I.

     Songhy kezde qazaq poeziyasyna sony lep әkelgen Tólegen Aybergenovke oralu kerek degen oigha keldim.

Oralu degenim – qazirgi jastardyng onyng shygharmashylyq izdengishtiginen ýirense degenim. Áytpese «bolmay jatyp Belinskiy, tolmay jatyp Tolstoy bolghandar» (M. Áuezov) ózinen basqany jazushy, aqyn sanamaytyn, ózine deyingining bәrin joqqa shygharatyn dýmbilez «júldyz aqyndar» kóbeyip, aram shóptey qaulap, shyrmauyqtay bolyp taza әdebiyetti shyrmap barady.

 

    Salamatsyng ba, jas dostym! Tirligim bәz-bayaghysha. Tek әdebiyetke qúshtarlyghym arta týsti.

   ... Stanislav Lemning fantastikasymen galaktikagha da úshyp kórdim. Juyrda I. Buninning Chehov turaly esteligin oqyp shyqtym. Ýireteri kóp. Dostoevskiy alpauyt Balizakty týgel oqyghan desedi. Men ýsh-aq romanyn enserdim. Chehovtyng «V ovrage» atty әngimesi jadynda ma? Endi súmdyq! Sonday ghajap dýniyening bar-joghyn bilmesten, Lipa syqyldy beyshara da  әsem, «qyzdyn» nala-múnyn sezbesten qalay jer basyp jýrgenmin: az bilgenimdi kópsinip kýmpiimen bolyppyn.

    Áneu kýnderi eptep Sattardy oqydym. Bilimi kól-dariya ghoy, shirkinnin. Enbekkeshtigin auyzgha almasaq ta maqúl. 23 jas. Bayqasam, Sattardy-Sattar etken talantynan da góri janaghy eki artyqshylyghy siyaqty. Júldyzdardyng erte sónetini jaman. Beyimbetti oqyp shúbyrghan silekeyimdi әli jinay almay jýrmin. Jas, talantty qazirgi keybir jazushylar Beyimbetting tym siyrek stilistikalyq kedir-búdyrlaryn kórgish, múrnyn shýiiredi. Týsinbeymin, qayta ýirenu kerek emes pe?! Beyimbet pen Shukshin eki týrli topyraqta ósken bir jemiske úqsaydy.

    Men tilge min taqqysh synshyl әdebiyetshi, ghalymdargha da týsinbeymin. Á. Bolghanbaev, M. Balaqaev Tәkenge tiyisken edi, basqalary Dulattyng tilin ilmelegen.

    Sonda, Ontýstik dialektisin Áuezovting keyipkerinen basqa jazushylar qoldanuyna bolmay ma? Mәselen, úly Múhtar «Ósken órkendi» ne ýshin jazdy dep oilaysyn? Al ony mening ishim sezedi, Múhang kemenger kisi naq ómirining songhy jyldarynda ghana ontýstik qazaqtarynyng shúrayly tilin bildi. Bәlkim, búrynnan da bilgen shyghar, biraq, ol kezde onyng búghan kónil audarugha múrshasy bolghan joq. Sondyqtan da ol songhy jyldarda Shymkent jaqqa jii kelgishtedi. Tilin ýirendi, halqynyng dýniye-tanym, tynys-tirshiligin zerttedi. Sóitip, «jýdәsi» bar ma, basqasy bar ma bәrin-bәrin «Ósken órkende» qalay-qalay paydalandy. Múnyng ózi әdebiyetshilerdi ghana emes, til bilimi ghalymdaryn da oilandyruy tiyis edi. Ár ghalym óz әdeby til normasyn jasaghanynan tek útylamyz. Mening oiymsha, ontýstik aqyndary ýirengen Nauai, Nizami, Fizuly týrki halyqtarynyng ortaq shayyrlary bolghandyqtan, olardan ýirengen halyq aqyndary olarsha sóilemey túra almady. Olardan Abaydan song tereng ýirengen Tólegen ghana...

    Shoyynqúlaqtyng jany, kiyikting ishindegi sandyqta bolsa, aqyndardyng jany óleninde dep bilem. Múhtar Shahanovpen kezdesude ol Poeziya turaly óte jaqsy әngimeler aitty. Mening oqyrman retinde pikirim mynau.

    Aqyndyq – qúr úiqas pen jyltyr, jauyr, jattandy, әsire-qyzyl, әsempaz sózder emes, oghan sonymen birge maghyna da kerek qoy. Maghyna bolghanda jenil-jelpi, arzan-qol, jadaghay jeleng qabaty emes, tereng de mazmúndysy qajet. Men o basta jana poeziyany oqudy Tólegen men Qadyrdan bastadym. Sodan son, Múqaghaly men Múhtardy qostym. Bayqadyng ba, oishyldaryn, pәlsapashyldaryn únatatynymdy. Keyingilerden Júmatay, odan da góri, Esenghaly únaydy. Óz aqylyna, óz kýshine sengenge, ne jetsin, shirkin?

   Adamdar birin-biri týsinui kerek. Týsinisude – kitaptyng orny erekshe dep oilaymyn. Kitap oqymaytyndar – týsiniksiz qúrbandyqtargha barady. Sondyqtan, býkil bilimdi boyyna jiyp bolyp, ózin órtetuge mýmkindik bergen aqyldy Brunony da týsinuimiz kerek bolar, bәlkim. «Ótirik pen shyndyqtyng arasy bir-aq eli» demekshi, aqymaq pen aqyldynyng arasy da sonday kórinip ketedi keyde. Ár keudede – bir qiyal. Árkim baqytty ózinshe týsinedi. Degenmen, sen sekildi adamdar kóp bolghanymen, naq sen tәrizdi aqyndar neken-sayaq ekenin aidan aqiqat etip dәleldeu kerek dosym! Sondyqtan, oilarymdy saghan jazyp otyrmyn. Sen bilesing be, keyingi kýnderi men óz-ózimdi únatpay bara jatqan sekildimin. Týkting esebin tappaytyn qúday amanat bireumin-au tegi. Biraq, oilasan, sabadaghy qozghalghan qymyzday aqyl pise bermek. Oisyz ómir – qamsyz ómir.  Qamsyz ómir – shamsyz ómir. Ne de bolsa shamgha úmtyla bereyik te? Qaranghylyqta bar-joghyng bilinbey ótkenshe, jyndy kóbelek-pәruanaday bir jarq ete alsaq ta jaqsy eken-au. Mysaly, Tólegen Aybergenov siyaqty. Osynday asqaq oilardyng artynsha esime Iliya Iliich Oblomov jәne onyng nemis dosy týsip ózimnen ózim úyalamyn. Múnan keyin sol jalqaugha úqsatamyn da qoyamyn bar tirligimdi.

    Degenmen, úly Chehovtyn: «Biz býginde jaza bilu degendi aq qaghazdyng betin sóilemderge toltyra bilu dep jýrmiz. Al shynynda jaza bilu degenmiz – sol sóilemderding ishindegi jaramsyzdaryn syza bilu» - degen ósiyetin úmytpasaq eken...

 

                                                            II

      Baspasózdegi jas әdebiyetshilerding ayaqalysy men asta-tók, ózdi-ózin klassik sanap, bir-birin maqtaghan kóbik sózderi búryn da kókeyde qordalanyp jýrgen kóp oigha qozghau boldy. «Uaqyt bәrin alyp ketedi, jyldar tizbegi esimdi de, syrtqy pishindi de, minez-qúlyq pen taghdyrdy da ózgertedi» depti Platon. «Joq olay emes» dep Uaqyt turaly aqiqatqa moyynsynbay alghashqy mahabbat sezimin qorghaghanday janúshyryp – jas kezde qúmartqan jaqsylyqtaryndy qorghaghyng keledi. Qazaq halqynyng ayauly aqyndarynyng biri Tólegen Aybergenovting taghdyryn eske sondyqtan alamyn. Ol ózimizdey jastardyn, qazirgi eludegilerding student kezde jataqhana jaryghyn sóndirmey, jastyq astynda saqtap, qúmarta oqyghan Tólegen jyryna degen ghashyqtyqtarynyng әli de suymaghandyghynan bolar?! Degenmen, nayzaghay-ghúmyr, qysqa ómir iyesin – Aqyndy jyndy kóbelekke teneuime ony sýigen sening jýreging kelise qoymas. Jә, mәsele teneude deymisin?! Tólegen esimine qatysty barlyq nәrse belgili emes. Kez-kelgen jalqau qazaqqa dayyndap berseng zor talant iyesi siyaqty onyng ómiri sondyqtan qyzyqty: júrtshylyqqa tanylmaghan ólenderi qosylghan tolyq jinaghy «Jazushy» baspasynan «Bir toyym bar» degen atpen jaryqqa shyqqanyn kórip quanyp edim. Biraq, «Áuezov ólgen joq» degen ólenin odan kórmedim de taghy da eki úday oida qaldym. Nege bizder, qazaqtar Abay, Qasym, Tólegen kitaptaryn qalay bolsa solay qate-qate, kóriksiz shygharamyz?!

     Bizding qazaqqa talanttylardyng ómirine qatysty tiytimdey belgini teberiktey kórip qasterleu qasiyeti darymay-aq keledi. Aqanserining qabirin, Qúrmanghazynyng beyitin, Qajymúqannyng ýi, múrajayyn jóndeu, saqtau turaly aita-ayta auyz, jaza-jaza qol auyrdy. Jambyldyng dausyn magnitofon taspasyna jazyp alyp qalmaghanymyzgha endi ókinip jýrgenimiz siyaqty has talanttardyng ómirine qatysty eleuli nәrselerding kóbi eleusiz qalyp bara jatqany jangha batady. Aqseleu agha әn saldyryp, taldap әngimelegen Jәnibek Kәrmenov dausynyng ýstine teledidarda lenta jetpegendikten habar jazyp jiberipti. Áriyne, búl mәselelerdi kóbeytip mysal keltirip aita beruge bolar edi. Myng sózden bir sóz artyq. Shópti qalay oramyz dep jinalys jasaghannan góri, jinalghandardyng shópti oryp tastaghany dúrys qoy.

     Kezinde «Leninshil jas» gazeti Tólegenning beymәlim jyrlary men kýndeligin jary Ýrnisadan alyp jariyalaghanda myng armanymnyng bireui jýzege asqanday quandym. Múqaghaly men Tólegen kýndelikterin jariyalaghany ýshin «ruhaniy» qartayynqyrap» ketken «Leninshil jasty» qanshalyqty jaqsy kórgenimdi sen týsinseng edi! Qalayda, tauyp oqy! Keyin kitap bolyp shyqty.

   «Aqynnyng aty ólmeydi» deydi halqymyz. Shynayy talant – mәngilik ghúmyr. Tólegenning ómirden kóshkenine biraz uaqyt ótse de esimi elimen birge kele jatuy soghan dәlel. Onyng óleng ólkesindegi qús jolynday núrly soqpaghy keyingi tolqyn-inilerge óshpes ónege. Jastardy aqyn múralary qashanda qyzyqtyryp, ózine tartyp túrady. Qalyng oqyrman qauym Tólegenning beymәlim kýndeligi men ólenderin óte jyly qabyldady.

     Aqynnyng otty ghúmyrynyng shejiresindey kýndelik pen ólenderi Tólegenning júbayy Ýrnisa Aybergenova dayyndap úsynghan. Aqyn kýndeligi tolyq núsqasynda túnghysh ret jaryq kórip otyr. Jazylghaly beri ondaghan jyldar ótkenimen Tólegenning әdebiyet jayly oilary qúnyn joghaltqan joq.

    Aqynnyng endigi bir kýndeligi jiyrma ýsh kýngi ómiri, kónil-kýii men tolghanystary, jora-joldastary ortasyndaghy kýnderi turaly syr shertedi. «Aqyn múrasy – halyq múrasy. Talanttar turaly әr sóz, olardyng әrbir oiy jas jýrekteri terbetip, sezimderdi tәrbiyeleytini aqiqat qoy. Adal oigha jeteleydi. Mynau qym-quyt uaqytta adal oi, taza pikirden asqan baylyq joq. Aqynnyng qyzy Saltanat dәl osy baghytta júmys istep, әnder, filimder, kitaptar shygharu ýstinde. Tólegen aipay ma:

«Ózgege qalay kórinetinin bilmeymin, men ýshin oilanu men qiyalgha berilu býkil ómirimning bas qyzyghynday sanalady. Osy az ómirim ishinde oilanyp ótkizgen uaqyttarymdy óz mindetin atqaryp ótken, sanaly ótken, danqty ótken uaqyt dep esepteymin. Sondyqtan da men oilar ýshin, oilanu ýshin qansha uaqytym ketken bolsa da,ol ýshin ómir boyy ókinbey ótem ghoy dep oilaymyn. Men ýshin ókinishtisi sol, arzan kýlki men bolmashy lәzzәtqa bola jylap ketken altyn saghattarym bolsa kerek. Men osy kýnge deyin qanshama oilardy oiladym desenshi! Sonyng bәrin de der kezinde qaghaz betine týsire bergende ghoy – basqa ýshin dýnie bolmaghanmen ózime kóp paydasyn tiygizer edi-au, shirkin!» dep.

     Úlylyq jasqa qaramaydy. Asqaq oily aqynnyng qarshaday kezindegi osy oilarynyng «Talant iyeleri uaqyttaryn ózin-ózi bolashaq úrpaq qúrmet tútatynday etip paydalanulary kerek. IYgiligine eshtene qaldyrmasaq, úrpaq biz jayly ne oilaydy?» degen D. Didronyng pikirimen astasyp jatqany tanqaldyrmay qoymaydy. Tólegen óz oiyn mindetti týrde qúptaugha tipti de úmtylmaydy. Óitkeni, ol aqiqatty júrttyng bәri syrttay bolmasa da ishtey moyyndaytynyn jýregimen sezedi. Tólegenning «júrt ne dese o desin, men adamgha bir berilgende qúlay beriludi qúptar em. Mening oiymsha qúlay berilu, essiz sýy – sheksiz adaldyqtyng belgisi. Ómirde ózinen basqagha qúlay berilmeytinder dostyqta, joldastyqta, mahabbatta qatelespeui mýmkin, biraq onyng shyn adal dostarynyng az ekendigine, tipti joq ta ekendigine senimim kәmil» degen pikirlerine qalay keliskenimdi ózim de bilmey qalamyn. Úly Pushkinning bala kezindegi ólenderining ústazdarynan asyp týskeni siyaqty, bala kýngi Tólegenning oily pikir-tolghamdarynyng ózi de ólenge bergisiz jyrday oqylady.

 

                                     III

   Qazaqtyng bar aqyny Tólegenge óleng arnady desem artyq bolmas.

                       Qolyma alsam – kitabyn,

                       Kýidirip túrghan sekildi, - dep Tólegenge arnau óleng jazyp edi, mening el gubernator Tóleev turaly kitaptarymdy  jaqsy biletin shardaralyq dosym Júmabek Múqanov. Oisyz juan kitaptan, oily júqaltang kitapshanyng auyr bolatynyn talanttylar ómiri bizge qansha ret dәleldedi.

  Úzaq sapargha ketting sen,

  Keler me eng bir kýnge azat bop,

  Saghynyp jýrmiz ózindi,

  Oidaghy, qyrdaghy qazaq bop – dep Keniymeh audanynan Baqtybay

Jýnisov izdese,

Qúiyn bop ótken bir,

Qyrshyn agha kókeyimde kópten jýr,

Súrasandar, onyng aty – Tólegen,

Jýregi onyng – óshpeytúghyn ór ólen! – dep semeylik Áubәkir Qayranov jyrlaydy;

Synsyghan saghynyshtyng pernelerin,

Tap basqan kýishi-ghúmyr,zerger – ólim.

Qaytadan tәniri meni jaratsa eger,

                    Taghdyryn Tólegenning ber der edim, - dep Atyraudan Svetqaly Núrjanov aqyn ruhymen syrlasady;

 Bir Bauyrjan Jaqypov:

                   Jyryndy oqimyz da tabynamyz,

                   «Tólegen, Tólegen!» dep biz de býgin, - dep jýrekjardy syryn aitady, ekinshi Bauyrjan Ýsenov:

                  Aybergenov Tólegen kim degende,

                  Tóbennen jay úrghanday bilmey qaldyn, - dep túrghylasyna ókpe artady. Búl ólenderding bәrin jaqsy dep únatqandyqtan emes, jas tolqynnyng aqyngha degen adaldyghy men qúshtarlyghyn kórip quanghandyqtan saghan jazyp otyrmyn ghoy. Jastardyng ózine deyingi jaman shygharmany oqymasa da, jaqsy jazushy-aqyndy moyyndap oqyghany dúrys qoy. Degenmen, jýrekke-jaqsy, kóru, jek kóru sezimine kelgende – әmir jýrmeydi.

     Áriyne, búl tústa Tólegenning aqyndyghy turaly aitpaugha bolmaydy. Ol turaly «Qazaq әdebiyetindegi» (1958 jyl, 10 shilde) «Jyr nege jútan?» degen maqala ghana Tólegenning aqyndyq ruhyn kótermey, poeziyasynyng syr-sipatyn ashugha qyzmet etpey synady. «Qazaq әdebiyetine jalyndy aqyn Tólegen Aybergenov әr jol, әr shumaghynan ter iyisi men tirshilik tynysy anqyp túrghan «Qúmdaghy múnaralar» atty óleng kitabyn alyp keldi. Biz osy kitap arqyly poeziyadaghy býgingi Manghystaudy ashqanday boldyq. Tólegen Aybergenovtyng osy jyr jinaghyn oqyrman qauym da, әdebiyet sarapshylary da kezinde bir auyzdan poeziyadaghy tyng ýrdis, jana qúbylys dep qabyldady. Ol jyrlardyng nebәri onshaqty jyl kóleminde kóp tirajben әldeneshe ret basylyp shyghuy sol pikirlerding dúrystyghyn bayqatsa kerek. Áriyne, eshqanday taqyryp bir jazushynyng , nemese bir aqynnyng jeke menshigi bola almaydy. Sondyqtan júmysshy Manghystau taqyryby da Tólegenmen bastalyp, Tólegenmen ayaqtalyp qalghan joq. Býgingi Manghystau beynesi qazir de kóptegen aqyndardyng tvorchestvolary arqyly molygha, damy týsude, yaghny әrbir aqyn poeziyadaghy «óz Manghystauyn» ashuda. Qanaghat etu - tvorchestvo adamy ýshin, jalpy әdebiyet ýshin qater» deydi aqyn Temirhan Medetbekov.

    Tólegen turaly sóz aitqandargha riza bolyp, jaqsylyghymdy ýiip-tókkim keledi de, jazbaghandargha «jazyndar, jaqsy sózderindi ayamandar, keyingi jastar bilsin Tólegen turaly» degim keledi.

 

 

                                          IV.

                  Bayqasam talay aqyn minezderin,

                  Sanaydy derbes qúday dýr ózderin, - dep aqyn Kәkimbek Salyqov aitqanday qazirgi jas aqyndar boyyndaghy bir nashar qasiyet – ózine deyingini de, keyingini de kózge ilmeu, óz ólenin ózgeden joghary qonshylyq, keudege nan pisushilik, keremet dýnie tudyrugha kedergi jasaydy. «Leninshil jasta» Múqaghaly Ghabit Mýsirepovpen kezdeskeni turaly jazdy. Sonda «Aqqular úiyqtaghanda» poemasyn maqtaghanda ynghaysyzdanypty. Aqyn Tólegen turaly Ghabekeng esteligi de osyghan sayady. Ghabit Mýsirepov: «Maghan jastardyng ishinen marqúm Tólegen Aybergenovting menmendigi joq qarapayym ghana adamdyq minezi qatty únaushy edi. Bir kýni oida joqta ekeumiz jolygha qaldyq. Aldynda biraz ólenderin oqyghan edim, solardyng ózime únaghanyn aittym. Bayqap túrmyn, maqtauymdy ol jay sypayylyq ýshin ghana qabyldaghan siyaqty. Aytqanday-aq sózimdi ayaqtaghan kezde:

-        Oi, Ghabe, jana siz aitqan jaqsylyqty da, janalyqty da men ózimizding halyq aqyndarynan alyp jýrmin ghoy. Tipti: siz Aqanserining myna bir-aq ólenine elikteuden tughan ólenimdi de bayqamadynyz-au,  - dedi kýlip. Amal bar ma, biz qazaq әdebiyeti eki-ýsh darynnan erte aiyryldyq. Olar – Abdolla, Baubek, Tólegen». Shyn jaqsy aqyn әri qarapayym, әri talantty. Basqasha aitsaq:

Bireu myqty órkendi tarmaghymen,

Bireu kýshti shen-shekpen salmaghymen.

Danalyqtyng múraty qayda desen,

Ol biyik qoy ózining armanymen.

Taghy da Kәkimbek Salyqov. Dúrys! Tólegenning úiqastarda jetken jetistigi óz aldyna әngime etuge túrarlyq dýniye. Shәmshi Qaldayaqov turaly Qadyr Myrzaliyevting «Qayyrmadan qayyrma tudyratyn kompozitor» degeni bar edi. Tólegen «úiqastan úiqas tudyratyn aqyn-ólenining muzykanty», «Qaratau» óleninde:

Esen-sau barmysyndar, armysyndar,

Armysyndar, qariya qarly shyndar.

Tósinen keruen-keruen kósh ótken tau,

Sen mening keruen-keruen alghysymdy al.

 

Senbising siyaqty orman kýy aqtarghan,

Úzatqan qyzdyng kóshi siyaqtanghan.

Janynda saz qaldy ma, naz qaldy ma,

San túlpar dýbirletken túyaqtardan.

«Qútbaygha».

Termesi qoy arman maujyraghan,

Zerdesi esken samal tau – jyradan.

Tendesin búl aimaqtan taptyrmaytyn,

Keudesi kýmbirlegen әn-jyr agham, - dep jazady. Tólegenning bir myqty ereksheligi – ol úiqas quyp ketpeydi. Maghynasyzdyqqa úrynbaydy. Onyng zәresi úshyp qorqatyny da sol maghynasyzdyq, syldyr sóz. Súlu tirkes. Qazirgi jas aqyndardyng kóbinde súlu sózge qúmarlyq basym. Olar qúr jyltyraq bolyp kózge úryp, oy salmaghyn mýldem jenildetip jiberedi.

  Tólegenning bala kezindegi ólenderining ózinde sharq úrghan izdenis angharylady. Búghan Maghirash Sarikovanyng әngimesi dәlel. «Asqar aqyngha (Toqmaghanbetov) Tólegen keldi. Qaghilez qara bala. Ekeui әngimelesip otyrghan eken, ýsterine kirgen edim, Asqar agha tanystyrdy:

-        Mine, Maghirash!

Tólegen ornynan úshyp túrdy. Osy úshyp túrghan sәti esimnen ketpedi. Ol kezde men bilmedim. Búl – eki jyl búryn maghan hat jazghan Tólegen edi. Qaraqalpaq jaghynan kelgen, qisyq jagha, oily kóilek kiygen qaghilez qara bala erekshelenip túrdy. Birazdan son, Tólegen maghan kelip:

-        Hatymdy aldyng ba! – dedi.

-        Aldym.

-        Nege jauap jazbadyn!

-        Jalqaulyghym ústady, - dep kónilin jyqpay jauap berdim. Óleni asa únamaghan bolatyn. Álsiz edi. Búl – birinshi kezdesuimiz bolatyn», «Bir toyym bar» (1989jyl) kitabyna engen «Maghirashqa hattan» ýzindi keltireyik:

 

Sanq etken Qyzylorda qalasynan,

Ýnindi estip janym alasúrghan.

Bolashaq shabytyna núr tileymin,

Qol sozyp Qaraqalpaq dalasynan.

Kóp bolghan joq ólenning aimaghyna,

Mening de qúshaghymdy jayghanyma.

Shynyna shygham degen ýmitim bar,

Taysam da, jyghylsam da tayghaghyna.

Men sendey ózen emen kýrkiregen,

Jyrym bar ótkinshidey sirkiregen.

Qusam da qúiryghynan ústatpay jýr,

Bir syrly, segiz qyrly sylqym ólen.

    Áriyne, búl dos bolmaq aq niyetpen jazghan Tólegenning ólen-haty ghana. Ózi ony jinaqtaryna endirmegen, әlsiz dýnie sanaghan.

    Ekinshi kezdesude, QazMU-de bolghan jarqyrap janyp ketken kózi esimde qalypty. Aqyndyq quat belgili ghoy, ot bolyp janyp ketti. Aqkónil bolatyn. Sәbit Múqanov basqarghan búl әdeby kesh qyzyqty ótti. Ábish, Ádilbek, Qadyrlardyng student kezi. Sonda Tólegen «Janyna janbyrlatyp jaqyn keldim» dep bastalatyn ólenin oqydy. Sonyna taman shyqty. Qaraqalpaqstannan keldi dep tanystyrdy. Kózi jarqyrap, buyrshynday búrqyrap túryp oqydy ólendi. Keyin múnday bolady dep kim oilaghan. Keyin izdesem de izin tappay qaldym ghoy. Qayta mening hat jazysyp, ýmit kýtkenderimnen týk te shyqpady. Tólegenmen nege hat jazyspadym degen oy qinaydy keyde...».

    Taghy bir aitpaghym – Tólegenning ózine deyingi aqyndardyng shygharmalaryn týgel oqyp, kóbisining ólenin jatqa bilgendigi.

 

                                                  V.

    Tútqabay Imanbekov: «Bauyrlas Qaraqalpaq eli Tólegenning jyryna qanyqtyghyn tanytty, yqylasy bólek ekenin anghartty. Biz soghan sýiindik.

    Osynau yqylasty Tólegen ózining syrshyl ólenderimen, airyqsha dostyq jýregimen, saghynyshymen jaulap alghan ghoy. Nókistegi Qaraqalpaq uniyversiytetinde Tólegenge eliktep jyr jazatyn Tólegenshe eltip óleng oqityn, Tólegenshe әr jyrdy jatqa tógetin jastardy kórgende janasha sezimmen sergip edik.

    Jatqa oqu degennen shyghady. Teginde Tólegen jyryn qaghazdan shúqylap oqugha qatty qynjylatyn. Al ózi býkil ólenin basynan ayaghyna deyin dauyldatyp oqyp shyghyp, ol az bolghanday bәrin ayaghynan basyna  qaray týgel keri oqyp, keremet qyzyqtyratyn-dy. Múnyng ózi júrtqa órleme әser tudyrayyn degen әueyilikten emes, jýregining keudesine syimaghan jútynghan sәtteri eken-au, shirkin.

    Tólegenning boyyndaghy tamasha qasiyetting biri ózgening quanysh óz quanyshynday qabyldaytyndyghy edi. Jaqsy bir ólening shyqsa jany shattanyp, jelpine oqityn. Ol mening 1967 jyly jaryq kórgen «Aq qayyn» atty alghashqy jyr jinaghyma ózimnen kem tolqymaghan siyaqty».

   IYә, Tólegen foliklordan, Abaydan, Iliyastan, shyghys poeziyasy alyptarynan jas basymen kóp ýirenip, qabyldap, qorytyp, ózinshe jol taba bilgendigimen de erekshelenedi. Búl 30 jas ýshin az emes.

   Syrbay Mәulenov: «Syrdariya oblysynda ýsh-tórt kezdesu ótkizildi. Tólegenning jolda jazylghan mahabbat ólenderinde Shyghys poeziyasynyng saryny molyraq jatqan siyaqty kórinedi. Sony bir eskertkenimde:

-        Men Qaraqalpaqstanda tuyp óstim ghoy. Qazaq aqyndarymen endi-endi aralasyp kelemiz. Siz Abdolla men Qasym jayynda aitynyzshy. Olargha senimdi serik boldynyz ghoy, - dedi Tólegen.

Abdollanyng janynyng tym nәziktigin, Qasymnyng qajyr-qayratyn órshil ruhyn aitqanda onyng jas baladay jany tolqidy.

-        Shirkin, ekeui de erlikke emtihan tapsyrghan qaharman aqyndar emes pe? Ózderi batyr, ózderi batyl halyqtyng oiyn dep basyp, elding armanyn shertetin ólenderdi jazyp ketken ghoy, - deydi. Al, qúrmetti jazushy Tәken Álimqúlovtyng «Júmbaq jan» kitabynda Tólegen úiqastary turaly aitylghan sózderdi artyq jәne asyghys pikir dep oilaymyn. Áytpese, Iliyas Jansýgirovtyn  1960 jyly shyqqan (shygharmalar jinaghynyng birinshi tomyndaghy «Shattyq jyry» atty aghyl-tegil sezimmen 1934 jyly jazylghan óleninin:

Kýnimiz әlemdi alsyn jarqyldaghan,

Ýnimiz jerdi jarsyn sanqyldaghan.

Shuymyz shattyghymen shalqyp kókke,

     Tuymyz túrsyn biyik altyndaghan, - degen joldaryn oqyghanda Tólegen ekpini eske týsetini nesi eken?! Keyingi jas tolqynda múnday úiqastar mazmúngha qyzmet etsin, etpesin asyp-tógiledi, artyghymen tabylady. Olardyng kóbi Tólegenge elikteuden ghana tura qabyldana salghan, әserden tughan úiqastar. Al arghy-bergi poeziya inju-marjandaryn izerley oqyp, qopara tónkerip, jaqsy-jamanyn ekshep-ayyryp, qoryta jyr jazu qazirgi jastarda siyrek. Múqaghaly Maqataev kýndeliginde 1976 jyldyng 25 aqpanynda bylay dep jazypty. Onyng pikirine qosylghan artyq emes: «Foliklorymyzdyng bay ekeni dausyz. Ony kez kelgen halyqtyng kez kelgen foliklorymen qatar qonggha bolady. Eger foliklorymyzdy әdebiyetimizben salystyrsaq, onda songhysy kóp kedey kórinedi. Ol onyng әli jasandylyghynan, buyny qatpaghanynan. Jazghysh kóp bolghanymen, jazylghany (mәndi tolyqqandysy) әli az. Biz jazylghan nәrsening sanyna qarap qaryqpyz. Kórkem әdebiyetting kollektivti enbek emes ekenin oilaytyn uaqyt jetpedi me? Ol meyilinshe daralyqtan tuady. Jәne belgili bir uaqttyng esebi de, fotografiyasy da emes. Ol qoghamnyn, dәuirding synynan ótuge tiyis... Eger qadir-qasiyeti milliymetrlik qana bolsa, shaqyrymgha sozylghan tizimder әdebiyetti qúray almaydy».

Aqynnyng ómirding qiynshylyghy men qyzyghyn birge bólisken jary Ýrnisa: - Tólegenning ishinde bir poema ketti. Ábden pisirip, jatqa aityp jýrip, qaghazgha sosyn týsiretin, - deydi, - «Sen ait, men jazayyn» desem, «qoya túr» deytin. Áli pispegen dep eseptegen shyghar. «Bir magnitofon alayyqshy» deumen ketti...

Kezinde Tólegenmen dәmdes, qalamdas bolghan jandardyng men auyzsha әngimede jazyp alghan bayqampazdyqpen aitqan birer oi-týiinderi de maghan aqyn minezin ashatyn siyaqty kórinedi.

Sabyrhan Asanov: - Bir sýise óle sýiip, bir jek kórse tolayym jek kórip ketetin aqyn minezi kózge úryp túratyn.

-        Kóz tilimen kóriktim,

Kóniline saldym ba oi.

Laghynday eliktin

        Eleng ete qaldyng ghoy, - degen ólenin Tolghanaygha arnap shygharyp edi. Jas kezde ne bolmaydy?

      Temirhan Álihanov: - Tólegen turaly az jazylghan joq, biraq kóp te emes. Keybir әdebiyet janashyrlarynyng maqalalary men ýlken aqyndardyng sózderinde aty atalyp, moyyndalmaghanymen, onyng býkil tvorchestvosy jan-jaqty taldanyp, jete zerttelgen joq. Búl keler ýnder enshisindegi – iygi is. Tólegen Aybergenov ólenderin oqyghanda esh bir jalghandyq belgisin kóre almaymyz. Múnyng basty sebebi – onyng ózine qatal da qatang talap qoyyp, tek «ne aitsa da jýregimen aitudy» qasiyetti qaghida etip ústaghandyghy dep bilemiz. Saghynu arqyly ómir sýretin aqyn tvorchestvosynyng ózegi – saghynysh. Eger Tólegenning әnshi Gharifollagha arnaghan ólenin búryp ózine arnasaq: «Kókireginen әsem әnning kók múhityn shayqaghan, sendey sanlaq búl ómirge keler me eken qaytadan».

   Ayan Nysanaliyn: - Alpysynshy jyldardaghy qazaq poeziyasyn alyp qaraytyn bolsaq, osy ózge ýn, ózgeshe jazylghan jyrlarymen kelgen Tólegen Aybergenovke toqtamay kete almaymyz. Qazaq poeziyasyndaghy Qasymnan keyingi ózindik ózgesheligimen daralanghan ol jayly kóp aitugha bolady... Onyng baspasózge alghash kórinui «Aq qayyndar», men odan songhy jyrlary.

   Túrap Aydarov: - Tәrbiyemde bolyp, leksiyalarymdy tyndaghan studentter arasynan Tólegen Aybergenovtey asa talantty aqyn, pblisist-jurnalister, onshaqty ghylym kandidattary men oqu-aghartu jәne partiya-sovet qyzmetkerlerining shyqqany úlaghatty ústaz enbegining sәtti jemisining nәtiyjesi dep oryndy maqtanysh kóremin.

    Ýrnisa Aybergenova: - «Arman saparynda», «Jaqsylyq jyry» degen óleng bar. Ony Tólegen jyrshy Jaqsylyq Mamytovqa arnaghan. Ol bizding ýilenu toyymyzda jyrlady ghoy. Sol kisining әseri Tólegenge ótti. Ekining biri Jәke bolyp әn salushy edi. Jyrshy, әnshi bolamyn deushi edi. Ol kisi kelip Jibek әjemizge tamaq jasatyp jýrushi edi. Tólegen dombyra tartyp, әn salmaytyndardy sauyq keshke qatystyrmaytyn. Onyng jaqsy kóretin óleni «Men saghan basybayly bol demeymin». Men qyryqqa jetsem júrt ólenin jinastyryp qoyar edi dep maqtanyp qoyatyn...

 

                                                  VI.

   Tólegen kónbis adam bola almady. Kýndelikti tirlikting aidauynan shygharmaytyn kónbistikke aqyn jýregimen kóne almady. Basqalar onyng basyndaghy eng ýlken osaldyq dep eseptegen – tik minezdiligin jene almady. Jenuge tiyis te emes edi. Óitkeni, shablongha kónbegen shabyt iyesi – aqyndy erkin úshqan qús dep sezindi mynau ózi sýigen ómirde...

   Kóptegen әdebiyetshiler Tólegendi (jalpy basqa talantty aqyndardy da) qaytys bolghan song tanylghan aqyn retinde kórsetedi. Meninshe búl – qate, úshqary pikir. Tólegen kitaby shyqpay túryp-aq әdebiyetti týsinetin talaylardyng qúrmetine bólenip, jastardyng ústazyna (otyzgha jetpey-aq) ainalyp ýlgergen-di. Ol – kitap shygharudy emes, Ólenge adaldyqty, Ádebiyette arly boludy kóbirek dittegen aqyn. Óleng aspanynda qúiryqty júldyzday jarq etip kórinip ghayyp bolghan Tólegenning búryn jaryq kórmegen bir top ólenderi Saryaghash audandyq «Qyzyl tu» gazetining 1960-1964 jyldaryndaghy sandarynan jinap alyndy. Eki óleni 1985 jyly «Syr» birlestigi mýshelerining úsynuymen «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jaryq kórdi.

   Tólegen Aybergenov atty esimdi esitken sayyn jyr qúmar qauym әli de bir eleng ete qalary sózsiz. Jaryq dýniyemen qoshtasqan song Qazaqstan Lenin komsomoly syilyghynyng laureaty degen qúrmetti ataqqa ie bolghan onyng әli de jinaqtaryna enbey kele jatqan ólenderi barshylyq.

   Ismail Saparov: Men Tólegendi birinshi aqyn-jazushylardyng ólkelik kenesinde kórdim. Ol kezde әli Tólegenning bir-bir kitaby jaryq kórmegen bolatyn. Shaghyn keshimizde túlghasy shymyr kelgen búira shashty, túghyrynan úshqaly túrghan qyranday aibyndy qaghylez qara jigit:

-        Jigitter, mynau ólendi tyndap kórindershi, - dep «Kegeyli dәpteri» óleng sikldaryn tebirene oqy bastady. Aqyn ózin-ózi únatqanday óleng oqyghan sayyn órshy týsti. Demimizdi ishimizge tartyp úiyp tyndap otyrmyz. Qúdiretti óleng joldary ózine baurap alyp barady.

     Sol bir kezde óleng jazyp jýrgen bizder Tólegen ólenderining taudan atylyp shyqqan búlaqtay ekpindi, aghyny bólekshe ekendigin sezindik. Sol kýni jinalghandar týgel óleng oqydy. Keshte bizben birge sol kezde kitaby shyghyp tanymal bola bastaghan Sabyrhan Asanov, Kýlәn Shildebaeva jәne Nadejda Lushnikovalar da bar edi. Erteninde bәrimiz estelik retinde suretke týstik.

     Tólegen odan song Shymkentke, kóbine biz oqyp jatqan pedagogika institutyna kelip jii óleng oqyp, ózi óleng tyndaytyn. Osynday keshimizge birde sol kezdegi ólkelik komsomol komiytetining birinshi hatshysy Qalaubek Túrsynqúlov ta qatysyp otyrdy. Biz óleng oqydyq. Men sonda әli esimde: «T-gha» degen ólenimdi oqyrmandar talqysyna saldym. Sonda:

Týsinbedim senimen,

Syr úqtyryp jýrsing be?

Bir suytyp, bir jylytyp әlde sen –

                      Mahabbatqa shynyqtyryp jýrsing be? – degen joldargha talas tudy. Qalaubek agha: - Mahabbat temir emes shyndaytyn, - dedi. Tólegen agha onyng pikirine qarsy shyqty. Tólegen Aybergenovti ólenning naghyz janashyry ekenin jan-tәnimizben týsinetin boldyq.

     Birde Tólegenmen Shymkentting jazghy parkinde kezdesip, úzaq otyryp әngimelestik. Ángimemizding taqyryby әriyne, poeziya turaly boldy. Qarapayym Tólegen sonda shyn dostyq kónilimen jýrek syryn aqtaryp edi.

    Tólegen aqyn emes, jaqsy ólenning joldasy edi. Ol kezde әli jas Múhtar Shahanovty tanyp, bolashaghynan ýlken ýmit kýtken de Tólegen edi. Arada kóp keshikpey Tólegen kitaby jaryq kórdi. Sonda ol bәrimizge:

-        Jigitter, mynau mening túnghyshym. Mynau mening dýniyege aitar alghashqy sózimning bastamasy, -degen edi.

      Ne kerek qatygez ajal Tólegendey qyrandy mezgilsiz qaghyp týsti, aramyzdan erte әketti.

 

                                                     VII.

     Ghúmyrynyng songhy jyldaryndaghy kezekti bir saparynda Múhtar Áuezov Tashkent qalasynda boldy. Pedagogika institutynda oqityn qazaq jastarymen kezdesti. Zanghar jazushyny qaumalay qorshap talasa-tarmasa suretke týsken shәkirtterding arasynda bolashaq aqyn Tólegen Aybergenov te bar edi. Ol da yntyq kónilmen úlaghaty mol suretkerding taghlymdy dәrisin tyndady.

    Úly qalamger kóshken kýni kóz jasyna túnshyqqan kókiregi sherli Tólegen tas jýrek taghdyrdyng kesimine kóngisi kelmey qasarysyp:

Áuezov ólgen joq,

Ólgen joq sony úq!

Ólgenderding talayyn tiriltip ketti.

Ajaldy ash býiirinen soghyp,

Úryntyp ketti.

Áuezovti

Óldi deytinder –

Óz halqynyng baqytyn tilemester,

Áuezovti óldi deytinder –

Tiri emester.

Áuezov ólgen joq,

Kýn sayyn búny sezem men.

Keldi ol asyp bizbenen,

San asu, san qyr, kezennen.

Áuezov ólmegen,

Ajaldyng ózi ólgen.

dep jazdy ózining kýndeliginde. Biraq qazaq poeziyasynyng aspanynda qúiryqty júldyzday payda bolyp, tez aghyp ketken – otyzgha jeter-jetpesinde opat bolghan Tólegen ol kezde dәl sol qatygez taghdyrdyng aqyndyghyn dәleldeuge on jylgha jeter-jetpes ómir kesip túrghanyn bilgen joq edi. Búl óz aldyna bólek әngime ghoy. Tólegenning izbasar inisi Múhtar Shahanovtyng «Meni nege Múhtar qoyghan» degen óleninde:

Kóre almady taghdyrdyng mergendigin,

Úlanynyng jyrdan gýl tergendigin.

Abay, Múhtar bastaghan elge әigili,

Úly kóshting sonynan ergendigin, - degen joldar bar. Sol aitpaqshy, úly Áuezov ózining әr basqan qadamynan gýl bitirip, әr aitqan sózinen jýrekterge jyr bitip, Tólegendey jýzdegen shәkirt qalamgerlerding óz esimin tu kótere shyghatynynan habarsyz da bolghan shyghar?!

 Ne dersiz?! Uaqyt zany sonday. Bizge beymәlim úly Galaktikanyng myn-san júmbaghynyng biri – myqtylardyng ruhany әlemi ózara astasyp, ýndesip jatatyny da ózgeshe bir qúbylys qoy. Ony sezinuge kenistik ólshemindegi qas-qaghym sәttey adam ghúmyry jetpeytini ókinishti-aq. Osymen Tólegen turaly tolghanysymdy ayaqtaymyn. Men ony – Úly Aqyndy shynymen-aq saghynyp qalyppyn.

Myltyqbay Erimbetov, Jazushylar odaghynyng mýshesi

Abai.kz