OSYLAY ÓTTI «JANA JYL»...
20-31 jeltoqsan aralyghyndaghy Astana qalasyndaghy 15 meyramhanada bolghan korporativ keshterding nәtiyjesin arnayy baryp súrap shyqtym. Qorytyndysy mynaday: 15 meyramhananyn 10-ynda tóbeles bolghan, «Kishlak» meyramhanasynda eki qúrby qyz tóbelesip, bir-birin stakanmen úryp, aqyrynda bastaryn jaryp tynghan; «Sәtti» meyramhanasynda eki jigit tóbelesip syrtqa shyghyp atysqan; «Alty Alasha» meyramhanasynda pyshaqtasqan. Mine, «korporativti» toylaymyz dep esi shyghyp jýrgenderding siqy osynday.
Qystyng kózi qyrauda Saryarqanyng saqyldaghan sary ayazy men qaqaghan qarly boranynda týbimiz týrik bolghanyna qaramastan, týrkitektes memleketterden alabóten, mýldem basqa sarynda әuendetuge qúshtar qazaqtyng enbektegen sәbiyinen enkeygen qariyasyna deyin toylaytyn osy bir Jana jyl merekesi basqa elderden erekshe, Qazaq elinde qarasha aiynyng basynan bastalady...
Astana men Almaty qalalarynda basqa da oblys ortalyqtarynyng kóshelerinde әrbir qadam basqan sayyn jalt-júlt etken kók shyrshanyng qasynda Ayaz ata men Aqshaqardyng mýsinderi «Jana jyldarynyzben», «S novym godom» dep túrady. Keybir mekemelerde ol jazular qantar aiynyng sonyna deyin alynbaydy.
Sol bayaghy әdetimen biyl da 30-31 jeltoqsan kýnderi Astana qalasynyng kóshelerinde kólik keptelisi men soghysyp qalyp jatqan kólikter kóbeymese azayghany bayqalmaydy. Astanadaghy barlyq bazarlarda iyne shanshar oryn joq, bagha kýndegi baghadan anaghúrlym qymbat bolghanyna eshkim mәn berip te, qadaghalap ta jatqan joq. Bazardan bes adam shyqsa, tórteuining qolynda tort pen shampanskiy, tap sol kýni tort jemese, shampanskiy ishpese bolmaytyn siyaqty. Kez-kelgen sauda ortalyqtarynda adam yghy-jyghy. Bәrining armany—Jana jyldy tughan-tuystarymen nemese ózine jaqyn dostarymen birge ótkizip, kónil kóteru.
Bizding elde Jana jyl araq-sharapsyz qarsy alynbaytyny eshkimge qúpiya-syr emes. 15-shy jeltoqsannan barlyq bazarlardyng aldynda tamyryna balta shabylyp otalghan shyrshalar satylymgha shygha bastaydy, osylay tabighat anagha aitarlyqtay ziyan keltiredi. Keshe ghana «Astanalyq» bazardyng aldynda qarausyz qalghan, ýiilip jatqan shyrshalardy kórip ayap kettim. Sol shyrshalardyng ósuine qanshama jyl uaqyt kerek. Múnymen qoymay, araq iship kólikke otyru, әrtýrli jol apattarynyng oryn aluy, adam tonau, úrys-keristing ayaghy talay otbasynyng shanyraghynyng shayqaluyna әkelip soghady. Týrli tamaqtar men ashy sugha ketken shyghyn óz aldyna bólek әngime.
Dýkennen qaryzgha alghan azyq-týlik te shash-etekten. Osylay bir kýnge bola danghaza danghyrtpen esi ketip elerip, auzyna kelgenin lepirip, ólgen ata-babasy tirilip kelgendey quanyp, ot shashyp, kók qatynday doldanyp jýrgen әlemde qazaqtan basqa birde-bir halyq joq shyghar, sirә.
Qazaqstandaghy barlyq telearnalar Jana jylgha baylanysty jylda qyruar qarjy júmsap, әrtýrli baghdarlamalardy kórsetuge eki ay búryn dayyndalady. «Orys oiyna kelgenin isteydi, qazaq kórgenin isteydi» demekshi, biyl da sol әdetimen «Týngi studiya» baghdarlamasyna Qoyanbaev bir auyz qazaqsha bilmeytin ne bolsa soghan kýle beretin Ásel Saghatovany shaqyryp mәz boldy.
«Ázil әlemi» degen baghdarlamamen Túrsynbek Qabatov ortagha shyghyp әlgi bes jigitti jarystyrdy. Olardyng aitatyndary «sol bayaghy әleumettik mәseleler men belden tómen bolmaytyn qysyr әngimeler» soghan paryqsyz kórermender kýledi. Men sekildiler jylaghysy keledi. Búlar saliqaly sauatty әzil aita almaydy, óitkeni esh izdenbeydi, tyng taqyryptargha bara almaydy, jenil-jelpi әjuagha әues.
Ertesinen Shymkentten kelgen «Aldaraspan» bayaghy saryngha saldy, «Nysanadaghy» jigitter әielderding kiyimin kiyip arsyz әngimeler aityp, júrtty kýldirgisi keldi. Olarynan biraq týk shyqpady. Sol jigitterding ýilerinde bala-shaghalary sony kóredi ghoy. Sonda әlgi balaqandar «әkemning jýrisi mynau» demey me eken?..
«Shanshardaghy» Uәliydiki tipti úyat boldy, eki qyzben Jýsipti it sekildi ýrdirdi, bireuining shashynan tartyp júlqylady, Jýsip kelip gazetpen basynan úrdy, Uәliyding aghasy kelip әlgi kelinshekke eki meyramhana men bir dýkenimdi beremin dep edi, әlgi kelinshek «shutka» dep yrjalandady. Sonda býkil qazaq baylyqtyng úshyn kórsetse, ar-namysty jyiystyryp, satylyp ketedi degisi keldi ma? Búl qoyylymnyng baghyt-baghdary neni menzeydi, maqsaty ne? Týsine almadym.
«Atyng shyqpasa, jer órte» degendey, osy telearnadan ne әnshi, ne jyrshy, ne biyshi deuge kelmeytin әiteuir bir ekrannan kórinip, tanymal bolghysy keletin bireuler qoldaryna bokaldy alyp, «Jana jyl qútty bolsyn», «S novym godom, druziya» dep әnge úqsamaytyn birdene aityp jatqanyn estigende, әskerde basynan soqqy alghan ba dep qalasyn. «Habar» telearnasynan orystanghan Bayan Esentaeva «Novyy god otmechayt vesi miyr» dep qoyady. Qaydaghy býkil әlem...
Tórtkýl dýniyede qytay men ýndinin, arab pen japonnyn, parsy men kәristing óz Jana jyly bar ekendigin kókirek kózi ashyq adamnyng bәri biledi. Hristian dinindegi býkil Europa katoliyk, Ontýstik pen Soltýstik Amerika protestant tarmaghyna jatatyn keybir soltýstik Afrika elderi bәrin qossan, bir millardtan asatyn hristiandar jana jyldy Iisus Hristostyng tughan kýnin «Rojdestvo» dep 25 jeltoqsanda dýrildetip toylaydy.
Tek Reseyde ghana 1720 jyly Petr Alekseevich (I-Petr) 25 jeltoqsandy 31-jeltoqsangha auystyryp, jarlyqqa qol qoyghanyn Bayan Esentaeva qaydan bilsin. Sodan beri búl tek Reseyde toylanyp keledi. 300-jylgha tayau bodan bolghan qazaq últyna әseri qatty bolghandyghy sonshalyqty, orys ne aitsa, sony qaghyp alyp qaytalay beretin toty qúsqa úqsap qaldyq.
Sodan biyl da jyldaghyday 31-jeltoqsan kýni týngi saghat 12-de bizding ýiding aulasy 1945 jyldyng 9 mamyryndaghy Berlin qalasyn kóz aldyma elestetkendey boldy. Nesine jetisip ot shashyp jatqandary belgisiz. Soghys ayaqtalghanday quanyp ot shashyldy, aulagha orystar men orystildiler bota-taylaghymen týgel shyqty, barlyq kólikter qonyraularyn shalyp jatty. Kóligim qayta-qayta shyrylday bergen son, otyryp alyp týngi Astana qalasynyng kóshelerin aralap kórgim keldi. Jenis danghylyna shygha berip edim, Audiy-100 kóligi baghdarshamdy júlyp bir ýiding qabyrghasyna soghylyp túr eken. MAY-qyzmetkerleri әli kelip ýlgermepti.
«Kogress-holdyn» aldynda konsert bolyp jatyr. «Qazaqstan» sport keshenining aldynda múz aidynyn kórip toqtadym. Birde-bir ózge últ ókilderi kózime kórinbedi, bәri derlik ózimizding qarakózder. Shanghy tepken jas balalardyng sanynda esep joq, jýre almaytyn kishkentay sәbiylerimen birge shulasyp, syrghanaq teuip jatqan qyz-kelinshekter. Kóligining aldyna araqtaryn ashyp qoyyp keselerin soghystyryp, «S novym godom, brat, ty menya uvajaeshi, ya tebya uvajay»dep orystyng tilinde sandyraqtap, úiqysúrap tentek sudy simirip jatqan kókelerdi kózim shalyp qaldy. Kóshedegi qazaqtyng Jana jyldy kýtip alu siqy osynday.
Osynyng ornyna 21-Nauryzdy osylay dýrkiretse ghoy, shirkin! 21-Nauryz kýni kýn men týn tenesip, Jer-dýnie jana týsken kelinshektey qúlpyryp, tabighat ana qystan qútylyp, kókoray shalghyn kók maysa shópting iyisi anqyp, jan-januar qayta týlep, iri qara mal shópke toyyp, qústar qayta oralyp, tughan-tuys birin-biri nauryz kójege shaqyryp, mәre-sәre bolyp tós qaghystyryp jatatyn naghyz qazaqtyng merekesine bizding biylik nege nemqúrayly qaraydy? Osyny týsine almadym.
Júmamúrat Shәmshi
Astana qalasy
Abai.kz