degenimiz joqqa shyghady», - dep jazghany jón emes.

«Jýz jyl jyrlaghan jýrek» kitabynda Myrzatay Joldasbekov Jambyl Saramen 1875 jyly kezdeskenin jazady. Jambyldyng Saragha ghashyq bolghanyn da keltiredi. Maqalada: «Jambylgha Árip «Birjan – Sara» aitysynyng keybir jerlerin jatqa aityp berip jýrdi», - degendi keltiredi. Búdan Múhtar Áuezov aitqanynday, Árip «Birjan men Sara» aitysyn jatqa aitqandardyng biri ekeni angharylady. 1896 jyly Saranyng auylynda (Ýsh Kәuken jeri, Tasybay eli) Shahkerim Abaydyng úly Ábdirahmannyng sýiegin týnetip shygharady. Búl turaly Mәkey Erkinbekovtyng jazghan esteligi bar. Mәkey onda 9 jasta eken. Sara Abaygha jetkizudi ótinip, «Kónil» aitu ólenin joldapty. Ony Shahkerim Abaygha jetkizipti. Shahkerimning anasy Saranyng atalas tuysy Tastemir elining qyzy. Ábdirahmannyng sýiegin týnetkende aqyn Sara 43 jasta eken. Maqalada: «Tarih tamyryna ýnilmey, zerttemey, syrtynan ton piship, oi-jota sóileydi», -  degen pikir aitylady. Tek óz pikirlerin jón sanap, basqa aitushylardikin maqaladaghyday «qisyngha keltirgimiz kelse de» dep mýsirkeuge bolmaydy. Maqalada: «Birjan men Sara 1871 jyly kezdesip, aitysqany sendirmeydi. Birjan men Sara 1871 jyly jolyqty degenge negiz joq», - delinedi.

Aqyn Saramen aitysynda Tórebay: «Ózindi Bekbaygha qosyp, bata berip, bilemin Birjan seni qútqarghanyn» nemese «Oyaz ben Birjan saldyng dostyghynan, sen boldyng Jiyenqúldan mýlde azat», - dep aitqanyna senbeu kýpirlik. Aqyn Sara: «Ol ras, Birjan maghan pana bolghan, Bekbay men maghan «ókil әke» bolghan», - degenin qaytersiz. Saranyng kýieui – Bekbay Altynbek balasy, ruy – Tasybay. Bekbay 1852 jyly tughan. Salmaqty,  sabyrly sóileytin, úzyn boyly, qaratory jigit bolypty. At-túrmany, kiygen kiyimi kózge týsipti. Sarany aittyryp, malyn bergen son, Bekbay úryn kelip jýripti. Sebebi ekinshi әkesi Tolybay hal ýstinde jatady. Tolybay qaytys bolghan son, Sara bir jyl ornyn kýzetip, odan song ghana Bekbaygha kýieuge shyghypty. Bekbaydy Sara ózi únatyp tandapty. Bekbaydan basqa Saranyng әues nemese yntyqqandary esh bolmaghan. Saranyng atalas tuysy Baytolyqov Meyrambay: «Saranyng әkesi – Súltanbek, sheshesi – Jananys (Janshóke). Súltanbekten ýsh bala boldy. Ýlkeni – Túrsyn, ekinshi úly – Kәkejan, ýshinshi qyzy – Sara. Súltanbek qaytys bolghan son, Janshóke qaynaghasynyng balasy Tolybaygha atastyryldy. Janshóke Tolybaydan ýsh bala kórdi. Olar: Talasbay, Saqariya, Beyis (qyz bala). Tastanbek Súltanbekting laqap esimi. Súltanbek otyz jeti mýshel jasynda, Sara tughanda qaytys bolghan», - dep derekteydi. «Qorlyq» degen óleninde Aqyn Sara: «Qúday-au, әkemdi aldyng tua sala, atanttyng jesir kempir, jetim bala», - dep aitqan.

Birjan sal Saragha jolyqpay túryp, Saranyng sheshesi Janshóke jәne sinlisi Beyispen ólenmen sóz qaghystyrady. Birjangha Saranyng sinlisi Beyis: «Sazayyndy erteng sening Sara berer, meni jas, al sheshemdi kәri deysin», - dep aitady. Birjannyng Saranyng sheshesi jәne sinlisimen qaqtyghys mәtini Áytimbetúly Shýtembay, Beysebaev Beysenbek, Dәmeli Imashqyzy, Baltabay Qojamúratov, Erghaly Jylqybaev atty zerdeli qariyalar qoljazbasymen úrpaqqa jetti. Sәbit Múqanov: «Birjan men Sara aitysyn kóldeneng bireu shyghardy ma degen kónilge kýdik tughyzatyn jaghday, aitystyng bylay bastaluynda: Birjan sal Saranyng sheshesi, sinlisimen sóz qaqtyghystyrady. Aytys aqylmen ólshenip shyqqan, ishinde kóldenen, artyq sóz joq. Jazba әdebiyetting jaqsy ýlgileri siyaqty», – dep oy qorytypty. «Án sapary» kitabynda Bismilda Balabekov: «Birjan sal Qoyandy jәrmenkesine bara jatyp, Naymanda Sara degen aqyn qyz bar. Eshkim ony jenbegen. Ózi súlu, aittyrghan kýieui taz, qúnys. Qyz malgha satylghan degendi estip, alty serigimen Saranyng auylyna tartyp beredi. Saragha kezigip, aitysyp jenedi. Qoyandy jәrmenkesining qyzuyna jetpey, bazary ótip ketedi. «Altybasar» әnimen Birjan óz kýiigin, jýrek sherin basyp, qasyna ergen alty serigining kónilin aulaydy», - dep jazady. Búdan Birjan sal Jetisuda jaz boyy jýrgeni bayqalady. Túranúly Ysmayyl: «Birjan Saranyng danqyn Qoyandy jәrmenkesinen estip, top nóker: Ahmetjan (Birjannyng aghasy Núrjannyng úly), Atyghay, Búdabay, Toqabay, Barshyn, Ámirhan degenderdi ertip, Jetisugha barghan», - deydi. Mine Birjannyng alty serigining esimderi.

Maqalada: «Elding aituyndaghy Árip Birjanmen Jetisugha birge barghan», - delingeni shyndyqqa kelmeydi. Nesipbek Aytúly: «Árip Qapalda jýrgende aqyn Saramen kónil jarastyryp, bir-birine yntyq bolghan», - dep jazghany bar. Áyel tendigi ýshin kýresken, «aq bata, aq qoy qany» saltyn búzghan aqyn Sarany Tәnirbergen Qalilahanov Kýzembaydan jýkti qylsa, Qabdesh Júmadilov «Árip pen Sara» («Júldyz» jurnaly) tuyndysynda Sarany Árippen әueyi jasap, qazirgishe aitqanda jezókshe qylady. Saranyng aqyn sinlisi atanghan Núrjamal: «Azu tisin aqsiytqan kәri bóri, tiyisui Saragha qay sasqany», - demekshi, aqyn Saranyng onday iske keudesinde qanjary bar, «qyzgha qyryq ýiden tyi» degen ýrdisti berik ústaghan. Maqalada: «Aytys týrinde jazylghan aqynnyng búl әigili poemasy tughanyna 150 jyl toluyna oray shyqqan shygharmalarynyng tolyq jinaghyna kirgizilip, óz dýniyesi ózine qaytarylghan bolatyn. Soghan qaramastan Saranyng jyrtyghyn jyrtqansyp, daudyng sónip qalghan shoghyn qayta ýrleushiler shygha bastady», - delinedi. Aytysty jinaqqa kirgizip, Áriptiki jasap, kópke dýrmek qylghan ózderi. Endi kep «Saranyng jyrtyghyn jyrtqandar» dep sózben týireydi. Maqala avtory qoldanghan «jyrtyghyn jyrtypty» degen túraqty tirkeske nazar audarsaq qanday maghynada aitylghany belgisiz. Búl tirkes «Saranyng namysyn nemese jyrtysyn jyrtyp» dep qoldansa әbýiir bolar edi. Alghash baspadan «Qissa. Birjan sal menen Sara qyzdyng aitysqany» dep shyqqandy «poema» dep ózgertedi. «Sonda auyz әdebiyeti janrlary aitys pen qissany poemadan aiyra almaghany ma» degen oy tuady. Halyqqa keng taraghan «Tәuke men Úrqiya» aitysyn da Áripting shygharmasy qylyp, kitapqa endiripti.

 «Bostandyq alghanym bar bolsyn, sóz salmaghan jan qalmady» dep Saranyng ózi aitpaqshy, Áripting «Saragha ghashyq haty» dep jýrgen shygharma Árimhannyng tolghauy. Árimhan ghúlama molda, arab tilin jetik bilip, balalar oqytypty. Birjan saldyng bas shәkirti Árimhan Sýiinúly (1836-1901 j.j.) paluan, sal-seri, aqyn, әnshi bolypty. Árimhan turaly zerttep Iliyas Jansýgirov pen Ghabit Mýsirepov Qyzyljar ónirine ekspedisiya jasap barypty. Ondaghy jinalghan materialdar 1931 jyly asharshylyq kezinde  qúrtylypty. Baspasóz betterinde: «Ol tolghau Aqan serining «Taghyrypyn» men «Shamsiqamar»  ólenining kóshirmesi», - degen pikirler aitylghan. Árimhan dosy Birjan sal ýlgisine úqsap baqqan. «Árip aqyn Saragha ghashyq bolghan ba?» («Qazaq әdebiyeti», 1996 jyl, 19 qarasha) degen materialynda Ótepbergen Aqypbekúly Árip pen Sara arasyndaghy ghashyqtyqty joqqa shygharghan. Al, Birjan saldyng Saragha ghashyqtyghy turaly aitylmaydy. «Altybasar» óleninde Birjan:

 «Ay qalqa jan tughan joq senen asar,

   Kónilim ketip, sәulem, boldy-au nashar.

   Ayyrylyp senen qalqa qaytqan týni,

   Án etip bir salayyn «Altybasar», - dep aitady.

 «Birjan men Sara» aitysynyng eki núsqasy Qazan qalasynan basylyp shyqqan. Birinshi núsqany bastyryp shygharghan Jýsipbek Shayhyslamúly, 1898 jyl, «Qissa. Birjan sal menen Sara qyzdyng aitysqany» dep atalady. Kenes ókimeti ornaghannan keyin Sәken Seyfulliyn, Beyimbet Mayliyn, Iliyas Jansýgirov, Sanjar Aspandiyarov, Temirbek Jýrgenov sekildi kóregender: ertede ótken aqyn, jazushylardyng qissa, dastan, jyr, aitys­taryn «ózim shyghardym» dep Qazan, Tashkent qalalarynda kitap etip, bastyryp shyghartqan Jýsipbek qoja Shayhyslamúly avtor emes, el auzyndaghy derekterdi bireuler arqyly jinaghan adam ekenin әshkerelepti. Ekinshi núsqanyng kólemi kóbirek 173 jol, 1899 jyl, «Qissa. Birjan sal men aqyn Saranyng aitysqany» dep atalady. Zaysan qalasynan mәtindi baspagha jibergen beymәlim jan. Osy beymәlim jandy Qayym Múhamedhanovtyng enbegine sýiengender Árip dep esepteydi.  «Ziyada – Shahmúrat»  qissasyna bola Áripti Abay synaghan, soghan Árip ashynyp, «Birjan men Sara» aitysyn shygharyp, Abaydy jamandap ese qayyrghan degenge saydyrady. Búl kýmәndi nәrse, jónge syimaydy. Tobyqty Quanyshbay aqynnyn: «Áripke sәlem jazdym ýsh qaytara, shyghardym dep ottapsyn  «Birjan-Sara», –  degen sózderin eskersek, Árip jazdy degenning dәiegi bolmaydy. Maqalada: «Áripting «Birjan men Sara» aitysty dep shyghardym degen shumaghy janadan tabyldy», - delinedi. Ol shumaq Quanyshbay aqyn sózinen keyin aitylmasa kerek. Naqty Árip aitysty shygharsa Quanyshbay aqyn Áripke olay demes edi. Akademik Múhtar Áuezov: «Anyghy, Árip songhy aitushy bolghany ras. Ol hal aitysty Áriptiki ete almaydy»,– dep jazghany әdil-di. Maqala avtory aqyn Sarany 1867 jyly tughan qylyp, Áripti «Birjan men Sara» aitys mәtinining avtory jasap baghady. Búghan Áripti avtor jasau ýshin búrmalau әseri joq pa degen oy tuady. Saranyng tuysy Orazbek ata: «Mәiit basyna ziraty týspepti, Saranyng dauy bitpeydi» nemese Tahauy Ahtanov: «Derekti izdeu kerek», - degendey, Áripting ózi: «Birjan – Sarany» siz shyghardynyz ba?» - degende, biraz ýndemey otyryp, «búl sózde qansha kýnә bar ekenin bilmeymin» dep kýmiljuinde, ýlken mәsele jatyr.

Qazaq romanyna bәige jariyalaghan Eseqúl Mamanov pen belgili qayratker Bilәl Sýleev: «Árip 1888 jyly Tasbekette /qazirgi Aqsu audanynyng ortalyghy, Jansýgirov dep atalady/ pochta bólim nachaliniygi bolyp istegen», - dep derekteydi. Búl Árip jayynda jazylghan ómirbayan jyldaryna tap keledi. Odan sol pochta qyzmetimen Vernyigha barady. «Árip Qapalda qyzmet istedi», «zang qyzmetkeri boldy», «Qapalda jýrip aitysty jazdy» degen derekter qúr oidan qúralghan dolbar. Árip aitysty jazdy degen taghy bir ilik aitys mәtininde aitylghan 63 atalar esimi. Kóbining ruy Nayman Qarakereyden boluy. Áripting tegi Qarakerey-Syban bolghandyqtan aitys mәtinin sol shygharghan dep boljaydy. Aytysty shygharyp, aqyn Sarany «aq bata» búghauynan qútqaryp, Árip Vernyigha ketken dep te jazghandar bar. Aytys mәtininde aitylghan atalar sol kezende ataq-danqtary shyghyp, elge dýrkirep túrghandary ras. Aytysty qissa qylyp shygharghan aqynnyng shejire bilgendigi aiqyndalyp túr. Ol Myrzaghúlúly Tolghanbay (1844-1897 j.j.) aqyn. Tolghanbay 17 jasynda ýsh jýzge mәshhýr Bayqoshqarúly Týbekti jengen. Tolghanbay aqyn 41 jasyna deyin ýilenbey, sal-serilik ómir keshken. Úly jýz ben Orta jýz elin kóp aralaghan. Sal-serilikpen Qarakerey, Arghyn, Qyzay elinde jyldap qonaq bolghan. Arsalang ekeui Birjan salmen jaqsy dostyq qarym-qatynasta bolghan. Tolghanbay men Arsalang aqyn Saragha janashyr, atalas tuysy bolyp keledi. Aytysta aitylghan iygi jaqsylardyng barlyghynyng otauynda bolyp ónerin tamashalatqan. Sarany búghaudan qútqaru ýshin Birjandy Arqadan Tolybayúly Arsalang ekeui astyrtyn shaqyrtqan. Sebebi «aq batany» búzugha Oyazdyng qúzyry qajet bolghan. Birjan Qapal uezin basqarghan oyaz Rentalidy jәne Omby gubernatorlyghynyng qyzmetkeri Dugamelimen jaqsy tamyr-tanys bolypty. Birjan sal: «Ombyda Dugamelige ótinish qyp,

Qorghaugha sol balany talap qyldym.

Saraday balghyn qyzgha qamqorlyq qyp,

Qútqardym jauyzdardyng tyrnaghynan», – dep aqyn Saragha jasaghan qamqorlyghyn ólenmen bayandaydy. Sara qyzgha syrttay ghashyq bolghan Birjan sal astyrtyn shaqyrtudy qabyl kórip, aqyn Saragha azattyq әpergen. Búl oqighany úmyt qaldyrmau maqsatynda Tolghanbay aqyn qissa qylyp shygharyp, qoljazbanyng bir danasyn Túrysbekke, bir danasyn Birjangha, bir danasyn Saragha bergen. Birjan sal: «Saldym men ong-órnek asyl jyrdan,

Taydyrmay ayaghymdy jalghyz qyldan.

Kezdesip Naymandaghy Sara qyzben,

Tolghanbay aitystyryp, qissa qylghan», - dep aitypty. Tolghanbay aqynnyng shygharmasy dep, «Birjan men Sara» aitysy mәtinin Qojamúratov Baltabay, Erghaly Jylqybaevtyng jazyp ketken ýlgisi úrpaqqa jetti. Ol aitystyng baspadan shyqqany mәtindegi adam attary, aitys kezegi, sóz saptauda kóptegen aiyrmasy bar, basy men ayaghy týiindelgen tuyndy bolyp keledi. «Ziyada-Shahmúrat» qissasyn Qazan qalasyna jibergen Jaqyp Biyjigitúly bolghan. Qalay ekeni belgisiz, Árip turaly jazghandar: «Jaqyp Biyjigitúly - Áripting býrkenshik aty», - dep aitady.  Ol olay emes. Jasynan hatqa jýirik jorgha, molda Jaqyp Ámirhannyng shәkirti bolghan. Sondyqtan «Ziyada-Shahmúrat» qissasy Áriptiki deu de kýmәndi. Abaydy jamandap, qarsylasyp, taytalasyp jýrse, Árip qalay onyng bas shәkirti bolmaq. Abaydan «ýiren, ónege al» dep Áripti ondy jolgha salghan Kókbay aqyn. Abaydyng shәkirtteri Shahkerim, Abaydyng úldary ekeni anyq. Árip Syban elinen shyqqan jeti atasy qarakók «dút» atanghan túqymnyng jalghasy bolady. Maqalada: «Qissanyng avtory Árip ekendigin Múhtar Áuezov, Iliyas Jansýgirov, Núrlybek Baymúratov, Ghaly Ormanov, Saparghaly Álimbetov, Shәkir Ábenov, Núrlybek Baymúratov, Tóleu Kóbdikov, Tahauy Ahtanov, Sadu Mashaqovtyng kuә sózderimen dәleldegen ghalym Qayym Múhamedhanúly», - delinedi. Qayym Múhamedhanov «Birjan men Sara» aitysyn  Árip shygharghan degende, Ábikey Sәtpaev pen Abaydyng úly Túraghýldyng әngimelep aitqandaryna ghana sýiengen. Esimderi aitylghan qazaq әdebiyet maytalmandary men aqyndarynyng  «qissanyng avtory Árip» dep aityp nemese jazyp ketkenderi joq. Pikir talastyrghandary bolghan. «Qissa Áriptiki» dep maqalada aitylghanday jalghandyqqa olar barmaghan. Baspagha qissany Zaysannan jibergen beymәlim jan - eli Kerey, Árimhan Sýiinúly. Tórtuyl Segizbay by auylynan Qazan qalasyna «Birjan men Sara» aitysynyng mәtinin jiberip, óz esimin saqtyqpen jazbay qoyghan. Óitkeni, «aq patshanyng soldatyn óltirgen» degen jalghan jazadan tasalanyp jýrgen. Qazan qalasynda baspahana baryn, aitys mәtinin jibergen Ámirhangha aitqan qajy Nasirov Sapa. Nasirov Sapa qajylyqtan keyin Sarqan qalasynda túrypty. Nәsili ózbek. Ufa, Qazan qalalarynda músylmansha joghary bilim alghan dәripti jan eken. Birjan sal Sarany «aq bata» búghauynan qútqarugha Eshkiólmeske kelgende Árimhan qasyna erip kelgen alty jigitting biri bolghan. Ol Birjan men Sara aitysynyng qissasyn hatqa týsirip kóshirip, qoljazba qylyp elge de taratypty. Maqalada: «1978 jyly Saranyng tughanyna 100 jyl, 1992 jyly 125 jyl tolghany turaly mereke atap ótkeni dúrys dep oilaymyz», - delingen. Ras 1978 jyly «әiel tendigi» Saranyng esimin úmyttyrmau maqsatymen 100 jyldyghy Respublika dengeyinde oblysta atalyp ótildi. Odan aqyn Saranyng 115, 130 jyldyghy da toylandy. Tipti qatelesip 1993 jyly Birjan men Sara aitysqanyna 100 jyl dep te atalyp ótildi. Múnyng bәri danghaza sharalar boldy. Saragha degen qiyanat әli tausylghan emes. Jeke kәsipker Jabyqbaev Núraly Saragha qoladan eskertkishti óz qarjysyna Qaraghandydan jasatyp әkelgeninde oblys ortalyghynan sony ornatugha kórikti jer bólinbegenin qaytersiz. Eskertkish basynda tasagha ornatylyp, odan jurnalister men belsendi kópting bedelimen kóshege qaratyp týzetildi. Maqalada Birjannyng Jetisugha kelgenine kýmәn tudyryp, ol 50 jasynda barghan degendi keltiredi. Birjan sal Jetisugha san mәrte kelgen. Sarany búghaudan bosatqan, odan eki jyldan song Saty jaylauynda ótken Bekbay men Saranyng qosylghan toyynda, Qyrghyz Shabdan manap, Esimbek, Túrysbek, Qojabek, ýsh Kәukendegi Altynbek otaularynda talay bolghan.

Hakim Abay: «Endigi júrttyng sózi – úrlyq-qarlyq, sanaly jan kórmedim sózdi úgharlyq», - dep aitqanynday, bir jaqty emes, joqty tauyp, fakti, derekterge jýgine saralasaq jón bolady. «Ólgen song sýiegimdi sottaymysyn», - dep Árip aqyn aitqanynday, qazyna sóz asylyn tastap ketken danalardy búrmalamay, әdilimen saraptasaq - abzaly sol.

Jemisbek TOLYMBEKOV.

Taldyqorghan qalasy.

Abay.kz